Obsah (9)

§ 277§ 651§ 657§ 654§ 231§ 652§ 175§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18

§ 277kohaselt tõendina arvestamata.

1. Kohus hindas sõidupäevikut ka ebaõigesti. Õige ei ole kohtu järeldus, et sõidupäevikut ei täidetud ühekorraga. Maakohus jättis selle ebausaldusväärsust ja võltsitust puudutavatele vastuväidetele vastamata.
2. Õige ei ole kohtu seisukoht, et hageja esitas kostjale sõidupäevikuid varem elektrooniliselt. Sõidupäevik esitati ainult augustikuu kohta ja see sisaldas vaid iga päev kulutatud tunde, kuid mitte kellaaegu ega muud teavet. Selles sõidupäevikus ja kohtule esitatud käsikirjalises sõidupäevikus esineb kaks erinevust. Kohus ei lugenud kokku sõidupäevikus märgitud tunde ja tunde, mis on märgitud arvetel ja hagiavalduses. Septembrikuu andmed ei ole omavahel vastavuses. Arvetel on kokku 1,75 tundi rohkem.
3. Kohus tuvastas teenuse osutamise asjaolud ebatäpselt. Vaidlust ei ole, et esimene sõit Tallinnast Viimsisse kuulus tasustamisele. Vaidlus on selle üle, kas ja miks pidi hageja alustama sõitu kell 8, kui kaua kestab sõit Viimsisse ja milline on mõistlik aeg veose pealelaadimiseks ning sõiduks sadamasse ja seal mahalaadimiseks. Neid asjaolusid pidi tõendama hageja. Kokkulepet selle kohta, et hageja alustab sõitu kell 8, ei olnud. Kohtu lahend loob ebaõige ettekujutuse, nagu oleks hageja pidanud olema sadamas kell 9:
4. Midagi ei oleks juhtunud ka siis, kui hageja oleks jõudnud laevale kell
5. Põhjendamatu on arvestada ummikuteks ja varuajaks tervet tundi.
6. Õige ei ole kohtu järeldus, et sõit Tallinnast Viimsisse kestab hommikul 31-32 minutit. Tegelikult nähtub hageja esitatud Google Maps väljavõttelt, et sõiduks kulub 22 või 24-40 minutit. Google Maps rakenduse andmete kujunemine ei ole teada. Hommikust tipptundi suunal Tallinnast Viimsisse ei ole. Õige sõiduaeg on 20 minutit, mille eest kostja on ka tasunud. Viimsist sadama suunas tuli liikuma hakata 09:
7. Kohus arvestas ebaõigesti 1-3, kõige rohkem 8 kasti laadimise ajaks 15-20 minutit. Kaup oli alati eelmisel päeval valmis tehtud. Arusaamatuks jääb, miks kohus leidis, et hageja pidi arvestama ajavaruga. Laadimine laevale algas kell 9:45 ja lõppes 10:
8. Arusaamatu on, miks pidas kohus põhjendatuks aega kuni kella 13-ni. Kohus hindas varuaega 1 tund, isegi kui see oleks tasustatav, ilmselt üle.
9. Pärastlõunased Tallinn-Viimsi-Sadam sõidud kestsid väidetavalt kell 14-15, kuigi MM ütluste kohaselt alustas ta sõitu kell 14 ja laadis kauba maha juba kell 14:
10. Sõidupäeviku kohaselt kulus hagejal aga alati tund ja kostja on selle eest ka tasunud. Samuti on hagejale tasutud otsuses kirjeldatud lisavedude eest. Septembris arvestas aga hageja rohkem kui ühetunniseid sõitusid 21 päeval kokku 17,25 tundi.
11. Kohus luges ebaõigesti ooteajad põhjendatuks sellega, et hageja pidi ootama, kuni Pärnu veo kaup pannakse valmis. Pärnu vedu toimus tükihinna alusel. Õige ei ole MM seletus selle kohta, et lattu vedude puhul arvestati veel lisaks ka tunnihinda. Sellisele kokkuleppele ei ole kostja nõusolekut andnud. Kohus tegi oma järeldused võltsitud ja ilmselt ebausaldusväärsete tõendite ja ütluste alusel. Tegemist on väidetava ooteajaga, mitte sõiduajaga, mille kohta oli tasukokkulepe. Kohus rahuldas kogu pärastlõunaste vedude tasu väidetavate lisatundide eest arusaamatult.
12. Kohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja kohtuväliselt võla nõudmise eest 360 eurot, kuna kostja ei ole hagejale võlgu. Igal juhul on hageja väidetav ajakulu nõudekirja koostamiseks liiga suur, arvestades selle sisu ja lehekülgede arvu. Nõudekiri esitati ka 500 euro saamise kohta, mis oli tegelikult tasutud, samuti rahuldamata jäänud sadamatasude kohta. 8
13. Kohus luges ebaõigesti põhjendatuks hageja õigusabile maakohtus kulunud aja 28 tundi ja 32 minutit. Kostja õigusabi tundide arv oli ligi 3 korda väiksem. Kuna kohus juba mõistis raha välja kohtuvälise nõude esitamise eest, on põhjendamatu nõuda täiendavalt raha hagiavalduse ja lisade koostamise eest, arvestades sh hagiavalduse pikkust ja sisu. Kohus luges ebaõigesti põhjendatuks ajakulu hagi korrigeerimise ja riigilõivu tagasitaotlemise eest. Ka muud kulud on selgelt põhjendamatud. Arvesse tuleb võtta, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine oli hageja süü. Kui kohus ei pidanud asja keerukaks, jää arusaamatuks, miks ta luges hageja esindaja põhjendatud tundide arvuks
15. Kohus vähendas ebaõigesti kostja õigusabikulusid. Õige ei ole väide, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Maakohus vähendas ebaõigesti esindaja tunnihinda. Kohus pidi hindama hageja ja kostja esindajate tundide arvu, mis erinesid enam kui 5 korda. Vastus apellatsioonkaebusele
16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 55.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Hagi rahuldamata jäetud osas on maakohtu otsus jõustunud. 56. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistab need välja teisiti. Muus osas jääb kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 57. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Selles osas ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, milliste kostja väidetega ja miks ta otsuse tegemisel ei arvestanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda, kuid täiendab neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Iseenesest on õige kostja väide, et tal oli teenuse tellijana õigus kaasa rääkida selles, millise hinnaga ta teenust ostab. Kirjalikku kaubaveolepingut pooled ei sõlminud, kuid pooled ei vaielnud maakohtus asjaolu üle, et lisaks kauplustesse kauba viimisele, mille eest tasus kostja hagejale iga sõidu eest kindla summa, oli muude kostja tellitud sõitude osas ajatasu kokkulepe -15 eurot tund. Seega oli pooltel hinnakokkulepe olemas.
2. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas poolte kokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda ajatasu ka seisuaja eest, samuti veoste vedamiseks kulunud aja üle.
3. VÕS § 779 lg 1 kohaselt võib vedaja nõuda veose peale- või mahalaadimiseks kuluva aja eest eraldi hüvitist (seisuraha) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud või kui peale- või mahalaadimisaeg ületab selleks mõistlikult vajalikku aega ja peale- või mahalaadimiseks mõistlikult vajaliku aja ületamine toimus vedajast sõltumatu asjaolu tõttu. 9
4. Maakohus leidis suulise lepingu tõlgendamisel, et kostjal oli poolte kokkuleppe järgi kohustus tasuda hagejale ajatasu 15 eurot tunnis alates ajast, mil hageja alustas Tallinnast sõitu kostja asukohta Viimsis kuni toodete sihtkohas üleandmiseni, st ka seisuaja eest. Maakohus ei teinud seda järeldust üksnes kaupade külmas hoidmise vajaduse ja vedude toimumise alusel, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus hindas selle järelduse tegemisel nii tunnistaja HL ütlusi kui ka kostja seaduslike esindajate seletusi. Kohtu põhjendustest nähtub, et kohus arvestas lepingu tõlgendamisel selle sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled sellele lepingutingimusele kuni 2016.a septembrini andsid, lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5). Kohus põhjendas, miks ta ei arvestanud kostja seaduslike esindajate seletusi selle kohta, et neil ei olnud kokkulepet tasu maksmise kohta aja eest, mil kaupa hoiti hageja külmutusseadmetega autos. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei vasta tõele. Asjaolu, et tunnistaja HL ei mäletanud ütlusi andes täpselt, millistel konkreetsetel päevadel ja mitu sõitu ta aasta tagasi tegi, on inimlikult mõistetav ja see ei anna alust kahelda tema ütluste õigsuses. Maakohus ei pidanud VÕS § 27 kohaldama, kuna kohus tuvastas, et olulistes tingimustes, sh selles, mille eest ja kui palju tuleb tasuda, oli kokkulepe olemas.
5. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja andis hommikul kostjale vedamiseks üle mitmele laevale veetava kauba ja seda tuli hoida kuni üleandmiseni külmas. Seda kinnitab kostja ka apellatsioonkaebuses. Selles kontekstis jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse väide, et kostjal olid ka endal külmikud olemas. Mitmele laevale kauba korraga väljasaatmine oli kostja tahe.
6. Kuna veetavateks kaupadeks olid sushitooted, on ilmne, et sõidukis toodete külmas hoidmise võimalus oli lepingu sõlmimise eelduseks. Vastasel korral ei oleks kostja hagejaga kaubaveolepingut sõlminud. Kostjaga sarnane mõistlik isik pidi mõistma, et mitme laeva jaoks toodete külmas hoidmine kuni veose üleandmiseni on veoteenuse osa, mille eest peab teenuse tellija VÕS § 787 lg 1 järgi vedajale maksma.
7. Maakohus jättis AS Est Trans Kaubaveod poolt kostjale 31.10.2016 esitatud arve (I kd lk 139) tõendina põhjendatult arvestamata. Sellele arvele on märgitud ühe veo hinnaks 18 eurot, kuid pooltel oli kokkulepe ajatasus. Seega ei tõenda nimetatud arve kaubaveo turuhinda ja maakohus leidis õigesti, et sellel tõendil ei ole asja lahendamisel tähtsust.
8. Maakohus põhjendas otsuses ka seda, miks ta ei arvestanud tõendina lepinguprojekti (I kd lk 82,83). Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Samas on õige kostja etteheide, et hindamata on lepinguprojektiga seonduv kirjavahetus (I kd lk 81 ja 84) ja kohus ei ole selle hindamata jätmist otsuses põhjendanud. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
9. 18.05.2016 toimunud kirjavahetusest nähtub, et see toimus hageja seadusliku esindaja SK ja RN vahel (I kd lk 81). Kirjadest nähtub, et RN saatis SKle tarnelepingu põhja ja selgitas, et see vajab lepinguks kohendamist ja täitmist ning et tal on H-ga (HL) suuline kokkulepe, samuti on kirjas märgitud lepingu tingimused. SK vastas talle, et leidis ühe veolepingu ja täitis lüngad. 12.07.2017 e-kirjaga vastas RN kostja teise juhatuse liikme MT järelepärimisele, et ta saatis SK saadetud lepingupõhja H-le (HL) edasi (I kd lk 84). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et RN oleks tegutsenud lepingutingimusi kirjeldades hageja esindajana või lepingupõhja HL-le saates kostja esindajana. Vastupidi, RN kinnitas 12.02.2017 kirjas, et ta viis pooled üksnes kokku ja ta ei tea, kas ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks esitanud hagejale lepinguprojekti, mida saaks käsitleda kostja pakkumusena (oferdina), mida hageja aktseptis veoteenuse alustamisega. Seda ei tõenda ka eelnimetatud kirjavahetus. Kostja 10 apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei vasta tõele. Pealegi ei ole eelnimetatud lepinguprojektis kajastatud vedusid Viimsist Tallinna Sadamasse ja nendele kuluvat hinnangulist aega, mis on käesoleva vaidluse lahendamisel keskseks vaidlusküsimuseks. Seda leidis õigesti ka maakohus, kui põhjendas, miks ei saa lepinguprojekti otsuse tegemisel tõendina arvestada. Kuna asja materjalist ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud enne vaidlusaluse suulise lepingu sõlmimist mingeid kokkupuuted, on asjakohatud kostja viited VÕS § 20 lg-tele 2 ja
11. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei lisanud arvetele andmeid tunniarvestuse kujunemise kohta. Tundide arv, mille eest hageja kostjalt tasu nõudis, on arvetele märgitud (vaidlusalused arved I kd lk 20-22). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooltel oleks olnud kokkulepe selle kohta, et hageja esitab kostjale igakuuliselt sõidupäevikuid. See ei tähenda aga, et kostjal ei oleks olnud õigust nõuda hagejalt andmeid ajakulu kohta. Kostjate seaduslike esindajate seletustega on tõendatud, et kostja hakkas arvetele märgitud tundide vastu huvi tundma alles 2016.a augustis. Kostja nõudmisel esitas hageja siis ka ümbertrükituna 2016.a augusti sõidupäeviku (I kd lk 47).
12. Iseenesest on küll õige kostja väide, et 2016.a augusti käsitsi kirjutatud sõidupäevikus ja trükitud sõidupäevikus on kaks erinevust. Hageja selgituse kohaselt tekkisid vead ümbertrükkimise käigus selliselt, et vahetusse läksid kõrvuti kuupäevade tunnid. Selline selgitus on usutav, sest augustikuu ajaarvestuse kogusumma on nii trükitud kui ka käsikirjalises sõidupäevikus sama. Eeltoodud eksimus ei oma asja lahendamisel tähtsust.
13. Alusetu on ka kostja etteheide, nagu oleks maakohus jätnud vastamata kostja väidetele sõidupäevikute ebausaldusväärsuse ja võltsituse kohta. Maakohus vastas kostja sellekohastele väidetele. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu viitaks sõidupäevikute võltsimisele eelkõige see, et need kajastavad veoaegu täistundides. Sõidupäevikutest nähtub, et arvestust on peetud ka pooltundides. Tunnistaja HL ütluste kohaselt on veoteenuse osutamisel selline aegade märkimine tavaline, eriti siis, kui tasu makstakse tunnihinna alusel. Arvestada ei saa kostja väidet, et üldteadaolevalt käib transpordis kõik minuti täpsusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaubaveo ajaarvestus minutilise täpsusega üldtuntud asjaolu, mida ei ole

§ 231lg 1 järgi vaja tõendada.

Kostja võrdlus ühissõidukite väljumisaegadega ei ole kohane. Maakohus sõidupäevikute võltsitust ei tuvastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu ei oleks hageja välja toonud, kuidas vaidlusalusel perioodil sõidud toimusid. Kohtule on esitatud käsitsi kirjutatud hageja sõidupäevikud (I kd lk-d 8 -12), kus on märgitud, millisel kuupäeval mitme tunni jooksul hageja kostjale ajaliselt arvestatavat teenust osutas.
2. Maakohtus ei vaidlustanud kostja sõidupäevikutes ja arvetel märgitud tundide vastavust. Seetõttu ei pidanud kohus üle arvutama sõidupäevikutes, arvetel ja hagiavalduses märgitud tunde, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Kuna hageja oli esitanud ajakulu kohta tõendid, oli kostja kohustus esitada omapoolsed tõendid, mis need ümber lükkaks. Kostja seda ei teinud.
3. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud vastuväiteid sõidupäevikutes märgitud ajakulu kohta ja leiab jätkuvalt, et hageja oleks saanud teenust osutada ka lühema ajaga. Maakohus on neid väiteid ja ajakulu arvestusega seonduvaid asjaolusid käsitlenud piisava põhjalikkusega. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, mis kell oli vaja kaup laevadele üle anda. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, et hageja ei pidanud tarneaegu järgima, jätab ringkonnakohus

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

Kostja subjektiivset ja tõendamata arvamust, et teenust oleks saanud osutada kiiremini, ringkonnakohus otsuse tegemisel arvestada ei saa. 11

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus teenuse osutamise asjaolud, sh laevadele viidava kauba tarneajad, õigesti. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et ajatasuga tegi hageja kostja tellimusel mitte ainult sõite Viimist Tallinna Sadamasse, vaid ka Viimsist hageja lattu ja muid kostja tellitud sõite. Asjaolu, et Pärnu vedu toimus tükihinna alusel, ei tähenda seda, et kostja ei pidanud maksma ajatasu kauba lattu viimise eest päev enne Pärnusse sõitu. Ka leidis maakohus õigesti, et õigeaegsete tarnete tegemiseks oli vajalik võimalike ummikute jm takistuste tõttu arvestada mõningase varuajaga. Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
2. Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas maakohus VÕS § 128 lg 3 alusel õigesti ka hageja nõude 360 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamisega seotud kohtuvälise nõude esitamine vandeadvokaadi poolt oli vajalik toiming. Advokaadi tunnihind on arve järgi 100 eurot käibemaksuta, 120 eurot käibemaksuga, mis on mõistliku suurusega. Nõude esitamiseks vajalike asjaolude ja materjalidega tutvumine ning kirjaliku nõudekirja koostamine 3 tunnise ajakuluga oli mõistlik ja vajalik. Esindaja ajakulu ei sõltu nõudekirjas kostjale esitatud nõude suurusest, nagu kostja ekslikult leiab.
3. Osaliselt on apellatsioonkaebus põhjendatud kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. menetluskulude rahalise suuruse 76.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmisel ületanud osaliselt diskretsioonipiire. 77. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et käesolev asi ei olnud keskmisest keerukam ja mahukam. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks oli kohtu arvates põhjendatud ajakulu hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 8 tundi 6 minutit olukorras, kus sama esindaja oli juba enne kostjale nõudekirja esitamist tutvunud nõude esitamiseks vajalike asjaolude ja materjalidega. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hagiavaldus ei ole mahukas, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu selles osas 5 tundi. Samuti ei ole põhjendatud arvestada hageja esindaja kuluna, mille kostja peaks hüvitama, 09.01.2017 hagi osalise tagasivõtmise ja enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse esitamise kulu (I kd lk 51-53). Nende toimingute tegemise vajaduse põhjustas hageja eksimus hagiavalduse koostamisel ning need ei ole seostatavad kostjaga. Kuna samas menetlusdokumendis sisaldub ka hageja vastus kostja vastusele ja eelnimetatud taotlused on ca poolel leheküljel, tuleb selles osas esindaja ajakulu vähendada ja mõistlikuks ajakuluks lugeda selles osas 2 tundi 45 minutit.

1. Ajavahemikul 07.04.2017 – 17.04.2017 esindaja tehtud töö tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks ning 17.04.2017 menetlusdokumendi koostamiseks on põhjendatud 5 tunni 27 minuti ulatuses, nagu leidis õigesti ka maakohus. Samuti on põhjendatud ja vajalikud muud kohtuotsuses nimetatud toimingud ning nende tegemisele kulunud aeg, mida maakohus otsuse tegemisel arvestas.
2. Ekslik on kostja seisukoht, nagu peaks poolte esindajate toimingute kulunud ajad olema sarnases suuruses. Kohus peab arvestama esindaja poolt tegelikult tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning ei saa otsuse tegemisel lähtuda sellest, et teise poole esindaja töö maht oli väiksem. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei oma tähtsust ka see, mis põhjusel pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud. Kostja vastupidine seisukoht ei 12 ole õige. Samuti ei jaga ringkonnakohus kostja arusaama, et advokaadi suurem tunnihind tähendab kõrgema kvalifikatsiooniga antavat õigusabi ning menetluskogemusi ja oskusi.
3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et hageja esindaja ajakulu maakohtus on põhjendatud 25 tunni 18 minuti ulatuses. Arvestades esindaja tunnihinda 100 eurot, tuleb lugeda hagejale hüvitamisele kuuluva õigusabikulu suuruseks 2530 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2830 eurot.
4. Kostja esindaja õigusabikulude suuruse kindlakstegemisel maakohus diskretsiooni piire ei ületanud Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata mitte üksnes esindamisele kulunud aega, vaid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis põhjendatult, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuta. Maakohtu seisukoht põhineb senisel kohtupraktikal (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-16 p 13). Ringkonnakohtul puudub alus selles osas maakohtu otsuse muutmiseks.
5. Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale menetluskulud 75% ulatuses, s.o 2122,50 eurot ja hageja kostja menetluskulud 25 % ulatuses, s.o 317,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1805 eurot.
6. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja otsus hagi osalise rahuldamise kohta jääb lõppjärelduses muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

1. Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 2650 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 3 tundi 30 minutit, vastuse koostamiseks 14 tundi 36 minutit ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks 3 tundi 5 minutit – kokku 21 tundi 11 minutit, millele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemise aeg 1 tund. Esindaja tunnitasu on 125 eurot (käibemaksuta).
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg 3 tundi 30 minutit apellatsioonkaebuse analüüsimiseks on kaebuse mahtu (28 lehekülge) arvestades põhjendatud ja vajalik. Kuna kaebuse analüüsimine oli juba tehtud, on põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks, arvestades vastuse mahtu ja selle sisu, 3 tundi 30 minutit. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks on mõistlik ajakulu 1 tund, sest vaidluse asjaolud olid hagejale teada ja erilist ettevalmistust ei olnud vaja. Samuti on põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 10 tundi. Kuna kostja esindaja tunnihinnana pidas kohus mõistlikuks 120 eurot (käibemaksuta), arvestab ringkonnakohus sama tunnihinda ka hageja esindaja puhul. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 1200 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 märgib ringkonnakohus, et kostja peab maksma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 13 14