KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5409 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 76lg 4,5 alusel määrata Vadim Tšernjajevile katseaeg kuni 17.10.2019.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Vadim Tšernjajevi elektroonilise valve kestuseks neli

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Vadim Tšernjajevi keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Vadim Tšernjajev käitumiskontrollile kestusega kuni 17.10.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Vadim Tšernjajevile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  alluda ettenähtud sõltuvusravile, olles selleks andnud eelneva nõusoleku;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

1. Määrata Vadim Tšernjajev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Vadim Tšernjajevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Vadim Tšernjajev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Vadim Tšernjajevilt menetluskuluna riigituludesse 152,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Valli Murde poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja karistati vangistusega kestusega 3 aastat 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 17.02.

1. Tartu Vangla esitas 15.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tšernjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb rahva tervise ohtu seadmises läbi suures koguses ebaseadusliku narkootiliste ainete käitlemise. Oht võib seisneda ka vägivalla kasutamises ja joobes olekus liiklusohtlike olukordade põhjustamises. Oht on kõige suurem, kui isik on joobes või ta soovib teenida hõlptulu, et tarbida joovasteid. Ohtu võib suurendada ka grupiliikmete negatiivne mõju. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 44%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab 11 kord ja hetkel narkootikumide eest. Tarvitas varem ise ja käitles ka. On praegu oma elu ümber vaadanud, läbis rehabilitatsiooni ja alustab uue eluga. Teab, kuidas võidelda sõltuvusega, kuhu minna ja kellelt abi paluda. On ka töökoht. Narkootikumid on rikkunud terve elu. On vabaduses nõus alluma ka ravile. On läbinud programmi Raev, narkootikumidega seotud loengud. XXX kuulub vanematele, asub 30 km kaugusel Tallinnast, ümberringi mets. Tööle läheks eraettevõttesse Sakus, mis tegeleb pesu pesemisega. Töötasu saab olema 1200 eurot. Leiab, et see on Eestis väga hea töötasu. Tööandja on kursis elektroonilise valve kohustusega. On otsustanud seaduskuulekas hakata. Lähedastega on suhted väga head, nad ootavad teda koju. Elukaaslasega on samuti sõbralikud suhted, suheldakse. Kuriteokaaslastega on suhelnud kirja teel, kuidas läheb jne. Vabaduses tahab elada oma rahulikku elu. Alkoholiga probleeme ei ole. Pooleli on kriminaalasi kohtus Tallinnas, seoses protestiga
2. Kinnipeetaval on prokuröriga kokkulepe, et maksab trahvi ja kõik, aga kaks isikut ei olnud kokkuleppega nõus. Kuigi juulis avaneb tavaline ennetähtaegne vabanemine, on kinnipeetav 100% kindel, et soovib vabaneda elektroonilisega, tahab minna tööle ja on juba vaja vanemaid aidata. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vadim Tšernjajevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja isik kannab seitsmendat reaalset vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu isik kellel on keerulised suhted lähedastega. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elu- ja töökohta. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammis ja tööhõives. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Tegemist on pikaajalise narkosõltlasega. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Vadim Tšernjajev tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Vadim Tšernjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. Kaitsja on seisukohal, et Vadim Tšernjajevi puhul on formaalsed ja materiaalsed alused täidetud. Materjalidest nähtub tihe seotus narkoaine tarvitamisega ja käitlemisega. Sõltuvus jääb eluaegseks ja alused selleks, et usaldada kaitsealust on olemas, ta vajab riigi abi. Kaitsealune on üsna kriitiline oma mineviku suhtes, oskab hinnata edaspidist elu, töökoht on olemas. Tähtis on kaitsealuse enda motivatsioon. Kaitsealune viibib narkosektsioonis, ja et sinna pääseda, peavad vanglaametnikud uskuma, et ta on võimeline vabanema sellest ja ta on läbinud ka kõik programmid ja on vanglale tänulik, et teda usaldati ja aidati tugevdada soovi mitte tarvitada edaspidi narkootikume. Mis puudutab käimasolevat kriminaalasja, siis seal on ette näha, et karistuse kandmine algab sellest hetkest, kui kaitsealune alustas selle praeguse karistuse kandmist. Kaitsja palub vabastada kaitsealune ennetähtaegselt elektroonilise valvega ja allutada ta ravile. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Tšernjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Vadim Tšernjajev kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Vadim Tšernjajev on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta ja 1 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Tegemist on kahekordse majaga, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Maja on neljatoaline, kõigi mugavustega ja vastab elektroonilise valve nõuetele. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul isikul puuduvad. Kuigi Vadim Tšernjajevi suhtes on Viru Maakohtu menetluses kriminaalasi isiku süüdistuses

§ 327lg 1 järgi, nähtub, et antud sündmus leidis aset 2016 aastal.

Olenemata kohtu otsustusest konkreetses asjas nähtub, et peale seda ei ole isikul mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist ning isiku käitumine on märkimisväärselt paranenud. Kinnipeetav on osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, vangla majandusabitöödel ning programmides Jõud muutuda ja Tagasilanguse ennetamine. Iseloomustus loengutes osalemise kohta on positiivne. Isik on kasutanud vangistuses viibitud aega produktiivselt, panustades enese arengusse ning oskustesse edaspidi toime tulla seadusekuulekalt ja ilma narkootikumideta. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht OÜ-s A.-C. Ettevõtte juhatuse liige K. K. on kinnitanud, et tagab esimesel võimalusel V.Tšernjajevile töökoha vanglast ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla. Töökoha asukoht on XXX. V.Tšernjajevile pakutakse tööd abitöölisena pesumaja ehitamistöödel. Tööandja sõlmib töötajaga tähtajalise töölepingu (objekti tööde valmimiseni). Töökoha olemasolu tagab isiku eduka majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega sisukalt. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning ta on korduvalt karistatud narkootikumide käitlemise eest. Kohtu küsimustele vastates selgitas kinnipeetav, et on oma elu ümber vaadanud. Läbis rehabilitatsiooni ja soovib alustada uue eluga. Vanglas läbitud programmid andsid teadmisi, kuidas võidelda sõltuvusega, kuhu probleemide korral minna ja kellelt abi paluda. Leiab, et narkootikumid on rikkunud terve elu ning vabanemise korral on kindlasti nõus kohtu määratavale ravile allumisega. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kuivõrd narkosõltuvusest vabanemine on raske ning pikaajaline protsesse, on põhjendatud kinnipeetavale määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kõnekas on ka asjaolu, et isik soovib varem vabaneda vanemate abistamiseks elektroonilise valvega, mis omab tugevat distsiplineerivat mõju ning rangemat kontrolli isiku käitumise üle olukorras, kus mõne kuu pärast avaneb ka ilma elektroonilise valve kohustuseta vabanemise tähtaeg. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda Vadim Tšernjajevile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 02.04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vadim Tšernjajevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik