MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 47 lg-s 1 ja § 47 lg-s 13 sätestatud õigust. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-74-08 öelnud, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldada.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus kuulub tagastamisele, kuid ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tagastamisele osaliselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tuli kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendusi.
3. Kaebaja selgitab määruskaebuses, et ta soovib volikogu liikmena kaitsta talle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevat õigust olla konkreetse ja tema poolt soovitud volikogu komisjoni liikmeks. Samuti leiab kaebaja, et volikogu alalise komisjoni koosseisu kinnitamise otsus on haldusorgani tegevus haldusakti väljaandmisel. Sillamäe Linnavolikogu
4. novembri
5. a otsuse vaidlustamisega soovib kaebaja kaitsta enda kui volikogu liikme õigusi.
6. Õiguskirjanduse kohaselt toimub avalik-õiguslik vaidlus volikogu liikme mandaadi teostamise õiguste rikkumise üle ühelt poolt volikogu liikme(te) ja teiselt poolt volikogu, selle esimehe või tema asendaja, teis(t)e volikogu liikmete, valitsuse, selle liikme(te) või allasutuse vahel kohaliku omavalitsuse üksuse sisesuhte raames ning see kvalifitseeritakse organitüliks (V. Olle. Volikogu liikme individuaalõigused, Juridica IV/2011, lk 295). Kaebaja rõhutab määruskaebuses, et vaidlustatud linnavolikogu otsus rikub tema subjektiivset õigust, mis tuleneb

§ 47

lg-test 1 ja 1³.

§ 47

lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

§ 47

lg 1³ kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

1. Haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes peab olema suunatud haldusevälistele isikutele või reguleerima teenistussuhteid. Komisjonide liikmete valimine teenistussuhteid ei tekita ning reguleerib seega üksnes volikogu sisemist töökorraldust (vt A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 268). Ka Riigikohus on
2. detsembri
3. a haldusasja nr 3-3-1-74-08 määruse p-s 13 märkinud, et volikogu komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole suunatud väljapoole, vaid tegemist on haldusesisese aktiga, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et volikogu liikme alalise komisjoni koosseisu kinnitamise otsus on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuigi HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse haldusaktiks halduskohtumenetluses muuhulgas ka 2 üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt, peab sellisel siseaktil olema välismõju, et seda saaks halduskohtus vaidlustada. Kuna kaebaja ise on sama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, mille otsust ta soovib vaidlustada, siis Sillamäe linnavolikogu
4. novembri
5. a otsusel nr 8 puudub kaebaja suhtes välismõju.

§ 47

lg-te 1 ja 1³ normide sõnastus võib seega imperatiivne olla, kuid see ei anna volikogu liikmele selle normi väidetava rikkumise korral õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole, kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse sisesuhtest tekkinud vaidlusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud Sillamäe Linnavolikogu otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Vaidlustatud otsusel oleks kaebaja õigustele ja kohustustele mõju vaid siis, kui kaebaja ei oleks volikogu liige. Asjas nr 3-3-1-7408 vaidlustati volikogu üldplaneeringu kehtestamise määrust kaebajate poolt, kes olid sama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmed. Ringkonnakohus leiab, et arvestades Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-74-08 vaidluse all olnud asjaolusid, tuleb kaebaja osundatud Riigikohtu seisukohta selle kohta, et volikogu liikmel on õigus vaidlustada volikogu otsust, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi, mõista selliselt, et kaebajatel oleks nimetatud asjas olnud vaidlustamise õigus, kui nad oleksid näiteks olnud vaidlustatud üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute omanikud ning oleksid halduskohtus soovinud kaitsta sellest õigussuhtest tulenevaid õigusi. 9. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohane ka viide asjas nr 3-3-1-55-04 Riigikohtu 4. novembri 2004. a otsuse p-le 14, kus on leitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahel tekkivad suhted on omavalitsuse sisesuhted, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Nii volikogu liikme õigus saada teavet (

§ 26

lg-st 1) kui ka volikogu liikme õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni (

§ 47

lg 1) on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest volikogu liikmele tema mandaadist tulenevad õigused. Seega on ringkonnakohtu arvates Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-55-04 avaldatud seisukoht ka käesolevas asjas kohaldatav.

1. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vaidlus peab olema tekkinud kahe õigusvõimelise subjekti vahel. Halduskohus ei saa lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi lahkarvamusi (P. Sarv, I. Pilving. Kohus, - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 38).
2. HKMS § 4 lg 1 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-43-10
3. novembri
4. a määruse p-s 31 leidnud, et teistsugune menetluskord ei pea ilmtingimata olema kohtulik menetluskord. Halduskohus märgib vaidlustatud määruses õigesti, et volikogu liige saab oma õigusi kaitsta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud raamides, s. h

§-s 46 sätestatud umbusaldusmenetluse kaudu. Halduskohtu viidatud võimalus pöörduda Vabariigi Valitsuse seaduse § 75³ alusel Justiitsministeeriumi poole taotlusega algatada haldusjärelevalve omavalitsusüksuse tegevuse üle, ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud sätte alusel teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet üksnes kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle. Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga.

1. Halduskohus leiab vaidlustatud määruses, et kaebus tuleb osaliselt tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja on vaidlustanud volikogu liikme ja volikogu vahelises sisesuhtes vastu võetud otsustust, millest tõusetunud vaidluse lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse, siis kuulub kaebus tagastamisele üksnes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on samuti asja nr 3-3-1-38-04
2. oktoobri
3. a määruse p-s 17 selgitanud, et juhul, kui ilmneb, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis puudub vajadus võtta seisukoht veel ka kaebeõiguse osas. 3
4. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Vastavalt
5. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatusele ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt haldusasjas määruskaebuse esitamisel enam riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Sama lõike viienda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalide juures puudub info kaebaja arvelduskonto numbri kohta. Eeltoodu alusel tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada, kas ta soovib enamtasutud riigilõivu tagastamist ja kui soovib, siis lisada juurde isiku nimi ning kontonumber, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4