← Eesti

4-17-4307/41

Obsah (9)§ 30§ 123§ 87§ 133§ 29§ 69§ 110§ 74§ 150

4-17-4307 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4307 (2403,17,000079) Kohtunik Mari-Liis Avikson K

§ 30

lg 1 p 1, § 132 p 3, § 135 lg 2 ja § 155156 Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori Marika Kasaki 02.08.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,17,000079.

§ 30

lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus Elina Esakova suhtes riigipiiri seaduse § 171 järgi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav seoses kohtuotsuse tegemise tähtaja pikendamisega Viru Maakohtu kantseleis alates

  1. detsembrist
  2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I KAEVATAV OTSUS Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor Marika Kasak tegi 02.08.2017 otsuse, millega määras karistuseks Elina Esakovale riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) § 171 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Nimetatud otsuse kohaselt alustati menetlus 25.04.2017 RiPS § 171 tunnustel selles, et 24.04.2017 20:25-22:25 leidis asukohas/aadressil Peterburi mnt 1, Narva, Ida-Virumaal, Maksu- ja Tolliameti Narva maantee piiripunktis aset järgmine sündmus: 24.04.2017.a kella 20:25 paiku saabus piiripunkti Vene Föderatsioonist firma Ecolines reisibuss. Kehtestatud piirikontrolli läbimise reglemendi kohaselt tulevad reisibussi reisijad Narva piiripunkti ootesaali, kus nad läbivad piiri- ja tollikontrolli. Selleks palutakse reisijatel nende reisipagas endaga kaasa võtta. Peale piirikontrolli tsooni läbimist suunatakse reisijad tollikontrolli tsooni. Tol hetkel olid tolliametnikud hõivatud ja reisijatel paluti natuke oodata. Mõne aja möödudes tolliametnikud vabanesid ja nende palvel juhatas Ida prefektuuri Narva maantee piiripunkti dokumendiekspert T H tollikontrolli läbivaatuse ruumi kaks reisijat: Elina ja A E. Tolli läbivaatuse ruumis teostati kõnealuste isikute pagasi (kaasas olevate isiklike asjade) ja reisijate läbivaatus ja tollikontroll. Dokumendiekspert T H pildistas reisijatel kaasas olevaid isiklikke asju teenistusliku mobiiltelefoniga Honeywell (fotod lisatud T H tunnistajana ülekuulamise protokollile). Piirikontrolli käigus teostatakse isiklike asjade läbivaatust riigipiiriseaduse ja korrakaitseseaduse sätetega kehtestatud korras. Piirirežiimi eeskirjas on sätestatud piiriületaja kohustus järgida piirikontrolli käigus politsei- või tolliametniku korraldusi. Narva piiripunkti sisenemisel, sh bussiterminali sisenemisel on välisseinal nähtaval kohal paigaldatud kleebis, mis keelab piiripunktis mobiiltelefonide, fotoaparaatide kasutamist ilma politsei- või tolliametniku loata. Samuti on ka piirirežiimi eeskirjas punktis 162 sätestatud, et piiripunkti ametiruumides on keelatud ilma politsei- või tolliametniku loata pildistamine, filmimine või muul moel taasesitust võimaldav salvestamine. Elina Esakova tollikontrolli läbivaatuse käigus selgitas PPA ametnik H kontrollile allutatud isikutele, et mobiiltelefonide kasutamine on piiripunktis keelatud. Kuna A. E küsis luba konsulile või advokaadile helistamiseks, siis selle luba talle ka anti. Väärteotoimikule on lisatud tolli läbivaatuse ruumi eestoa videokaamera salvestus kõnealuste isikute tolliläbivaatuse käigust. Ülevaatusruumi teises osas videovalvet ei ole paigaldatud ja mingil hetkel tolli läbivaatuse käigus toimetas naistolliametnik Elina Esakova ruumi teise ossa täiendava tollikontrolli läbiviimiseks, kuhu E. Esakova võttis kaasa ka oma reisipagasi. Toimingus osalesid tolliametnikud E N, J L, K T ning piirivalve poole pealt T H. Elina Esakovat kontrolliti eraldi naistolliametniku poolt ruumi teises varjatud osas. Kõnealuste isikute tollikontrolli teostasid sealhulgas J L, E N ja K T. Tolliametnikud koostasid reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktid. Mõni päev hiljem teatas tolliametnik E N, et kusagil Internetis on välja pandud foto Narva piiripunkti tolliruumist, kus K T teostas Elina Esakova tollikontrolli. K T vaatas fotot sotsiaalvõrgustikus Facebook ja kinnitab 15.05.2017 tunnistaja ülekuulamise protokollis, et see foto tehtud tolli läbivaatuse ruumis läbivaatuse ajal: fotol on K T kummikinnastes käed ja jalad. Samuti on fotol kujutatud šokolaadipakendi, VF ja 2

(13)Georgi värvides riidest rullid, mis olid E. Esakovalt kinni peetud. Samuti on fotol kujutatud ARTIKA termose pakend, mis oligi Esakoval kaasas. Samuti selgitab K T, et Narva piiripunktis on mitmes kohas nähtaval kleebised, mis keelavad piiripunktis pildistamise ja videosalvestamise. Tunnistaja ülekuulamise protokollis kirjutab K T, et pr Elina Esakova temalt kui ametnikult luba pildistamiseks ei küsinud ja on fotod teinud salamisi. Piirirežiimi eeskirja § 162 sätestab, et piiripunkti ametiruumides on keelatud ilma politsei- või tolliametniku loata pildistamine, filmimine või muul moel taasesitust võimaldav salvestamine. Politsei- või tolliametnik võib keelata isikul salvestamist võimaldava seadmega piiripunkti ametiruumi sisenemise. RiPS § 171 sätestab piirirežiimi eeskirjade rikkumise eest vastutuse, mille alusel karistatakse piirirežiimi rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kaevatava otsuse kohaselt on menetlusalune isik pannud teo toime tahtlikult ja menetlusalune isik on 18.07.2017 esitanud vastulause. Vastulauses esitatut ei arvestata, sest menetlusalune isik on tunnistanud nii 04.07.2017 ülekuulamise käigus kui ka 18.07.2017 esitatud vastulauses, et ta on Narva piiripunkti ametiruumis viibides kasutanud isiklikku mobiiltelefoni ametiruumis fotode tegemiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt on väärtegu toime pandud ja rikutud on piirirežiimi eeskirjas 162 sätestatut. Menetlusaluse isiku väide, et tal ei keelatud kasutada mobiiltelefoni, ei saa lugeda asjaoluks, et talle oleks ametniku poolt antud luba teha fotosid mobiiltelefoniga. Algselt väärteomaterjalidele lisatud videosalvestis ei ole antud väärteoasjasse puutuv, kuna piiripunkti ametiruumis, kus viibis Elina Esakova ja kus toimus isiku ja tema asjade läbivaatus, ei olnud kaameraid, seega ei saa nimetatud videomaterjal antud asjas midagi juurde lisada või ümber lükata. PPA kohtuväline menetjeja on hinnanud antud väärteoasjas kogutud materjale kogumis ja tutvunud tunnistajate K T , T H ja A E poolt antud ütlustega, menetlusaluse isiku Elina Esakova poolt omakäeliselt ülekuulamisprotokollis kirja pandud ütlustega ja toimikule lisatud väärteoasja fotomaterjalidega. Kohtuväline menetleja on hinnanud väärteoasja materjalidest lähtuvalt, kas Elina Esakova on 25.04.2017 ajavahemikus 20:25-22:25 Narva maantee piiripunktis tollikontrolli ametiruumis isikliku mobiiltelefoniga fotografeerides pannud toime piirirežiimi eeskirjade § 16 2 sätestatud rikkumise. Väärteoasjas tunnistusi andnud ametnike ütluste alusel ei olnud Elina Esakovale selliseks tegevuseks luba antud. Elina Esakova andis 04.07.2017 ülekuulamise käigus ütluseid, et posti korrapidaja nägi ja kuulis tema tegevust ja ei keelanud tal isikliku mobiiltelefoniga pildistada. Menetlusalune isik on 04.07.2017 väärteoprotokollile esitanud 18.07.2017 vastulause, milles rõhutab, et ei ole tegutsenud fotografeerimisel salaja vaid avalikult ja väidab, et Eesti Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrus nr 176 „Piirirežiimi eeskirjade rikkumine“ §-s 162 sätestatu kujutab endast tema inimõiguste rikkumist, kuna ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 19 lähtuvalt on tal õigus teha vabalt fotosid ja neid levitada riigipiiridest sõltumata. Samas tunnistab menetlusalune isik, et on aru saanud piirirežiimi eeskirja § 162 sätestatud keelust pildistada piiripunkti ametiruumis ilma politsei- või tolliametniku loata, kuid väidab, et piirirežiimi eeskiri ei täpsusta, mis vormis see luba peab antud olema. Tunnistaja T H annab 25.04.2017 tunnistaja ülekuulamise protokollis ütluseid, et tollikontrolli läbivaatuse käigus kordas ta kontrollile allutatud isikutele (Elina ja A Esakovidele), et mobiiltelefonide kasutamine on piiripunktis keelatud. Samas protokollis märgib tunnistaja, et lisab protokollile tolli läbivaatuse ruumi eestoa videokaamera salvestuse isikute tolliläbivaatuse käigust ja selgitab, et selle ruumi teises osas videovalvet paigaldatud ei ole ja Elina Esakova täiendav kontroll toimus ruumi teises (videovalveta osas, kuhu isik võttis kaasa ka oma reisipagasi). Seega on menetlusalune isik teinud oma mobiiltelefoniga fotod videovalveta läbivaatusruumi osas, mida ei ole jäädvustatud videokaamera salvestusele, millest lähtuvalt ei pea kohtuväline menetleja vajalikuks T H tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud videokaamera salvestust väärteotoimiku materjalidesse lisada, kuna ei sisalda midagi Elina Esakova väärteoasja puutuvat ning ei tõenda ega lükka ümber Narva maantee piiripunkti ametiruumides toimunud isikliku mobiiltelefoniga pildistamise fakti menetlusaluse isiku poolt. Tunnistaja K T annab 15.05.2017 tunnistaja ülekuulamise protokollis ütluseid, et nägi kuidas Elina Esakova võttis mobiiltelefoni viivuks välja, tunnistaja arvates oli võimalik, et vaatas kella ja pani selle kohe jälle ära. Tunnistaja väitel Elina 3
(13)Esakova temalt luba fotografeerimiseks ei küsinud ja on teinud sotsiaalvõrgustikus Facebook enda kontol avalikustatud foto koos isiku kommentaaridega Narva maantee piiripunkti ametiruumis tollikontrolli käigus, mida viis läbi tunnistaja. PPA kohtuväline menetleja on hinnanud antud väärteoasjas kogutud materjale kogumis ja leiab väärteoasja materjalidest lähtuvalt, et Elina Esakova on 25.04.2017 ajavahemikus 20:25-22:25 Narva maantee piiripunktis tollikontrolli ametiruumis isikliku mobiiltelefoniga fotografeerides pannud toime piirirežiimi eeskirjade § 16 2 sätestatud rikkumise, mis kvalifitseerub väärteona RiPS § 171 alusel. II KAEBUS Elina Esakova esitas 18.08.2017 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor Marika Kasaki 02.08.2017 otsusele. Nimetatud kaebuses leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsus on ekslik, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Tunnistaja K T on andnud vasturääkivad ütlused. Väärteoprotokollis on kirjutatud, et tunnistaja ülekuulamise protokollis kirjutab K T , et pr Elina Esakova temalt kui ametnikult luba pildistamiseks ei küsinud ja on fotod teinud salamisi. Otsusest aga saab lugeda juba teist juttu: „Tunnistaja K T annab 15.05.2017 tunnistaja ülekuulamise protokollis ütluseid, et nägi, kuidas Elina Esakova võttis mobiiltelefoni viivuks välja, tunnistaja arvates oli võimalik, et vaatas kella ja pani selle kohe jälle ära“. Teha mobiiltelefoniga pilti salamisi oli aga võimatu: ülekuulamisel menetlusalune demonstreeris kohtuvälisele menetlejale, kuidas töötab tema mobiiltelefon fotoaparaadina ja kuidas teeb kuuldavat klikki siis, kui teeb pilti. Kaebuse esitaja veelkord rõhutab, et tunnistaja K T ütlused ei vasta tõele: see tunnistaja selgelt nägi, kuidas menetlusalune tegi foto temale kuuluvatest asjadest ning andis oma käitumisega teada, et on sellega nõus. Vastulauses oli märgitud, et piirirežiimi eeskirja p 162 on sätestatud korrektselt. See ei sea absoluutset keeldu pildistamisele, vaid sätestab, et see on keelatud ilma politsei- või tolliametniku loata, kusjuures piirirežiimi eeskiri ei täpsusta, mis vormis see luba peab olema. Samuti piirirežiimi eeskirjas ei ole kasutatud väljendit „eelneva loata“. Ilmselt tunnistaja K T vahetas oma meelt siis, kui avalikkuseni jõudis lugu abikaasade Esakovide tagakiusamisest tolli- ja piirivalveametnike poolt. Sai vigastatud mundriau, mida tuli iga hinnaga kaitsta. Seega poolte vahel ei ole vaidlust selles, et menetlusalune tegi tollipunktis oma mobiiltelefoniga foto oma asjadest ning tunnistaja K T nägi seda ja reageeris sellele ükskõikselt. Samuti ei ole vaidlust selles, et küsimus pildistamise lubatavusest tekkis peale seda, kui menetlusalune oma asjadest fotot tegi ja soovitas teha sama oma abikaasale A E. Seda kuulis tunnistaja T H, kes on Ida prefektuuri Narva maantee piiripunkti dokumendiekspert ning kategoorilises vormis keelas A E seda tegemast. Küsimusele, mis alusel ta seda keelab, sai ülbes vormis vastatud: „Sest ma ütlesin niimoodi“. Samuti ei ole vaidlust selles, et tunnistaja T H ei küsinud tunnistajalt K T, kas ta on eelnevalt luba pildistamiseks andnud või mitte. Väärteol, mis seisneb piirirežiimi eeskirja p 162 rikkumises, on formaalne koosseis. See on sätestatud järgmiselt: „Piiripunkti ametiruumides on keelatud ilma politsei- või tolliametniku loata pildistamine, filmimine või muul moel taasesitust võimaldab salvestamine. Politsei- või tolliametnik võib keelata isikul salvestamist võimaldava seadmega piiripunkti ametiruumi sisenemise“. Antud sätte teine lause ilmselt ei puutu asjasse. Vastulauses oli avaldatud, et kõnealune formuleering annab liiga palju ruumi tõlgendamiseks ja seetõttu ka kuritarvitamiseks. Eeskätt oli märgitud, et piirirežiimi eeskiri ei täpsusta, mis vormis see luba pildistamiseks peab olema. Samuti piirirežiimi eeskirjas ei ole kasutatud väljendit 4
(13)„eelneva loata“. Ülaltoodut arvesse võttes tuleb asuda järeldusele, et mainitud luba võib olla antud mistahes vormis, sh kehakeeles ning igal ajal. Öeldule tuleb lisada, et nimetatud formuleering jätab lahendamata küsimust, missugune nimelt politsei- või tolliametnik on pädev luba andma või selle andmisest keelduma. Käesolevas asjas nimetatud asjaolu omab ilmselget tähtsust, kuna üks ametnik (K T ) on tegelikult loa andnud, teine (T H ), aga sisuliselt tühistas selle. Piirirežiimi eeskiri ei näe ette selliseid vaidlusi ning ei paku nende lahendamise korda. Samuti piirirežiimi eeskiri ei näe ette olukorda, kui pildistamise keelamine politsei- või tolliametniku poolt on ilmselt õigusvastane ning kuidas saab seda keeldumist vaidlustada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 2 kohaselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Kohtuväline menetleja oma otsuses sisuliselt leidis, et käesolevas väärteomenetluses tegemist on mõlemaga: menetlusalune isik tegi fotot oma asjadest (tegevus) ning ei küsinud selleks verbaalselt luba (tegevusetus). Kohtuväline menetleja mainis küll oma otsuses, et pildistamise keelamise puhul on tegemist ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 19 sätestatud inimõiguste rikkumisega, kuid kuidagi ei hinnanud seda. Kohtuväline menetleja tegi asjaoludest järgmise kokkuvõtte: „Vastulauses esitatut ei arvestata, sest menetlusalune isik on tunnistanud nii 04.07.2017 ülekuulamise käigus kui ka 18.07.2017 esitatud vastulauses, et ta on Narva piiripunkti ametiruumides viibides kasutanud isiklikku mobiiltelefoni ametiruumis fotode tegemiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt on väärtegu toime pandud ja rikutud on piirirežiimi eeskirjas 162 sätestatut. Menetlusaluse isiku väide, et tal ei keelatud kasutada mobiiltelefoni, ei saa lugeda asjaoluks, et talle oleks ametniku poolt antud luba teha fotosid mobiiltelefoniga. Ilmselt kohtuväline menetleja hindas tunnistaja K T vasturääkivaid ütlusi nii, et tema ikkagi nägi, kuidas menetlusalune isik pilti oma asjadest tegi, nõustus sellega (ei keelanud), kuid sellest vaikivast nõusolekust jäi vähe – menetlusalune isik pidi suuliselt paluma luba ja kuna seda ei toimunud, siis on menetlusalune isik väärteos süüdi. Oma järelduses aga kohtuväline menetleja ei toeta piirirežiimi eeskirja p 162 sätestatule, kuna see ei selgita, mis vormis luba võib olla antud. Menetlusalune isik on kindel selles, et kui loa andmise viis ei ole õigusaktis sätestatud, siis aktsepteeritavad peavad olema kõik võimalikud viisid. See veendumus tuleneb põhimõttest, et inimõigustele saab rakendada üksnes inimõigusi laiendavaid tõlgendusi ja mitte mingil määral kitsendavaid, kuna inimõiguste üldtunnustatud kataloog on see minimaalne inimese õiguste kogum, mis inimesel üldse saab olla. Seetõttu inimõiguste kohta kasutatakse terminit „lahutamatud õigused“ – neid ei saa isikult õigusaktiga või toiminguga ära võtta. Samuti kohtuväline menetleja ilmselt presumeerib, et piiripunktis pildistamine on keelatud. Otsuses ta kaks korda apelleerib kleebisele: „Narva piiripunkti sisenemisel, sh bussiterminali sisenemisel on välisseinal nähtaval kohal paigaldatud kleebis, mis keelab piiripunktis mobiiltelefonide, fotoaparaatide kasutamist ilma politsei- või tolliametniku loata. Samuti selgitab K T, et Narva piiripunktis on mitmes kohas nähtaval kleebised, mis keelavad piiripunktis pildistamise ja videosalvestamise. Vähe sellest, et kleebis ei ole õigusakt, millele kohtuväline menetleja võiks viidata, nimetatud kleebis ilmselt keelab piiripunktis pildistamist, mis on vastuolus piirirežiimi eeskirja p 162 sätestatuga. Kuna raske on ette kujutada skemaatilist kleebist, mille sisu oleks arusaadav kui keeld piiripunktis mobiiltelefonide, fotoaparaatide kasutamist ilma politsei- või tolliametniku loata. 5
(13)Ilmselt ei ole vaidlust selles, et piirirežiimi eeskirja p 162 kujutab endast ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 19 sätestatud inimõiguse piirangut. Kuna ükski õigus ega vabadus ei ole absoluutne, põhiseadus sätestab nende piiramise määra paragrahvis 11: „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“. Seega tuleb tõdeda, et piirirežiimi eeskirja p 162 on sätestatud korrektselt. See ei sea absoluutselt keeldu pildistamisele, vaid sätestab, et see on keelatud ilma politsei- või tolliamentiku loata“ (parem viis seda sõnastada oleks - on lubatud ainult politsei- või tolliametniku loal“), kusjuures piirirežiimi eeskiri ei täpsusta, mis vormis see luba peab olema. Samuti piirirežiimi eeskirjas ei ole kasutatud väljendit „eelneva loata“. Ülaltoodut arvesse võttes tuleb asuda järeldusele, et mainitud luba võib olla antud mistahes vormis, sh kehakeeles ning igal ajal. Loa andmisel või sellest keeldumisel politsei- või tolliametnikul on kaalutlusõigus, mis on piiratud PS § 11 sisuga. Politsei- või tolliametnikul tuleb otsustada, miks igal konkreetsel juhtumil pildistamise keelamine on “demokraatlikus ühiskonnas vajalik”. Tuleb arvesse võtta ka seda, miks riigipiiri ületaja soovib piiripunktil fotot teha. Menetlusalusel olid oma isiklike asjade pildistamiseks kõik põhjused olemas, kuna need asjad olid tolli poolt kinnipeetud õigusvastaselt. Nimetatud asjaolu on tõendatud kirjavahetusega, mis toimus vaidemenetluses menetlusaluse ja Tolli- ja Maksuameti vahel. Samuti õigusvastaselt oli läbi viidud menetlusalust alandav isiklik läbivaatus. Oma vaides Tolli- ja Maksuametile menetlusalune hindas seda kui tagakiusamist oma vaadete eest. Tõsiasja, et menetlusaluse asjade kinnipidamine ja tema isiklik läbivaatus olid õigusvastased kaudselt kinnitab ka Tolli- ja Maksuameti vastus ning asjaolu, et kinnipeetud asjad peale vaide esitamist olid menetlusalusele tagastatud. Kõnealusel fotol on näha, et sellel on üksnes menetlusalusele isikule kuuluvad asjad, mida tolliametnikud õigusvastaselt kinni pidasid. Midagi ega kedagi muud sellel fotol ei ole. Fotot uurides, ei ole võimalik tuvastada isegi seda, et see on tehtud piiripunktil. Kehaosad fotol samuti ei võimalda identifitseerida selle omanikku; seda, et need on, nagu väärteoprotokollist selgub, “K T kummikinnastes käed ja jalad”, teab ainult K T. Ülaltoodut arvesse võttes, tuleb asuda järeldusele, et nimetatud asjaoludel politsei- või tolliametnik pidi foto tegemist lubama, kuna, esiteks, menetlusalusel isikul oli mõjuv põhjus seda fotot teha, ja teiseks, politsei- või tolliametnikul puudus kas või mingi alus seda keelata. Kuna tegemist on formaalse väärteokoosseisuga, siis ei ole tähtis, kas luba oli küsitud või mitte. On tähtis, kas see oli antud või mitte. Asja materjalidest nähtub, et see oli antud – vastasel juhul väärteomenetlus oleks alustatud koheselt koha peal. Tähtis on ka rõhutada, et väärteomenetlus oli alustatud siis, kui ilmnesid ametnikele „kahjulikud” tagajärjed – väärteo formaalne koosseis neid aga ette ei näe. Kokkuvõttes peab menetlusalune isik rõhutama, et kõik käesolevas kaebuses uuritud Piirirežiimi eeskirja p 162 formuleeringu nõrkused olid kohtuvälise menetleja poolt kasutatud menetlusaluse vastu. Kuna tegemist on inimõiguse piiranguga, ei ole selline suhtumine lubatud. Kohtuvälise menetleja arvates menetlusalune isik on väärteo toimepanemises süüdi ja süü vormiks on otsene tahtlus. Kõik kaebuses toodud argumendid näitavad, et selline arusaam on ekslik: väärteos puuduvad objektiivsed tunnused (luba pildistamiseks oli antud) ning menetlusalune isik ei ole selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna menetlusalusele isikule inkrimineerivas väärteos puudub väärteo koosseis, siis kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. 6
(13)III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus kuulas üle kaebuse esitaja ja tunnistajad: K T, E N, J L ja A E. Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: tunnistaja T H ülekuulamise protokoll koos lisadega (tl 1-42); tunnistaja K T ülekuulamise protokoll (tl 43-45); reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt (tl 46-47); tunnistaja A E ülekuulamise protokoll (tl 67-70); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 75-76); väärteoprotokoll (tl 78-79); Maksu- ja Tolliameti poolt 30.05.2017 koostatud vaideotsus (tl 90-91); kohtuvälise menetleja 02.08.2017 otsus (tl 92-96); fototabel (kohtutoimik tl 122-124) ja karistusregistri väljavõte (kohtutoimik tl 97). IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Elina Esakova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori Marika Kasaki 02.08.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2403,17,000079 on osaliselt põhjendatud alltoodud põhjustel.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 133

kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-9-08, p-d 14-15). 7

(13)Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (

§ 110

p-d 1-3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (

§ 74lg 1 p 8) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.) Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (

§ 69lg 2 p-d 3, 4 ja 7).

Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna. Kohus leiab, et käesoleval juhul eeltoodud nõuetest kinni peetud ei ole, kuna mahuka osa käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse tekstist moodustab ülevaade erinevate tõendite sisust ja nende tõendite analüüs. Ühtlasi on kohtuväline menetleja teokirjelduses esile toonud mitmeid asjaolusid, millest menetlusalustele isikutele etteheidetava teo karistatavus ei olene. Sellise informatsiooni käsitlemine teokirjelduses on eespool toodud põhjustel õigustamatu, kuna see muudab teokirjelduse raskesti jälgitavaks, mille tõttu kohus leiab, et käsitletavas asjas koostatud väärteoprotokoll ei vasta

§ 69lg 2 p 1 nõuetele.

Samas

§ 69

lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150

lg 1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.

detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-119-12, p 6). Selles asjas koostatud väärteoprotokolli puudused muudavad teokirjelduse küll raskesti jälgitavaks, ent ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja Elina Esakovale riigipiiri seaduse § 171 alusel ette heidab. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebuse esitaja ja tema kaitsja. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul eespool käsitletud rikkumine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes ega tingi sellel põhjusel kohtuotsuse tühistamist.

Väärteoprotokolli nr AB1340304 kohaselt heidetakse kaebuse esitajale ette piirirežiimi eeskirja § 162 rikkumist, mille kohaselt piiripunkti ametiruumides on keelatud ilma politsei- või tolliametniku loata pildistamine, filmimine või muul moel taasesitust võimaldav salvestamine. Politsei- või tolliametnik võib keelata isikul salvestamist võimaldava seadmega piiripunkti ametiruumi sisenemise. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis toodud ajal toimus piiripunkti ametiruumis kaebuse esitaja poolt mobiiltelefoniga pildistamine. Nimetatut kinnitavad nii kaebuse esitaja ütlused, milles pole kohtul alust selles osas kahelda, kuna nimetatud asjaolu tõendab ka foto kaebuse esitaja Facebooki kodulehelt (tl 7) ning tunnistajate K T ja E N ütluste kohaselt on tegemist Narva piiripunkti ametiruumis tehtud fotoga ning nimetatut kinnitavad ka tunnistaja T H ülekuulamise protokollile lisatud fotod (tl 9-42), kust nähtuvad esemed, mis olid kaebuse esitajal 8

(13)kaasas riigipiiri ületamisel ning sellele protokollile lisatud videosalvestuselt nähtub, et kaebuse esitaja viibis väärteoprotokollis toodud ajal Narva piiripunktis. Kaebuse esitaja Elina Esakova ei ole tunnistanud ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt ta oli täielikult veendunud, et tal ei olnud keeldu teostada pildistamist. Selleks, et teha pilti ta pidi välja võtma telefoni, et kaamera võiks paista välja. Selles, et see on just nimelt seesama telefon võib veenduda vaadates pilte, mida oli tehtud üle kolmekümne. Ta oli täielikult kindel, et tal ei olnud foto tegemise keeldu, sest siis kui teda viidi välja ruumist, kus teostati tema läbivaatust, ta nägi, et tema abikaasa A E võetakse samuti mingid asjad ära pagasist. Ta ütles abikaasale, et viimane teeks ka pilte nendest asjadest, mida võetakse ära. Sellepärast ta oli väga hämmastunud, kui härra H keelas seda. Kui tal tekiks kahtlus tema tegevuse ebaseaduslikkuses, ta ei hakkaks avalikustama neid fotosid interneti kaudu. Põhimõtteliselt isegi fotodel on seda näha, siis kui tolliametnik teostas tema läbivaatuse, siis viimane seisis talle hästi lähedal ja oli pööratud tema poole näoga. Ta ei saanud seda teha salamisi, sest ta pidi võtma telefoni välja, kaantest pooleks tõstma teda ja fokuseerima kaamerat ja see oli hästi nähtav ametnikule. Tema vastas seisis K T ja see teine naisterahvas. Nad nägid seda kõike pealt ja nende reaktsioon oli väga rahulik. Loogiline oleks arvata, kui nad oleksid sellele vastu, siis nad esitaksid küsimuse, et millega te seal tegelete ja palun kustutage või tühistage see foto. See ruum on väga väike ja nad asusid väga lähedal temast, sest nad ei saanud mitte kuulda, kuna nad mõlemad keerasid ringi just sellele häälele keerasid nägupidi tema poole. Ta ei küsinud luba pildistamiseks, kuna ta ei osanud eeldada, et ta ei tohi pildistada oma asju. See oli väga stressirohke olukord, sest ta oli väga nördinud ja paha meel oli tal seetõttu, et nad viisid kingitusi nende organisatsiooni liikmetele ja kõik need asjad olid ära võetud. Talle lihtsalt ei tulnud pähegi küsida nendelt luba. Ta oli juba piiripunktis pildistanud, kui T H talle selgitas, et mobiiltelefonide kasutamine on piiripunktis keelatud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole andnud pildistamise käigu kohta piiripunkti ametiruumis tegelikkusele vastavaid ütluseid, kuna need ei ole kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ja selles osas tuleb jätta tema ütlused tõendikogumist välja. Kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tunnistaja K T ütlustega, mille kohaselt fotografeerimise hetke ta ei näinud, kuna proua Esakova võttis telefoni ja ta mõtles, et viimane vaatab kellaaega telefonist ja see oli ainult hetk ja ta korjas telefoni ära. Tema käest ei ole luba pildistamiseks küsitud. Kaebuse esitaja kindlasti ei võinud tema käitumisest kuidagi aru saada, et ta on nõus pildistamisega. Kaebuse esitajale oli korduvalt juba läbivaatuse käigus öeldud, et ei tohi helistada ja pildistada. Eelnevalt ütles seda T H – piirivalve. Ta ise kuulis, kui T H ütles kaebuse esitajale, et pildistada ei tohi läbiotsimisruumis. See toimus enne seda, kui kaebuse esitaja kasutas enda mobiiltelefoni. Mingit klõpsu ta ei kuulnud kui kaebuse esitaja kasutas enda mobiiltelefoni, muidu oleks ta teinud täiendava märkuse selle kohta, aga see oli nii ruttu. J L ei näinud, kuidas kaebuse esitaja kasutas mobiiltelefoni läbivaatuse ruumis, sest antud hetkel ta käis väljas sellest läbivaatuse ruumist. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, mis värvi oli kaebuse esitaja telefon, aga kaaned olid mingid heledamad, mingid beežid või valged või ta ei oska öelda. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt olid tema telefonikaaned mustad. Seda, et kaebuse esitaja mobiiltelefonil olid mustad kaaned tõendab ka tunnistaja T H ülekuulamise protokolli lisaks olev videosalvestus. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu (telefonikaante vale värvi nimetamine) ei muuda tunnistaja K T ütluseid pildistamise käigu kohta ebausaldusväärseks ning kohus leiab, et tegemist on inimliku eksimusega, mis võib olla selgitatav ka sellega, et videosalvestuselt nähtuvalt oli kaebuse esitajal kaasas beežikat värvi rahakott ning tunnistaja K T ütlustest tuleneb ka, et kaebuse esitaja poolt oli 9
(13)telefon välja võetud kaheks sekundiks, korraks lihtsalt ning nimetatud asjaolu tõttu ei olnud tunnistajal võimalik pikemalt vaadelda kaebuse esitaja telefoni kaani ning ka see võib olla põhjuseks, miks tunnistaja on andnud selles osas tegelikkusele mittevastavad ütlused. Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et tunnistaja K T on andnud kohtuistungil pildistamise käigu kohta tegelikkusele vastavad ütlused see, et tema ütlused on järjepidevad kõrvutades tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluseid ja kooskõlas tunnistaja J L ütlustega, mille kohaselt viimane ei viibinud piiripunkti ametiruumis siis, kui toimus kaebuse esitaja poolt pildistamine. Kaebuse esitaja on aga korduvalt enda ütlustes toonud välja, et ka tunnistaja J L viibis pildistamise ajal ametiruumis. Seda, et tunnistaja J L käis korduvalt väljas piiripunkti ametiruumist, kus toimus kaebuse esitaja asjade läbivaatus, tõendab ka tunnistaja T H ülekuulamise protokollile lisatud videosalvestus. Kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist tõendab ka reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 17-12.1-5/00/2612 (tl 46-47), mille kohaselt Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostati reisija isiklike asjade läbivaatus 24.04.2017kl 20:45 kuni 24.04.2017 kell 21:25. Läbivaatusel osales 2 ametnikku. Samuti fototabel Politsei- ja Piirivalveameti Narva piiripunkti ruumis pildistamist keelava kleebise kohta (kohtutoimik tl 122-124). Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja ei märganud neid kleebiseid, arvestades seda, et tema enda ütluste kohaselt, milles kohtul pole alust selles osas kahelda, käib ta Venemaal 2-3 korda aastas, võib-olla 4 korda. Ka tunnistaja A E ütlused tõendavad seda, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik sellest, et piiripunkti ametiruumis ei tohi pildistada, kuna temaga koos reisinud abikaasa kinnitas seda, et nägi Narva piiripunktis sellesisulisi kleebiseid. Seda, et kaebuse esitaja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav RPS § 171 alusel, tõendavad ka tunnistaja E N ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ta on töötanud Narva piiripunktis 12-13 aastat ja tal ei tule praegu ühtegi korda meelde, et tema kolleegid oleksid vaikimisi lubanud pildistamist piiripunktis. Neil on sildid igal pool väljas. Lisaks tõendavad seda, et kaebuse esitaja pani toime piirirežiimi rikkumise ka tunnistaja T H ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt nende isikute tollikontrolli läbivaatuse käigus kordas ta kontrollile allutatud isikutele, et mobiiltelefonide kasutamine on piiripunktis keelatud. Ka tunnistaja K T ütlused kinnitavad seda, et kaebuse esitajat ja tema abikaasat teavitati mobiiltelefonide kasutamise keelust. Tunnistaja A E ei ole ka enda ütlustes seda täielikult eitanud. Nimelt tema ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta neid detaile, mis olid seal toimunud. Sellest ajast läks umbes pool aastat. Ta võib mitte mäletada kõike. Kui kaebuse esitaja tuli läbivaatuse ruumist välja, siis ta tegi talle ettepaneku pildistada oma isiklikke asju. Enne kui toimus tema abikaasa asjade läbivaatus ei olnud küsimusi selles osas, kas tohib mobiiltelefoni kasutada ja mitte keegi midagi ei rääkinud nii palju kui tema mäletab. Seega eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et kaebuse esitaja pani toime talle ette heidetava piirižiimi rikkumise ning tema poolt toime pandud väärtegu on õigest kvalifitseeritud RPS § 171 järgi, mis näeb ette vastutuse piirirežiimi rikkumise eest. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti 30.05.2017 vaideotsus nr 6-1/3717-2 (tl 90-91) ei oma käesolevas väärteoasjas tõenduslikku tähendust ja see tuleb jätta tõendikogumist välja. 10
(13)Väärteona on karistatav KarS § 15 lg 3 kohaselt nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et subjektiivse külje tunnuste poolest on kaebuse esitaja tegu tahtlik. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale kaebuse esitaja ütlused, milles selles osas pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt see oli väga stressirohke olukord, sest ta oli väga nördinud ja paha meel oli tal seetõttu, et nad viisid kingitusi nende organisatsiooni liikmetele ja kõik need asjad olid ära võetud. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et vastavalt KarS § 17 lg-le 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Kohus leiab, et väärteoprotokollis toodud Elina Esakova tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. Kohus leiab, et kaebuse esitaja Elina Esakova on süüdi talle ette heidetavas väärteos, kuna käesoleval juhul ei esinenud keelueksimust KarS § 39 lg 1 mõttes, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja K T ütlused, mille kohaselt oli tema arvates telefon kaebuse esitaja poolt välja võetuna kaks sekundit, korraks lihtsalt, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebuse esitaja sai aru, et piiripunkti ametiruumis on keelatud ilma politseivõi tolliametniku loata pildistamine. Ka kaebuse esitaja poolt tehtud fotol kajastatu annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt oli ta täiesti kindel, et tal ei olnud foto tegemise keeldu, sest siis, kui teda viidi välja ruumist, kus teostati tema läbivaatust, ta nägi, et tema abikaasa A E võetakse samuti mingid asjad ära pagasist. Ta ütles talle samuti, et abikaasa teeks ka pilte nendest asjadest, mida võetakse ära. Seda, et kaebuse esitaja tegi enda abikaasale ettepaneku pildistada enda isiklikke asju kinnitavad ka tunnistaja A E ütlused. Nimetatud asjaolu aga ei anna kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei teadnud seda, et piiripunkti ametiruumides on keelatud ilma politsei- või tolliametniku loata pildistamine. Kaebuse esitaja ütlustest ega ka tunnistaja A E ütlustest ei tulene seda, et kaebuse esitaja oleks teatanud tunnistaja T H, et ta just pildistas teises ametiruumis enda isiklikke asju. Nimetatu annab aga aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja sai aru enda teo keelatusest. Ka kaebuse esitaja poolt keelatud tegevuse tulemusena saadud foto avalikustamine enda isiklikul Facebooki kontol ei anna kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oli keelueksimuses, kuna eluliselt usutav pole see, et ta nägi ette seda, et keegi tema abikaasa või tema läbivaatusel osalenud tolliametnikest vaatab sotsiaalmeedias tema isiklikku kontot. Kohus leiab ka, et kui jaatada käesoleval juhul koosseisueksimust, siis oleks käesoleval juhul tegemist välditava eksimusega. Üldjuhul ei ole eksimus vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p 13; 3-1-129-11, p 14). Üldteada asjaoluna kehtib piiripunktis eriregulatsioon, mis on võimalik õigusrikkumise vältimiseks endale selgeks teha. Elina Esakova on RiPS § 171 järgi sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas seega puuduvad. Samuti ei esine

§ 29sätestatud väärteomenetlust välistavaid aluseid. 11

(13)RiPS § 176 lg 2 järgi on RiPS §-des 171-175 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet. Seega oli Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur pädev menetlema Elina Esakova poolt toimepandud väärtegu. RiPS § 171 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Elina Esakovat on kohtuväline menetleja karistanud 50 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Süü suurust iseloomustavad muuhulgas isiku poolt koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, isiku käitumine teo toimepanemise ajal jne. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas Elina Esakova vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt (kohtutoimik tl 97) puuduvad andmed Elina Esakova kehtiva väärteokorras karistatuse kohta, tema süü on kohtu hinnangul väike, arvestades seda, et kaebuse esitaja pildistas enda isiklikke asju ning tehtud foto riigi julgeolekut ei ohustanud. Süülise väärteo toimepannud isikut ei ole tarvis tingimata karistada. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-12 leidnud, et

§ 30

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume (ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.aprilli 2011.a. otsus nr 3-1-1-29-11 jt). Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11, jt). KrMS §-s 202 kriminaalasja kui ka väärteoasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus leiab, et Elina Esakova süü on väike, tal puudub väärteokorras karistatus, teo tagajärjel ei ole kellelegi tekitatud kahju. Ka kohtuväline menetleja on karistanud Elina Esakovat rahatrahviga tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära. Kohus on seisukohal, et Elina Esakova karistamiseks puudub avalik menetlushuvi, arvestades seda, et ta pildistas enda isiklikke asju ja tehtud fotolt pole võimalik tuvastada kõrvalisel kolmandal isikul läbivaatust teostanud tolliametnikku ega saada infot läbivaatusruumi või tolliameti töömeetodite kohta. Seega on tegemist kohtu hinnangul vähetähtsa piirirežiimi rikkumisega, millega ei ole tekitatud kellegile kahju ja mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused ilmtingimata ei eelda karistusõiguslikku sekkumist. Kohtu hinnangul on praegusel juhul

§ 30lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud.

Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 12

(13)Neil asjaoludel rahuldab kohus Elina Esakova kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori Marika Kasaki 02.08.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2403,17,000079 ja

§ 30lg 1 p 1 alusel lõpetab otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse Elina Esakova suhtes Ri

PS § 171 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.