← Eesti

2-16-18181/17

Obsah (6)§ 646§ 436§ 438§ 230§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13.12.2017, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise ja menetluskulud. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles tuvastati hageja põlvnemine ja jäeti ekspertiisitasu riigi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 646

, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu osaliselt tühistada ja saata tsiviilasi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob vaidlustatud osas kaasa otsuse tühistamise. Kaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Maakohus lähtus põhjendamatult kitsalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatust ega arvestanud hagis esitatud asjaolusid. Kohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduse järgi on hageja vajadused 439 eurot 85 senti kuus, mistõttu ei ole aru saada, millistel asjaoludel nõuab ta kostjalt 235 euro (miinimumelatis) maksmist. Kui vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, siis eeldab miinimummääras elatise väljamõistmine lapse vajadusi summas 470 eurot kuus. Miinimumelatisele vastavate kulude tõendamise kohustusest vabastamine ei tähenda, et kui hageja toob hagiavalduses esile sellest väiksemad kulud, siis saaks kohus välja mõista esile toodud kuludest ja vanema kohustuse ulatusest suurema elatise. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ja teise vanema vastava kohustuse ulatust (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (PKS § 105 lg 3). Kostja avaldas, et ta ei ole võimeline maksma elatist miinimummääras oma majandusliku olukorra tõttu. Kostja ei vastanud hagile kirjalikult, vaid esitas vastuväited suuliselt kohtuistungil. Kostja tugines oma seletuses sellele, et tal on kohustus üleval pidada veel kaks alaealist lasti ning tema koos abikaasaga on mõlemad osaliselt töövõimetud, saades vastavat pensioni. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuigi seaduse järgi on tegemist erandiga, siis miinimumpalga pidev tõus on tinginud olukorra, kus elatise vähendamine alla miinimumi on muutunud erandist reegliks. Kuna mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu 09.06.20117 lahend nr 3-2-1-35-17 p 28). Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine osaliselt lapsetoetusega, samuti vanema halb varaline seisund. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‑d 11 ja 13). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hageja esindaja on nimetatud asjaolule 04.04.2017 istungil tuginenud (tlk 74 p). Samas ei ole maakohus sellele tähelepanu pööranud ega selgitanud kostjale, et ka temal on võimalik sellele tugineda, et osa hageja põhjendatud kulutusi katab riiklik toetus. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel ka tuvastada kostja teiste laste vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh teiste laste ema võimalused). Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt Riigikohtu 8.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11). Praegusel juhul maakohus selgitamiskohustust ei täitnud ega teinud ettepanekuid tõendite esitamiseks. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutluse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4).

Kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ja anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu 16.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (vt eespool p 6 ja Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada vanemate sissetulek, millest nad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.2). Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; samuti 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohus selgitab pooltele, et ka kohtumenetluse ajal tuleb kostjal maksta elatist hageja ülalpidamiseks. Kaebuse kohaselt on kostja nõus maksma 59 eurot kuus, st vähemalt selles summas tuleb elatist ka maksta ja sellest kohut mõistlikult teavitada.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.