Obsah (7)

§ 4231§ 424§ 63§ 68§ 83§ 56§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1115 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Vaidlusta

§ 4231

ja 424 (

§ 424lg 1 ) järgi Harju Maakohtu 20.

veebruari 2018 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Prokurör Vladimir Priputnõi ik: 38702140236, varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kinni peetud

1. jaanuar
2. Paul Pikma Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Vladimir Priputnõi kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid advokaadi Karine Nersesjani poolt Vladimir Priputnõile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 60.00 ( kuuskümmend) eurot (sh 10 eurot käibemaksu). 3.Mõista Vladimir Priputnõilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60.00 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Vladimir Priputnõile eraldi dokumendina. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
5. Vladimir Priputnõid süüdistatakse selles, et tema olles 19.12.2017 karistatud Põhja prefektuuri otsusega LS § 201 lg 2 järgi (tegu 26.11.2017), juhtis uuesti s.o. süstemaatiliselt 04.09.2017 kell 23:20 Harjumaal Tallinna ringtee 37 kilomeetril mootorsõidukit Opel Omega reg.nr XXXXXX, 22.12.2017 kella 11:40 ajal Tallinnas Männiku teel sõidukit Volvo V40 reg.nr YYYYYYY ja 25.01.2018 kella 21:40 ajal Tallinnas Kraavi 13 juures juhtis mootorsõidukit BMW 320i reg.nr CCCCCC. Vladimir Priputnõi rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. Vladimir Priputnõi pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav

§ 4231järgi.

Samuti tema, juhtis tahtlikult 04.09.2017 kell 23:20 Harjumaal Tallinna ringtee 37 kilomeetril mootorsõidukit Opel Omega reg.nr XXXXXX olles joobeseisundis (narkootiline joove fentanüül, karfentanüül, metadoon, klonasepaami metaboliit), rikkudes seega LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. Vladimir Priputnõi pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424

järgi (alates 01.11.2017

§ 424lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Vladimir Priputnõi süüdi

§ 4231

ja 424 (kehtiv

§ 424

lg 1) järgi ja mõistis

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Vladimir Priputnõile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõistis vangistuse 8 kuud. Tõkendi – vahistamine – jättis muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 68lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 25.

jaanuari 2018.a.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeris tahtliku kuriteo toimepanemise vahendi - sõiduauto Volvo V40 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood: XXXXXXXXXXXXXXX), milline asub parklas Tallinn, Rahumäe

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4,6 ja 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistis Vladimir Priputnõilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 750 eurot, ekspertiisitasu 183 eurot, kaitsjatasu 456 eurot ning sõiduki teisaldamise tasu 34,80 eurot. Menetluskulud määras tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON:
2. Apellant on veendunult seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdimõistetu isikule. 2 Kaitsja teeb sisulise viite Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-99-06 avatud

§ 56

lg 1 tõlgendusele ja leiab, et karistuse määramisel ei ole kohus arvesse võtnud süüdlase isikut. Kaitsja juhib tähelepanu, et karistusregistri väljavõtte kohaselt analoogseid liiklusalaseid kuritegusid süüdistatav varasemalt toime pannud ei ole. Tegemist oli esmakordse sellelaadse rikkumisega, raskeid tagajärgi ei saabunud. Kaitsja leiab, et süüdlase isiku raames ei ole kohus piisavalt arvestanud, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav istungil puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut. Süü tunnistamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. V. Priputnõil on kindel elukoht ja perekond, kes teda emotsionaalselt toetab. Apellant leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka leebema karistuse kohaldamisega. Ka prokuratuur, leidis, et isiku süü on väike ning, et karistuse kandmisest osaline tingimisi vabastamine omab hoiatavat mõju süüdlase edasise käitumise suhtes, toimides õiguskuulekale käitumisele suunava stiimulina. Apellant leiab, et arvestamata on jäetud kriminaalasjas tuvastatud karistust kergendav asjaolu ja süüdistatava süü suurus ning selle arvestamata jätmine on kaasa toonud süüdistatavale rangema karistuse mõistmise. Apellant ei taotle suulist menetlust ning ei soovi ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 340 lg 2 p-st 4 palub tühistada Harju Maakohtu

1. veebruari 2018.a kohtuotsus karistuse osas ja mõista V. Priputnõile kergem karistus; rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 31-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse vaid mõistetud karistuse osas. Taotleb kergema karistuse mõistmist, jättes täpsustamata milline see taotletud kergem karistus olema peaks.

§ 424sanktsioonis on vangistuse kõrval ette nähtud ka rahaline karistus.

Antud kriminaalasjas on maakohus vaaginud rahalise karistuse mõistmise seaduslikkust ja otstarbekust ning on piisava selgusega välistanud V. Priputnõi karistamise kergemaliigilise karistusega. Nii on kohus märkinud, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid ja eelnevate süütegude eest mõistetud rahatrahvid on kõik tasumata, pole rahalise karistuse mõistmine seaduslik. Temale eelnevalt mõistetud karistused pole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. 3 Kohtukolleegium maakohtu järeldusega nõustub ja leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja oleks selgelt ebapiisav. Kaitsja on leidnud, et süüdistatava poolt kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlik kahetsus on jäänud vajalikul määral arvestamata. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Kehtivast kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).

§ 424sanktsioon näeb ette kuni 3 aastase vangistuse.

Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Maakohus on mõistnud süüdlasele

§ 63

lg 1 alusel 1 aastase vangistuse ja seda eelkõige põhjendusel, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Seega on maakohus piisaval määral karistust kergendavat asjaolu juba arvestanud ning selle enamaks arvestamiseks seaduslik alus puudub. Kolleegium märgib, et karistusregistri andmed olid maakohtule teada ning maakohus on isikut iseloomustavate andmetena ka tema eelnevat käitumist arvestanud. Kuigi V.Priputnõi ei ole varem kriminaalkorras karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemiste eest, siis nähtub karistusregistri andmetest ja ka esitatud süüdistusest, et teda on 2017 aastal karistatud väärteokorras LS § 201 lg 2 järgi. Sellele järgnevalt uuesti mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine sellist õigust omamata ning ka narkojoobes sõiduki juhtimine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda ning ükskõikset suhtumist kaasliiklejate ohutusse. Kolleegiumi veendumuse kohaselt oli maakohus õigustatud arvestama tuvastatud süü suurusega. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kaitsja oma apellatsioonis. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti sedastanud, et järjekindel õigusvastane liiklusalane käitumine viitab üheselt õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole mõjutanud teda loobuma uute liiklusalaste kuritegude toimepanemistest. Kaitsja poolt apellatsioonis viidatud perekonna toetus ja kindel elukoht ei ole mõjutanud V.Priputnõid käituma seaduskuulekalt ega ole ka kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaoludeks, mis annaks aluse seadusliku ja põhjendatud karistuse muutmiseks. Kolleegium leiab, et süüdistatava isiku arvestamine ei anna mingilgi määral ringkonnakohtule seaduslikku alust karistusmäära lühendamiseks. Apellant on viidanud prokuröri poolt taotletud karistusele. Selles osas kolleegium osutab, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10). Maakohus on märkinud, et V.Priputnõi tarvitab narkootilisi aineid, rikub süstemaatiliselt ja järjekindlalt õigusnorme, mistõttu ei saa nõustuda prokuröri poolt pakutud

§ 74kohaldamisega.

Seega on maakohus poole karistustaotluse osas oma põhjenduse esitanud ning kolleegium leiab, et mõistetud karistuse liik ja määr on piisavalt selgelt põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud

§ 56

põhimõtetest ja mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtadega. 4

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.
2. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt olid kaitsetoiminguteks kohtuotsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud 1 tund ja summaks 50.00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus jätab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu V.Priputnõi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5