1-17-3388/33

(6)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Ander Jõeäär`t kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglakaristust kannab neljandat koda. Kinnipeetavale on individuaalne täitmiskava koostatud 23.10.2017, tegevused on üle viidud 2018 aastasse ja pole veel alanud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav omab isikut tõendavat dokumenti Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 17.02.

1. A.Jõeäär elas enne vangistust vanaemaga xxx. Vabanemisel on isiku elukohaks xxx Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva majaga, kus elavad isiku vanemad. Elukoht sobib elketroonilise järelevalve kohaldamiseks. Isikul on omandatud põhihaidus xxx a. alustas õpinguid xxx liikurmasinate tehniku erialal, seoses vangistusega katkes õping. Enne vangitust töötas xxx. Väidetavalt on isik olnud peale põhikooli lõpetamist pidevalt tööga hõivatud, rahalised probleemid puudusid. Isik omab ühte kehtivat väärteo karistust KarS § 218 alusel. KarS § 306 kuriteo sooritas majandusliku kasu saamiseks- varjas raha eest sõprade poolt sooritatud kuritegu. Vangistuse jooksul tööga hõivatud ei ole. Vangla andmetel võlgnevusi xxx ulatuses. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isiku lähedasteks on ema A.L., kasuisa A. L., õed K., A.i ja E. ja vend K. ning vanaema. Suhted lähedastega on head. Pärisisa R. J. ei ole suhelnud aastaid. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Vangla andmetel on isikule diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid olles alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on käinud psühhiaatrilisel ravil väljaspool vanglat. Vangla andmetel isikul narkosõltuvust diagnoositud ei ole ja sekkumist ei vaja. Viimati tarvitas amfetamiini ja kanepit veebruaris
2. Varem on proovinud kokaiini, ecstasyt, GHBd. Teada ei ole, et isik oleks kuritegusid sooritanud narkojoobes olles või narkootikumide saamise pärast. Isiku mõningast negatiivset suhtumist ametiisikutesse näitab tema praegune kuritegu, kus ta kasutas politseiametniku suhtes vägivalda ning kasutas mõlema ametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Korduvalt määratud käitumiskontroll ning korduvalt on ta sel ajal sooritanud uue kuriteo. Tema negatiivset suhtumist ühiskonda, kehtivasse õiguskorda ja vähest motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks iseloomustab korduv kriminaalja väärteokorras karistatus, sõltuvusainete tarvitamine ja käitumiskontrolli ajal uue kuriteo sooritamine. Isikul on psühhiaatrilised probleemid, saab ravi, vajab psühholoogi nõustamist ja ravi jätkamist. Enesehinnang üldiselt adekvaatne. Mina-pilt on ebaselge, ei analüüsi oma isiksust ja käitumist. Kroonilisi haiguseid diagnoositud ei ole. Isik on korduvalt kasutanud teiste suhtes ja probleemide lahendamiseks vägivalda, käitub impulsiivselt. Ei näe probleemide algpõhjusi, mistõttu probleemilahendusoskus kesine. Vangla hinnangul on A.Jõeäär ohtlik avalikkusele, risk esineb ühiskonnas. A.Jõeäär on ohtlik ametnikele, risk esineb ühiskonnas. Isiku puhul on ohustatud ühiskond tervikuna, isikud, kellega tekib konflikt, sh. ametnikud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ja konfliktsituatsioonis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69 %. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades Ander Jõeäär´e kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku ema A.L., isa (kasuisa) A. L., vend K. A. L.(11.a.) ja õde H. L.(8.a.). Ema sõnul on suhted peres head ja üksteist toetavad. Ema ja isa on valmis isikut tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega abistama ja toetama. Arvestades isiku varasemat kuritegelikku käitumist, omab ta tutvusi kriminaalkorras karistatud isikute seas. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega on isikul võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 7 toalise avara eramajaga, mis kuulub isiku emale A. L.´le. Igapäevaselt elavad antud pinnal isiku vanemad A.ja A. Li. ning isiku alaealised õde ja vend. A. L. ja A. L. on andnud oma kirjalikud nõusolekud selle kohta, et Ander Jõeäär saab 2

(6)elama asuda antud pinnale koos elektroonilise valve kohustusega. Aadressil xxx on tegu elamispinnaga, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kesine on vaid elukohas mobiilside levi. Isiku vanemad on nõus Ander Jõeäär´t materiaalselt toetama tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Isiku vanemate sõnul töötas Ander Jõeäär enne vangistust ametlikult xxx. Isa sõnul on Ander Jõeäär´el võimalik samasse töökohta naasta ka peale vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja hinnangul mõjutab isiku kuritegelikku käitumist sõltuvusainete tarvitamine. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ander Jõeäär`e ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 tingimustel. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Ander Jõeäär`e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Ander Jõeäär selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Süüdimõistetu täpsustas, et ta on kolmandat korda vangistuses ( mitte 4-t korda). Samuti rõhutas ta, et programmid saaks ta läbida ka kriminaalhoolduse all, selleks ei pea vanglas olema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Ander Jõeäär tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud põiharidus. Isikul on toetav tugivõrgustik, kes on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust, millest kahel oli isik vangistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise, kuriteo varjamise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesolev karistus on mõistetud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, põhjusteks oskamatus lahendada probleeme vägivallata. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul kolm, need on mõistetud KarS § 218 lg 1, NPALS § 15

(1)lg 1 järgi ja RelvS § 89

(1)lg 1 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on olnud varasemalt allutatud kriminaalhooldusele ning isik on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemisega. Käesoleval hetkel kanna isik liitkaristust, kuna jätkas katsejal kuritegude toime panemisega. Seega ei ole isik ka katseajal suutnud 3

(6)käituda õiguskuulekalt ega olnud moriveeritud seaduskuulekale elule, kuna on jätkanud õigusrikkumistega. Kohtu hinnangul isik ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning ei ole motiveeritud õiguskuulekale elule. Seega kulges Ander Jõeäär`e eelnev katseaeg negatiivselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on Ander Jõeäär`ele korduvalt määratud käitumiskontrolli ning korduvalt on ta sel ajal sooritanud uue kuriteo. Isik ei suutnud läbida talle määratud viimast katseaega positiivselt. Vaatamata isiku varasematele karistustele ja kriminaalhooldusle on isik jätkanud kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Ander Jõeäär`e on isik kelle poolt võivad olla ohustatud isikud kellega tal tekib konflikt, sealhulgas ametnikud. Lisaks on tegemist isikuga kellele on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis konfliktsituatsioonis suurendab uue kuriteo toime panemise tõenäosust. Isik on varasemalt pannud toime kuritegusid olles alkoholijoobes. Seea kohtu hinnangul näitab isiku praegune kuritegu (vägivald võimuesindaja suhtes), korduvad kuri –ja väärteod, alkoholisõltuvus, katseajal uue kuriteo toime panemine, isiku vähest motivatsiooni elada seaduse kuulekalt. Seega puudub kohtul veendumus, et elukoha omamine ja lähedaste toetus on need kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Isikut ei ole vangistuse jooksul distiplinaarkaristusi. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 17.02.2019. Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht oma vanemate juures, kes on valmis oma poega nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Lisaks on kinnipeetaval olemas õed, vend ja vanaema kellega on isikul toetavad suhted. Lisaks on positiivne, et isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, mis näitab et isik suudab kontrollitud keskkonnas käituda seadusekuulekalt. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A.Jõeäär`e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal isik on jätkanud kuritegude toime panemisega oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt mitmel korral allutatud kriminaalhooldusele, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati 4

(6)täitmisele. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt ja seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja vangla poolt koostatud iseloomustust on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Seda enam kui A.Jõeäär`e näol on tegu isikuga, kellele on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on pannud kuritegusid toime olles alkoholijoobes ja konfliktsituatsiooni ilmnemisel. Olles alkoholijoobes võib isik olla impulsiivse käitumisega ja teiste suhtes vägivaldne. Kohtu hinnangul on oluline, et isikul on psühhiaatrilised probleemid, ta saab ravi ning kinnipeetav vajab psühholoogi nõustamist ja ravi jätkamist. Lisaks ei ole isiku individuaalse täitmiskava tegevusi veel toimunud ning isik ei ole taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, käitumist kriminaalhoolduse ajal, saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus leiab, et A.Jõeäär`e kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mis eelnevalt on ebaõnnestunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.02.2019, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud 11 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 5

(6)Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd A.Jõeäär on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud eelnevalt kriminaalhoolduse alla, jätkanud kuritegude toime panemist, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste el ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ander Jõeäär`e temale 13.06.2017 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6