← Eesti

4-18-10/15

Obsah (11)§ 12§ 126§ 20§ 125§ 19§ 150§ 2§ 16§ 198§ 196§ 192

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgiti, et selle esitaja soovib osaleda kohtuistungil

  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega saadeti väärteoasi

§ 12lg 2 p 1 ja § 14 lg 1 alusel arutamiseks Viru Maakohtule.

  1. Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega võeti kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus menetlusse ja see määrati läbivaatamisele kohtuistungil
  4. märtsil 2018 kell 13.
  5. Maakohus kutsus kohtusse menetlusaluse isiku K. Tolmatšovi, märkides, et tema osavõtt kohtuistungist on kohustuslik, kaitsja J. Tolmatšovi ja kohtuvälise menetleja esindaja.
  7. märtsi
  8. a kohtuistungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja, menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud.
  9. Viru Maakohtu
  10. märtsi
  11. a määrusega jäeti K. Tolmatšovi kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et K. Tolmatšov avaldas kohtule esitatud kaebuses ise, et ta soovib kohtuistungil osaleda. Kaitsja ei esitanud kohtule taotlust kaebuse arutamiseks ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Kaebuse menetlusse võtmise määruses oli märgitud, et kaebuse esitaja osalemine kohtuistungil on kohustuslik. Kaebuse esitajale oli kohtukutse edastatud kaebuses märgitud aadressile, kuid talle ei õnnestunud kohtukutset isiklikult kätte toimetada. Kutse oli edastatud ka kaitsjale. Kohus luges kutse nii kaebuse esitajale kui ka tema kaitsjale kättetoimetatuks. K. Tolmatšov oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid ta ei esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks.

§ 126

lg 2 alusel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta, ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le

  1. MÄÄRUSKAEBUS
  2. Viru Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Tolmatšovi kaitsja J. Tolmatšov, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistamist.
  5. Kaitsja arvates rikkus maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatamata jättes kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust riigi ja seaduse kaitsele. Põhiseaduse (PS) §-dest 14 ja 15 tulenevad põhiõigused sisaldavad endas isiku subjektiivset õigust nõuda ja riigi objektiivset kohustust tagada menetluse tõhusus.
  6. Menetlusalune isik valis endale kaitsjaks

§ 20lg 1 nõuetele vastava isiku, kes aga ei oska eesti keelt.

Tulenevalt

§-st 2 ja KrMS § 161 lg-st 1 pidanuks maakohus kaasama menetlusse tõlgi. Viru Maakohus eemaldas tõlgi kohtuistungilt ning teda ei kaasatud kohtumenetlusse. Seetõttu ei suutnud kaitsja väljendada oma seisukohta väärteoasja läbivaatamise kohta ilma kaebuse esitajata vastavalt

§ 126lg-le 21.

  1. Jättes kaebuse läbi vaatamata, rikkus maakohus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t
  2. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11.

§ 126

lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Samas näeb

§ 126

lg 21 ette, et kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt

§ 125lõikele 1.

  1. Eelmises punktis osutatud sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb arvestada ka seisukohti, mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) avaldas oma
  2. juuli
  3. a otsuses asjas Tolmachev vs. Eesti. Nimelt leidis EIK viidatud lahendis Eesti väärteomenetlusõiguse kontekstis muu hulgas järgmist. Asjaolu, et menetlusalune isik, hoolimata sellest, et ta oli nõuetekohaselt kohtusse 2

(5)kutsutud, ei ilmunud kohale, ei saa – isegi vabanduse puudumisel – õigustada temalt EIÕK art 6 lõikes 3 sätestatud õiguse olla kaitstud kaitsja poolt äravõtmist. Kohtud peavad tagama, et menetlus on õiglane ja et kaitsjale, kes osaleb istungil selgel eesmärgil kaitsta süüdistatavat viimase puudumisel, antakse võimalus seda teha. (Vt viidatud otsuse punkt 47.) Õigus olla advokaadi poolt tõhusalt kaitstud, on üks õiglase kohtumenetluse põhitunnuseid. Süüdistatu ei kaota seda õigust vaid seetõttu, et ta ei osale kohtuistungil (punkt 48). EIÕK art 6 sõnastus ega vaim ei välista isiku vabatahtlikku loobumist, kas selgesõnaliselt või vaikimisi, õiglase kohtumenetluse garantiidest (punkt 50). Olukorras, kus menetlusalune isik jätab maakohtu istungile ilmumata ja kohtuistungil on üksnes tema kaitsja, ei ole kaebuse läbivaatamisest keeldumine menetlusaluse isiku ilmumatajäämise tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kooskõlas. See, kui isik loobub oma õigusest kohtuistungist osa võtta, ei tähenda, et isik loobub ka õigusest olla kaitstud enda poolt valitud kaitsja abil, mis on EIÕK art 6 lg 3 punktis c eraldi kaitstud õigus. (Vt viidatud otsuse punkt 53.)
  1. Ringkonnakohus lisab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmine riivab menetlusaluse isiku PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele. Igasugune põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. (Vt nt Riigikohtu üldkogu
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 30 ja
  4. novembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-45-12, p 35.) Selleks, et vältida menetlusaluse isiku (mõjuva põhjuseta) kohtusse ilmumata jäämisest tingitud negatiivseid tagajärgi – eeskätt väärteomenetluse venimist ja kohtusüsteemi efektiivsuse langust – on kohtul üldjuhul võimalik kasutada kaebuse läbi vaatamata jätmisega sama tõhusat, kuid menetlusalust isikut vähem koormavat abinõu – vaadata kaebus läbi menetlusaluse isiku osavõtuta. Selline lahendus tagab tavaliselt vähemalt sama menetluskiiruse ja -tõhususe, mis olnuks siis, kui menetlusalune isik oleks kohtusse ilmunud. Samas piirab kaebuse läbi vaatamine menetlusaluse isiku osavõtuta tema põhiõigusi vähemal määral kui kaebuse läbi vaatamata jätmine. Siinkohal tuleb silmas pidada sedagi, et menetlusaluse isiku isiklik osavõtt väärteomenetluse seadustiku
  6. peatükis ette nähtud kaebemenetlusest teenib üldjuhul eeskätt menetlusaluse isiku enda huve, võimaldades tal veenda kohut enda või oma kaitsja kaebuse argumentide põhjendatuses. Jäädes kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata, riskib menetlusalune isik sellega, et tema kaitsepositsioon ei osutu kohtu jaoks piisavalt kaalukaks või tõendatuks ja kaebus jääb rahuldamata. Sellega, kui isik loobub võimalusest kohut oma kaebuse põhjendatuses vahetult veenda, ei peaks aga vähemalt üldjuhul lisaks kaebuse rahuldamise tõenäosuse vähenemisele kaasnema kaebuse automaatset läbi vaatamata jätmist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus saab jätta kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

§ 126

lg 2 alusel läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta (vt ka EIK otsus asjas Tolmachev vs. Eesti, p 52). Teistsuguse tõlgenduse korral võib sattuda kahtluse alla

§ 126lg 2 põhiseaduspärasus.

  1. Käesolevas väärteoasjas märkis menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses, et kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta (KoTo, tl 3 pöördel). Kaebuse kontekstist võib järeldada, et ehkki kaebuse allkirjastas kaitsja, pidas ta kaebuse esitajana silmas menetlusalust isikut K. Tolmatšovit. Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a istungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuid kohal oli tema kaitsja J. Tolmatšov (KoTo, tl 84). Olles sedastanud, et menetlusalust isikut kohtuistungil pole, lubas maakohus istungilt lahkuda ka tõlgil, kes oli sinna kutsutud kaebuse esitaja taotlusel. Pärast tõlgi lahkumist küsis kohus poolte seisukohta selle kohta, 3

(5)kas kaebus on võimalik läbi vaadata ilma K. Tolmatšovi osavõtuta või tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. K. Tolmatšovi kaitsja palus kaasata menetlusse tõlgi, kuna ta ei valda eesti keelt. Kohus väljendas seepeale seisukohta, et kui kaitsja ei valda riigikeelt, siis ta ei saa osaleda kohtuistungil ega ole pädev asja arutamisel osalema. Lisaks märkis kohus, et kuna kaitsja ei soovi väljendada seisukohta, kas kaebust on võimalik lahendada menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohus sellekohase otsustuse „ilma selleta“ ja otsustab jätta kaebuse läbi vaatamata. (KoTo, tl 84–84 pöördel)
  1. Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määruses põhjendatakse kaebuse läbi vaatamata jätmist üksnes sellega, et K. Tolmatšov, olles kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, jättis kohtuistungile ilmumata, ehkki kaebuse kohaselt soovis ta kohtuistungist osa võtta ja kohus oli teinud tema osavõtu kohtuistungist kohustuslikuks.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul toimis maakohus kohatult. Iseenesest on õige, et eesti keele mittevaldamine on selline asjaolu, mis võib anda kohtule piisava aluse jätta isikule, kes ei kuulu advokatuuri, kuid soovib esineda kaitsjana,

§ 20lg-s 1 nimetatud luba andmata ehk teda kaitsjana menetlusse mitte lubada.

Praeguses asjas oli aga maakohus J. Tolmatšovi juba kaitsjana menetlusse lubanud, nähes oma

  1. veebruari
  2. a määruses ette, et J. Tolmatšov tuleb kaitsjana kohtuistungile kutsuda (KoTo, tl 79). Ehkki kohus võib

§ 20

lg-s 1 nimetatud loa ka tagasi võtta, ei tohi ta teha seda viisil, mis kahjustab ebamõistlikult menetlusaluse isiku kaitseõigust. Maakohus teatas J. Tolmatšovile alles kohtuistungi käigus, et ta ei luba viimasel puuduliku keeleoskuse tõttu kaitsjana esineda. Samas ei andnud kohus menetlusalusele isikule mingit võimalust valida endale uus kaitsja, vaid jättis kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohe läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus sel moel

§ 19lg 1 p 2 nõudeid.

Käesoleva kohtuasja asjaolude kontekstis on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 mõttes.

Menetlusalune isik jäeti üllatuslikult võimaluseta olla kaitstud kaitsja poolt. See omakorda välistas võimaluse, et kaitsja saanuks esitada

§ 126lg-s 21 nimetatud taotluse arutada kaebust menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kaitsja poolt sellise taotluse esitamise korral poleks maakohus saanud kaebust kohe läbi vaatamata jätta, sest isegi juhul, kui kohus oleks jätnud kaitsja taotluse rahuldamata, pidanuks ta kaebuse arutamise

§ 126lg 21 teise lause kohaselt edasi lükkama.

17. Ringkonnakohtu hinnangul olnuks maakohtul kohtuistungiks kujunenud menetluslikus olukorras kõige otstarbekam jätta J. Tolmatšov kaitsjana menetlusest eemaldamata ja kaasata tema seisukohtade ärakuulamiseks tõlk, nagu kaitsja seda ka taotles. Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et

§ 2koostoimes Kr

MS § 161 lg-ga 1 võimaldavad kaasata tõlgi ka teabevahetuseks kaitsja kui menetlusosalisega (

§ 16

). Tõlgi kaasamine olnuks kahtlusteta võimalik, kuna ta juba viibis kohtuistungil, kuid kohus saatis ta minema. Kui aga maakohus ei pidanud eesti keelt mittevaldava kaitsja osalemist väärteomenetluses võimalikuks, tulnuks menetlusalusele isikule kaitseõiguse tagamiseks anda mõistlik tähtaeg uue kaitsja valimiseks või riigi õigusabi taotlemiseks. Olukorras, kus kohtu poolt menetlusse lubatud kaitsja ei suutnud puuduliku keeleoskuse tõttu vastata kohtu küsimusele, kas kaebust saab arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, paludes tõlgi kaasamist, kuid kohus tõlki ei kaasanud, vaid hoopis eemaldas kaitsja menetlusest, on mõnevõrra eksitav maakohtu määruses sedastatu, et „kaitsja ei ole kohtule esitanud taotlust kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta“. 18. Sõltumata eeltoodust ja pidades silmas käesoleva määruse punktis 13 märgitut, osutab kolleegium sellelegi, et maakohtu vaidlustatud määruses pole mitte ühtegi argumenti selle kohta, miks ei saanud kohus lahendada K. Tolmatšovi kaitsja kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaebuses tuginetakse eeskätt väärteoprotokolli väidetavatele puudustele ja liiklusseaduse (kaebuses ekslikult märgitud

) § 70 lg-te 4 ning 5 nõuete 4

(5)väidetavale rikkumisele. Kohtumääruse põhjal jääb selgusetuks, miks polnud hinnangu andmine kaebuse kõnealustele väidetele võimalik menetlusaluse isiku kohalolekuta. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud selles küsimuse kohtumääruse täielikult põhistamata rikkudes nii

§ 126

lg 2 kohaldamise eelduste tuvastamisel olulisel määral kohtulahendi põhistamise kohustust. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 mõttes.

19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 194, § 196 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3 ning § 150 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. märtsi
  2. a määruse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
  3. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt.

§ 198

sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib

  1. septembrist
  3. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
  4. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga

§ 196

lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu

§ 198

sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu

§ 196lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on

§ 198ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus.

Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on

§ 196

lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 198kui varasema seaduse ees.

Järelikult on ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav.

§ 192lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule.

Tulenevalt

§-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.