KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 28.03.2018, Tartu 3-18-83 Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse es
) § 651 lg 2). Riietuse andmine on vajalik tagamaks julgeolek vanglas ning kinnipeetava üle järelevalve teostamine. Kinnipeetavale väljastatakse pestud riided. Teiste kantud riiete kandmine ei riiva inimväärikust. Kambrid on köetud. Kambris on temperatuur 21 C. Määruskaebuse esitaja ei ole kambris oleku ajal kordagi kurtnud, et tal on külm. Kambris on tagatud sundventilatsioon (mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem).
§ 45ei nõua avatud akna olemasolu.
- Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab moraalse ja füüsilise piinamise eest vanglalt hüvitist 2000 eurot. Määruskaebuse esitaja väitis, et sektoris E1 on õigusvastaselt kõikide kambrite luugid kinni keevitatud. Teistes sektsioonides on luugid lahti. Seeläbi piinatakse inimesi. E1 kambrites on raske hingata, õhk on must, sumbe, kambrid on umbsed. Füüsilise piinamisena tõi määruskaebuse esitaja välja umbse seisundi, peavalud, halva une ning hindas kahjuks 1000 eurot. Moraalselt piinatakse aga sellega, et vangla kasutab ametialaseid volitusi inimeste mõnitamiseks.
- Tartu Halduskohus tagastas 16.01.
- a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus selgitas, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust avatud aknale. Isegi kui akna avamisvõimaluse puudumist käsitada mõne õiguse (nt inimväärikuse) riivena, on praeguses asjas tegemist väheintensiivse riivega. Õhu vajalik juurde- ja äravool tagatakse ventilatsioonisüsteemiga. Määruskaebuse esitaja ei väida, et Tartu Vanglas ventilatsioonisüsteem ei töötaks ning et see ei tagaks nõutaval määral õhu juurde- ja äravoolu. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja hinnangul on akna avamine talle vajalik, ei tähenda, et kinnise aknaga kartseris viibimine kaebuses toodud asjaoludel rikub inimväärikust. Kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas (
§ 55lg 2).
Halduskohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõude rahuldamine kaebuses toodud asjaoludel ja sellele lisatud dokumentide põhjal ebatõenäoline.
- Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 16.01.
- a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märkis, et kaebuses on märgitud vangla olulised rikkumised. Aknad on vaatamata ehitusnormidele kinni keevitatud, ventilatsioon eksisteerib formaalselt. Selliste kartseritingimustega eesmärk on inimeste alandamine ja piinamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, aga muuta tuleb halduskohtu 16.01.
- a määruse põhjendusi.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta haldusasja nr 3-18-43 toimikust käesoleva asja materjalide juurde määruskaebuse esitaja 19.10.
- a kaebuse (registreeritud Tartu Vanglas 20.10.2017 nr 1-13/216-1) ja selle tõlke nr 1-13/216-4 koopia.
- Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 21 alusel, mille kohaselt kohus võib kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
- Määruskaebuse esitaja on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses väitnud, et akna ventilatsiooniluugid on kinni keevitatud ja lisanud, et tegemist on ventilatsiooninormide rikkumisega. Ka kaebuses on määruskaebuse esitaja välja toonud, et vangla rikub ehitusnorme, keevitades sektoris E-1 kambrite luugid kinni. Määruskaebuse esitaja on halduskohtule esitatud 2 kaebuses lisaks väitnud, et seega on teda piinatud nii moraalselt kui füüsiliselt. Määruskaebuse esitaja lisas, et E-1 kambrites on raske hingata, õhk on must, sumbe, kambrid on umbsed ning nimetanud füüsilise piinamisena umbset seisundit kambris, peavalusid ja halba und. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna määruskaebuse esitaja aga ei ole neid asjaolusid esitanud kohtueelses menetluses, oleks halduskohus pidanud tagastama osa kaebusest HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
- Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib
§ 45
lg 1 ammendavalt nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea see olema avatav. Seega ei ole selles osas kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 5 (alates 06.07.2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 p 3).
§ 45lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistikuga. Euroopa Vanglareeglistiku p 18.2 alapunkti a kohaselt peavad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, võimaldama värske õhu juurdepääsu lahtikäivad aknad, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral (RKHKo 21.04.2010, 3-3-1-14-10, p 8). Arvestades eelnevat ei ole ringkonnakohtu hinnangul kambris lahtikäiva akna puudumine iseenesest õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu. Tartu Vangla on kahju hüvitamise taotlusele esitatud vastuses selgitanud, et õhuvahetuse mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon tagab sisekliimaks vajalikud parameetrid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui akna avamisvõimaluse puudumist käsitleda mõne õiguse (nt inimväärikuse) riivena, oleks praeguses asjas tegemist väheintensiivse riivega ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 11. Tulenevalt eelnevast jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, muutes osaliselt halduskohtu 16.01.2018. a määruse põhjendusi. /allkirjastatud digitaalselt/ 3