KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2018, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17687 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi P. J. vastu võla, intress

§ 430

lg 2 sätestatud asjaoludest ja

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

5. Pooled esitavad käesoleva kompromisslepingu vastavalt

§ 430lg 2 kinnitamiseks.

6. Hageja taotleb avstavalt

§ 150lg 2 p 1 tagastada ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust so 300.00 eurot Plus

Plus Capital AS-i a/a EE08 2200 2210 5332 0710 Swedbank AS-is, viitenumbriga

2. Kostja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega ja enda majandusliku olukorra tõttu vabastada ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
3. Pooled välistavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. II. Poolte menetluskulud jätta poolte kanda vastavalt sõlmitud kompromisslepingule. II.1 Vabastada kostja menetluskulude (so riigi õigusabi korras määratud esindaja) riigituludesse tasumise kohustustest. III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
4. IV. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust so 300.00 eurot PlusPlus Capital AS-i a/a EE08 2200 2210 5332 0710 Swedbank AS-is, viitenumbriga
5. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi P. J. vastu võla, intressi ja viiviste nõudes. 24.04.2018 kohtuistungil saavutasid poole kompromissi ja esitasid kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Lisaks kompromisslepingus märgitule taotles kostja enda vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled täpsustasid, et välistavad kompromissi kinnitava kohtumäärusele kaebuse esitamise õiguse. 3

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud

§ 432

sisust ning kõigist menetluse lõpetamise ja kompromisslepingu sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks, hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv 300,00 eurot. Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Seega ei saa määrust vaidlustada määruskaebuse esitamise korras. Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromisslepingule. Tartu Maakohtu 22.01.2018 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses ühe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Kostja taotles, et kohus vabastaks ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja selgitas, et vabanes kinnipidamisasutusest ja tema sissetuleku suuruseks on töötukaasa poolt makstav toetus 140 eurot.

§ 190

lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, seoses kompromissi sõlmimisega ja arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda, on õiglane vabastada ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4