Tsiviilasi nr: 2-14-1131 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2018, Tallinn Tsiviila

RS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui 3

RS § 152 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse olemasolu, mistõttu oli hageja vaidlusaluse veetorustiku, kanalisatsioonitrassi ja pumbajaama omanikuks. Hageja on Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel paiknevate veetorustiku ja kanalisatsioonitrassi ning Tallinnas Lasnamäe tn 18a asuva pumbajaama omanik RAS Elumaja õigusjärglasena. 12.

§ 89

sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. 13. Üldjuhul tuleb

§ 89

järgset omandiõiguse rikkumist sisustada faktilise tegevuse või tegevusetuse kaudu, s.t rikkumine kui selline ei ole õiguslik mõiste. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kasutatakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks, mida loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes teenusteks. Kui teenust osutatakse, ei ole faktilise olukorra põhjal võimalik kindlaks määrata, millal tuleb teenus lugeda osutatuks, s.t milline punkt tehnorajatisel on teenuse osutamise kohaks. Sellise koha määramine saab olla seadusega kindlaks määratud või kokkuleppeline ning sellest saab lähtuda ka tehnorajatiste kasutaja isiku kindlaksmääramisel.

1. Maakohtu hinnangul tuli kasutaja määramisel lähtuda seaduses sätestatud liitumispunkti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõistetest.
2. ÜVVKS § 3 lg 2 sätestab, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Maakohus oli seisukohal, et ÜVVKS § 3 lg 2 alusel oli võimalik piiritleda tehnorajatiste kasutamist selliselt, et kuni liitumispunktini kasutab rajatisi vee-ettevõtja ja alates liitumispunktist kasutab rajatisi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. Maakohtu hinnangul ei kohaldunud praegusel juhul ÜVVKS § 3 lg 2 lause 2, mille kohaselt määratakse liitumispunkt seaduse sätete kohaselt. Ühisveevärgist võtavad vett ja juhivad ühiskanalisatsiooni kokku neli kinnisasja. Kostja ei tuginenud väitele, mille kohaselt oleks igal kinnisasjal määratud ÜVVKS § 3 lg 2 nõuetele vastav liitumispunkt. Seetõttu oli käesoleval juhul liitumispunkt määratud kokkuleppega ÜVVKS § 3 lg 2 lause 3 kohaselt. Kinnisasja valdajatena oli Lasnamäe tn 18, 20 ja 22 ja 24 omanikel õigus kokku leppida liitumispunktis sõltumata sellest, kas nad olid kinnisasjadel asuvate tehnorajatiste omanikud või mitte. ÜVVKS § 3 lg 2 ei eelda, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni valdajad valdavad tehnorajatisi õiguslikul alusel.
3. ÜVVKS § 5 lg 2 sätestab, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni 4

§ 1581

lg-st 1 tulenevalt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ÜVVKS § 7 lg

1. Antud juhul ei kasuta hageja tehnorajatisi kostja, kuna hagejale kuuluvad tehnorajatised teenindavad ainult nelja kinnistu huve ning seega on hageja tehnorajatised vajalikud ainult nende nelja korterelamu omanike huvides, mitte aga avalikes huvides, s.o. ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni toimimiseks teiste tarbijate huvides. Ka ajalooliselt on tehnorajatis ehitatud vaid Lasnamäe tn 18, 20, 22, 24 asuvate korterelamute tarbeks, juba enne eelnimetatud aadressidel asuvate eluruumide erastamist. Nimetatu on tuvastanud ka kohus viidates kohtuotsuse punktis 7, et pooled ei vaidle hageja faktiväidete üle, sealhulgas „Ehitised püstitati aastatel 1979 kuni 1989 kinnisasjadel asuvate hoonete jaoks“, st tehnorajatised püsitati vaid Lasnamäe tn 18, 20, 22, 24 asuvate korterelamute tarbeks, mitte avalikes huvides. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega tühistada ja uue otsusega hagi jätta rahuldamata.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 asuvatel kinnisasjadel asub vee- ja kanalisatsioonitorustik ning pumbajaam (aadress Lasnamäe tn 18a), mis on rajatud aastatel 1979 kuni 1983 ja mille kaudu kostja osutab 5

§ 89

sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kolleegium leiab, et rikkumise kõrvaldamise nõude maksmapanekuks on hagejal esmalt vajalik tõendada, et ta on vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumbajaama omanik.

1. TsÜS § 54 lg 2 teise lause järgi kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kuigi TsÜS § 54 lg 2 teise lause järgi ei ole kinnisasjal asuv tehnovõrk või -rajatis kinnisasja oluline osa, ei tähenda see, et tegu oleks tsiviilkäibes iseseisvalt liikuva vallasasjaga. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumiseks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus, siis on tehnovõrk või -rajatis piiratud asjaõiguse oluline osa ja liigub tsiviilkäibes koos sellega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17137/31 p 25.1).
2. Hageja küll väitis, et ehitatud rajatised ja tehnovõrgud on rajatud asjaõiguse alusel, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, milles saaks sellise järelduse teha. Arvestades, et hageja väidetel on trassid ja pumbajaam rajatud aastatel 1979 kuni 1983 tol ajal riigi omanduses olevale maale, siis ei ole alust järeldada, et nende rajamine oleks toimunud asjaõiguse alusel. Samas võib eeldada, et nende rajamisel olid olemas rajamise ajal vastavad nõusolekud. See, et RAS Elumaja on pidanud trasse endale kuuluvaks, mille maakohus luges tõendatuks RAS Elumaja ja KÜ LASNAMÄE 24 vahel 31.01.1997 sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, ei tähenda, et need kuuluvad hagejale praegu. Maakohtu poolt viidatud leping on sõlmitud enne hoonetealuse maa, kus trassid ja pumbajaam asuvad, esmakinnistamist ja sellel ajal võisid trassid ja pumbajaam olla tsiviilkäibes vallasasjadena. Pärast maa esmakinnistamist ei saa aga kinnisasjal paiknevad trassid ja pumbajaam olla tsiviilkäibes vallasasjadena. 27.

§ 158

sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi ja lõike 2 järgi sellisel juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja 6

§ 1581

lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätted reguleerivad olukorda, kui kinnisasjale hakatakse rajama tehnovõrku või rajatist, kuid ei laiene olukorrale, kus vastavad rajatised on kinnisasjal olemas enne esmakinnistamist. 28. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas rajatiste suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus.

RS § 152 lg 1 järgi kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad

§ 1581lg-s 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub

§ 1581lg-s 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999.

aasta

1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
2. Kolleegium leiab, et kuigi trassid ja pumbamaja on rajatud enne 01.04.1999, ei tulene

RS § 152 lg-st 1 nende rajatiste osas talumiskohustust, kuna kinnisasjad, millel need paiknevad on kinnistatud pärast 01.04.1999. Samuti ei tulene talumiskohustust

RS § 152 lg-st 2, kuna hageja ei ole võrguettevõtja, kes kasutab rajatist eesmärgipäraselt. Kolleegium märgib, et

RS § 152 lg-tes 1 ja 2 sätestatu eesmärgiks on tagada vee-ettevõtjale võimalus teenuse osutamiseks. Hageja ei ole väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et ta on vee-ettevõtja.

1. Eeltoodud kokku võttes leiab kolleegium, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et Lasnamäe tn 18, 18a, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel paiknevad trassid ja pumbajaam ei ole korteriomanikele kuuluvate kinnisasjade osa, kuna nende suhtes on talumiskohustus hageja kasuks.
2. Maakohtu otsuse kohaselt oli vaidluse lahendamisel oluline, kus asub trasside liitumispunkt. ÜVVKS § 3 lg 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Kolleegiumi arvates ei ole tõendatud, et kolmandad isikud ja kostja oleksid kokku leppinud, et 7

§ 89järgi esitatud hagi rahuldamata.

See, et kostja kasutab kinnisasjadel Lasnamäe tn 18, 18a, 20, 22, 24 paiknevaid trasse ja pumbajaama kinnisasjade omanikele teenuste osutamiseks, ei saa hageja poolt esiletoodud asjaoludel rikkuda hageja õigusi, kuna hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluks trasside ja pumbajaama omand või oleksid need hagejale kuuluva asjaõiguse esemeks või tuleneks talumiskohustusest, et trassid ja pumbamaja ei ole korteriomanikele kuuluvate kinnisasjade oluline osa. Menetluskulude jaotus 33. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 8