1-17-4409/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2018 1-17-4409 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Süüdimõistetu Riina Leppik (isikukood 48608062211) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Riina Leppik, määruskaebus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati Riina Leppik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg-t 2 kohaldades liitkaristusega 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 660 tunni üldkasuliku tööga. R. Leppikut kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 määratud kontrollkohustust: mitte tarvitada alkoholi. ÜKT tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.
10. veebruaril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata R. Leppikule määratud karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas ettepanekut sellega, et R. Leppik on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ta ei ole kinni pidanud ÜKT ajakavadest. Määratud 660 tunnist ÜKT-st on R. Leppikul sooritatud 186 tundi.
11. Tartu Maakohtu
12. veebruari
13. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati R. Leppikule mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust täitmisele.
14. Kohus märkis, et R. Leppiku kriminaalhooldus ei kulgenud nõuetekohaselt, kuna ta ei täitnud kontrollkohustust mitte tarvitada alkoholi. R. Leppik elab koos isikuga, kes on kandnud vanglakaristust 4 aastat. Kuna R. Leppikul endal elukohta ei ole, sõltub ta elukaaslasest, kelle venna korteris nad elavad. Elukohta külastavad elukaaslase sõbrad ja tuttavad, kes toovad ka alkoholi, mida koos tarvitatakse. R. Leppikuga seotud väärteomenetlus (alkoholivargus) kinnitab alkoholiga seotud eluviise. R. Leppik ja tema elukaaslane elavad esimese pensionist.
15. Ehkki R. Leppik täidab kontrollnõudeid, takistavad eluviisid ka üldkasuliku töö tegemist ettenähtud graafiku järgi. Kriminaalhooldusametnik ei näe mõjutusvahendeid olukorra muutmiseks ja isiku paremaks resotsialiseerumiseks. Ka R. Leppikul endal puuduvad konkreetsed ettepanekud olukorra muutmiseks. Oma eluviiside tõttu ei ole ta suuteline tekkinud olukorda muutma ja seetõttu on üldkasuliku töö tegemine ebaõnnestunud. Ka kriminaalhooldaja kirjalikud hoiatused tulemust andnud ei ole. Kui esimene kirjalik hoiatus tehti alkoholi tarvitamise pärast, siis pärast seda jäid R. Leppikul tegemata üldkasuliku töö tunnid. Teine kirjalik hoiatus ei ole olukorda muutnud ega näidanud, et R. Leppik suhtuks asenduskaristusse tõsiselt ja teeks nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. MÄÄRUSKAEBUS
16. R. Leppik taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistuse vähendamist.
17. Kirjalikus seisukohas nõustub R. Leppik, et on süüdi ja palub andeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
19. R. Leppik ei ole vaidlustanud fakti, et ta rikkus kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustust. Ta on taotlenud vangistuse vähendamist.
20. Ringkonnakohus leiab, et R. Leppiku määruskaebust edu ei saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistuse täitmisele pööramise kohta ning ei pea vajalikuks neid korrata. R. Leppiku taotlust tema vangistuse vähendamiseks ei võimalda karistusseadustik, kus on reegel, et vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Selliselt on maakohus ka käitunud, kui arvestas R. Leppiku poolt tegemata jäänud üldkasuliku töö tunnid (474 tundi) ümber vangistuseks (1 aasta 3 kuud ja 24 päeva). Karistus (1 aasta ja 10 kuud vangisust) määrati R. Leppikule juba Tartu Maakohtu
21. mai
22. a otsusega. Tegemist on jõustunud lahendiga, millega mõistetud karistust ei saa täitmiskohtunik muuta. 2