1-17-8849/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8849 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Sohhani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI SOHHAN, isikukood 37906163711, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.08.2017 ja lõpp 03.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Sergei Sohhan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Sergei Sohhanile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Sohhani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Sohhan on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.10.2017 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS 1 § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 26.06.2017-28.06.2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõistis ärakandmisele 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.01.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud vangistust) ning mõistis Sergei Sohhanile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 06.08.
4. Sergei Sohhanit on kriminaalkorras karistatud kaks korda, mõlemad karistused on kehtivad, vanglas viibib esimest korda. Mõlemad kuriteod on olnud vägivallakuriteod pereliikmete vastu. Kuritegude raskusaste pole muutunud, laad ja viis jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Sergei Sohhani tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Sohhan taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vanematega tuleb koos edasi elada, tülid vanematega aga tekivad siis, kui nad koos joovad, ema hakkab isaga tülitsema, isa tõstab ema vastu kätt ja tema läheb ema kaitsma. Suhted vanematega on suurepärased, kuid kokkusaamisi vanglas pole toimunud. Plaanib leida töö, kutsutaksegi juba tööle mööblimajja xxxx, kui ei saa, siis võtab töötukassas end arvele. Avaldas imestust, kust on võetud seisukoht, et tal on alkoholisõltuvus, kuna ise peab end normaalseks inimeseks ilma igasuguse sõltuvuseta, vahel ainult joob, kuigi tuleb välja, et kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kinnitas, et alkoholi enam ei tarbi ja lubas, et vanemaid enam ei peksa. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab Sergei Sohhani ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Sergei Sohhani kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergei Sohhani käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist 2 õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab pereliikme korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod on vägivaldsed ja soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama vanemate juurde, kuigi on just vanemate suhtes kasutanud vägivalda. Vanemad on nõus poja enda juurde tagasi elama võtma. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, isa ja tädi, tema enda sõnul on suhted lähedastega head, kuid ema sõnul pojaga ei suhelda ja kokkusaamistel ei käida. Kuna kinnipeetav on kasutanud vägivalda vanemate suhtes ühiste alkoholitarbimiste käigus, siis lähedased ilmselt talle positiivset mõju ei avalda ning kodune elukorraldus eeskujuks ei ole. Kinnipeetav ei ole avaldanud mõtet elada iseseisvalt ehk vanematest eraldi. Ja kuna kinnipeetav ise on seisukohal, et eks ikka juhtub ja kordub selliseid vägivaldseid intsidente, siis sellise elukorralduse normaalseks pidamine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on küll tisleri eriala, kuid viimasel ajal enne vangistust tegi juhutöid ja oli arvel Töötukassas. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab isiku majanduslikku toimetulekut ning seda olukorras, kus Sergei Sohhanil on tasumata nõudeid 1443,68 eurot eurot. Sergei Sohhanil on probleeme alkoholi tarvitamisega, diagnoositud on alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamine on otseselt mõjutanud tema elukäiku, kuna alkoholi tarbimisel ja sooritatud kuritegude vahel on otsene seos – kuriteod on toime pandud alkoholi joobes. Kinnipeetav ise probleemi ei tunnista, sõltlaseks end ei pea ega saa aru, kust selline sõltlasearusaam on tekkinud. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi (kuri)tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt Sergei Sohhan end peasüüdlaseks kuritegudes ei pea, vaid süüdistab ka vanemaid. Erilisi eesmärke tulevikuks ei ole, vabanedes tahab uuesti tööle minna ja leiab, et elu läheb endist viisi edasi. Ei tundu eriti kahetsevat tehtud tegusid väites, et ikka vahel juhtub. Erilist motivatsiooni millegi muutmiseks ei väljenda, seega endist viisi edasi elades võib kohtu hinnangul kõik uuesti korduda. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et Sergei Sohhani puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest (ei tarbi enam alkoholi, ei peksa enam vanemaid) piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks ja seda olukorras, kus isik ise möönab senise elukorralduse jätkumist ja selle normaalsust. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib, et 3 kuigi prokuratuur ja vangla toetavad Sergei Sohhani ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole nende seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4