lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
Stozubi ja koostas õiendi, milles märkis, et vahistamise tühistamise aluseid ei tuvastatud. Küsitlemist kui toimingut ei protokollitud. Kaitsjat küsitluse juures ei viibinud. Küsitluse läbiviimine on menetlustoiming, mida tuleb protokollida. Kriminaalmenetluse seadustiku läbiv mõte on see, et igasugune toiming, mida kriminaalmenetluses tehakse, tuleb ka protokollida. Seadustikus ei ole märgitud küll küsitluse protokolli eraldi, kuid siin tuleb lähtuda üldisest tõendite ja toimingute vormistamise reeglitest. Toimingul A. Stozubil kaitsjat ei olnud. Lepinguline kaitsja ei teadnud küsitluse aega ega läbiviijat, sellest sai kaitsja teada 22.02.2018 süüdistatavat Rakvere arestimajas külastades. Kuigi maakohtul polnud teavet lepingulise kaitsja olemasolust, ei kindlustatud A. Stozubile ka kaitset riigi õigusabi korras. 5.
lg 4 kohaselt tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik 3 vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde. A. Stozub peeti kinni 20.02.2018. Viru Maakohtu kohtunik on koostanud 21.02.2018 õiendi, mille kohaselt Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik T. Kullerkupp, juhindudes
lg-st 4 küsitles Viru Maakohtu 02.09.2015 määruse alusel 20.02.2018 kinni peetud süüdistatavat A. Stozubi tema vahistamise põhjendatuse selgitamiseks ja vahistamise tühistamist tingivaid asjaolusid ei tuvastatud. Seega ei ole A. Stozubi küsitlemist protokollitud, selle kohta on koostatud üksnes õiend. Samuti ei ole selge, kas isiku küsitlemise juures viibis kaitsja või kas ta seda soovis. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et erinevad menetlustoimingud protokollitakse ning tulenevalt
§-st 146/
§-st 155 koostatakse ka protokoll. Vahistatu küsitlemine
Käesoleval juhul ei ole võimalik ka tuvastada, kas A. Stozubile võimaldati kaitsjat või mitte. See ei ole tuvastatav ka koostatud õiendist. Seega maakohus, jättes koostamata küsitlemise protokolli on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kirjalikus seisukohas leiab prokuratuur, et maakohtu käitumine hälbib küll tavapärasest, kuid kui ringkonnakohus kutsub süüdistatava määruskaebuse arutamisel oma istungile, siis selliselt on võimalik parandada maakohtu minetus ning protokollida ka süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht vahistamise osas. Ringkonnakohus sisuliselt nõustub prokuratuuriga ja leiab, et ringkonnakohtus istungit korraldades ning nii süüdistatava kui ka tema kaitsja kohalolek ja nende nõuetekohane ärakuulamine tagavad süüdistatava õiguste kaitse, sh kaitseõiguse ning ringkonnakohus on kõrvaldanud maakohtu poolt toime pandud rikkumise protokolli koostamata jätmise ning kaitseõiguse tagamata jätmise osas. Küll toob vahistamisaluse puudumine endaga kaasa vahistamismääruse tühistamise. 11. A. Stozubi vahistamisega seoses märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 2 alusel võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. Seega eeldab isiku vahistamine seda, et üheaegselt on olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus (RKKKm nr 3-1-1-105-11, p 12).
lg 4 kohaselt kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda.
lg 4 kohaselt tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde. Ehk isiku jätkuvaks vahi all pidamiseks peab esinema nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus. Isik on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 418 lg 2 p 1 järgi, seega käesoleval hetkel ei ole alust seada kahtluse alla põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, seda ei vaidlustata ka määruskaebuses ning maakohus tuvastab asja sisulise menetluse käigus A. Stozubi süüküsimuse. 4 Tagaotsitavaks kuulutamist reguleerib
Stozub kuulutati tagaotsitavaks ja määrati vahistamine põhjendusel, et on alust arvata, et süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Maakohus viitab 02.09.2015 määruses
lg-le 4, mille kohaselt kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda. A. Stozub anti kohtu alla kriminaalasjas nr 1-15-3144 Viru Maakohtu 27.04.2015 määrusega, kuid tema osas eraldati süüdistus 02.09.2019 määrusega, kuna A. Stozubi asukoht ei ole teada, ja teiste süüdistatavate suhtes on otstarbekas kriminaalasja läbivaatamist jätkata, kuna ei ole teada, millal A. Stozub kinni peetakse. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad kaitsja väited tähelepanu, et A. Stozub ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et A. Stozubi suhtes ei ole kohaldatud tõkendit süüdistusakti kohtusse saatmise ning kohtu alla andmise aja seisuga. Varasemalt oli isiku suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, kuid see lõppes kevadel 2015 ning ringkonnakohtu istungil A. Stozub selgitas, et soovis peale elukohast lahkumise keelu lõppemist minna välismaale tööle. Vaatamata tõkendi puudumisele, pidas süüdistatav vajalikuks informeerida asja menetlenud politseiametnikku oma lahkumisest, uurides, kas see on lubatud ning andes informatsiooni, kuidas ta on kättesaadav oma lähedaste kaudu. Määruskaebuse kohaselt ei ole A. Stozubile ega tema lähedastele üle antud kohtukutset ega seda süüdistatavale teatavaks tehtud. Samale seisukohale jäid kaitsja ja süüdistatav ka ringkonnakohtu istungil. Sellele seisukohale vastupidiselt märgib prokuratuur vastuses määruskaebusele, et nii prokuratuur kui ka tolleaegne kaitsja on teavitanud A. Stozubi kohtuistungite toimumise ajast, mille tõendamiseks esitas prokurör lisana süüdistusakti kättesaamiskinnituse, 2 kohtukutset ning tagaotsimistoimikust pärineva politseitöötaja ettekande A. Stozubi viimise kohta Venemaal. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine A. Stozubi puhul vahistamisalust, s.o ohtu, et süüdistatav hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Ei ole tuvastatav, et A. Stozubi suhtes esineks oht, et ta oleks olnud kättesaamatu menetlejale ning esineks vahistamisalus, s.o kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise oht. Ei saa nõustuda maakohtu 02.09.2015 määruses ja prokuratuuri vastuses märgituga, et süüdistatav oli kohtuistungite toimumisest teadlik. Prokuratuuri vastusest nähtub üksnes, et süüdistatav on kätte saanud süüdistusakti 24.05.2015. Esitatud kohtukutsed prokuratuuri vastuse lisana ei näita, et isik oleks teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Samuti ei ole tõendatud millegagi väited, et süüdistatavat on informeerinud nii prokuratuur kui ka tema endine kaitsja. Kohtukolleegiumil tuleb nõustuda kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil väljatooduga, et ei ole selge, kas nimetatud kutsed on ka süüdistatavale väljastatud. Isegi kui need on väljastatud, siis ei ole tuvastatav, et süüdistatav või keegi tema pereliikmetest oleks need kutsed kätte saanud. Seega, kuna A. Stozub ega keegi tema perekonnast ei ole teadaolevalt saanud kätte kohtuistungi kutseid, ei saa väita, et isik hoidub tahtlikult kõrvale kriminaalmenetlusest. Tulenevalt
lg 2 lausest 1 on süüdistataval kahtlustatava õigused ja kohustused.
lg 2 kohaselt on kahtlustatav kohustatud ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel (punkt 1) ja osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele (punkt 2). Seega süüdistataval on kohustus ilmuda, kuid selleks on vaja tal ka kutset, mis peaks olema isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ka süüdistatav ise selgitas ringkonnakohtu istungil, kuidas ta suhtles politseinikuga, kes lubas informeerida teda menetlusest ning keda ta ka informeeris oma viibimisest seoses töötamisega Prantsusmaal. On märkimisväärne, et kuigi A. Stozubi kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena on välja toodud viibimine Venemaal, ei ole nimetatud asjaolu 5 dokumentaalselt kontrollitud ning piiriületusi fikseeritud. Samuti selgitas A. Stozub ringkonnakohtu istungil, et käskis öelda kõigile, kes teda otsivad, et ta läks ära Venemaale ja seda seoses sooviga kõik varasemad sidemed lõpetada. A. Stozub väitis, et ta ei teadnud, et on tagaotsitav. Vastavalt ringkonnakohtu päringule esitas õiendi OÜ X juhataja J. M, mille kohaselt A. Stozub töötas töölisena tema ettevõttes 19.09.2017 kuni 19.02.2018. Olles tagaotsitav, on A. Stozub töötanud Eesti Vabariigis ametlikult, mis on toonud endaga kaasa tulude deklareerimise. Arvestades neid asjaolusid, ei ole võimalik väita, et süüdistatav on tahtlikult hoidunud kõrvale kriminaalmenetlusest, kui ta on olnud kättesaadav, viibinud Eesti Vabariigis ning töötanud ametlikult. Üksnes asjaolu, et isik on süüdistuses märgitud teod toime pannud katseajal, ei anna koheselt alust järelduseks, et A. Stozub hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest. Käesoleval ajal pole ka teada, millal reaalselt maakohus A. Stozubi kriminaalasja arutama hakkab. Kuna A. Stozubi puhul puudub vahistamisalus, siis
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 2. septembri 2015 vahistamismäärus, vabastada A. Stozub viivitamata ja määruskaebus rahuldada. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 6 /allkiri/ Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.