Obsah (10)

§ 31§ 9§ 36§ 34§ 41§ 12§ 13§ 14§ 1§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 22. märts 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-16-643 Haldusasi R.N.i kaeb

) § 3 p 1,

§ 31, põhiseaduse (PS) § 19, PS § 29 ja PS § 41.

3.

1. Kaebaja selgitab, et tema haridus on Tallinna Kopli Ametikoolis õppimiseks nõuetekohane. Lisaks on kaebajal läbitud sõjaväeteenistus. Hetkel on kaebaja reservväelane (meedik, raadioside), kaebaja on läbinud kahed kordusõppused. Kaebaja väidab, et ta esitas töötukassale CV ja motivatsioonikirja/taotluse (digitaalselt allkirjastatud). Töötukassale esitatud info tõendas, et kaebajal on piisavalt haridust, kogemusi, omadusi, oskusi, tahet, et kaebajale tema poolt palutud koolitusi võimaldada. Kaebaja kasuks räägib ka tõsine muudatus tööturul vastavalt tuleohutuse seadusele (TuOS) pidi
2. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija tõend (TuOS § 11 lg 4 ja lg 5). 3.
3. Kaebaja rõhutab, et ta oli oma edasist elu mõjutavad plaanid-otsused põhjalikult läbi kaalunud ja vajas töötukassalt konkreetseid tööturuteenuseid ja abi nende ellu viimisel, mida talle aga ei pakutud. Kaebajale väidab, et talle tekitati tema abistamise asemel hoopis mittevaralist kahju kaebaja inimväärikuse alandamisega. Kaebaja kirjeldab seda täpsemalt alljärgnevalt. 3.3.
4. Kaebaja märgib, et Töötukassas hakati kaebaja soove-tahet koheselt alla suruma ja teda püüti endas kahtlema panna. Kaebajat püüti igakülgselt mõjutada, et ta oma otsusest loobuks ja enese huvide vastaselt tegutseks. Kaebaja väidab, et talle sisendati pika perioodi vältel, et tema 2 enese tahe ja soov on tähtsusetu ja tema ainus õigus on alluda töötukassa töötajate tahtele. Kui kaebaja avaldas oma tahet, suruti see maha ja nõuti koostööd. Koostööle sundides peteti kaebajalt välja allkirjastatud kokkuleppeid, mille jaoks kaebaja sisulist tarvidust ei näinud. Kaebajaga leiab, et temaga manipuleeriti ja temas püüti tekitada süütunnet nagu oleks tekkinud olukorras kaebaja algusest peale käitunud valesti – kaebaja poleks ise pidanud oma elu üle mõtlema, kaebaja ei tohiks oma arvamusele kindlaks jääda, kaebaja ei oska suhelda, kaebaja vaimne ja füüsiline tervis vajab kontrolli. Kaebaja leiab, et talle sisendati, et kui kaebaja ei allu vaimse ja füüsilise kontrolli nõudmistele, on ta ise süüdi, et töötukassa teda ei toeta. Kaebaja on seisukohal, et tema tähtajaline soov õppima asumiseks rikuti tahtlikult. Ligemale 2 kuud kestnud menetluse käigus (22.01.2016 kohtumine, 15.02.2016 karjäärinõustamine, kirjavahetus kaebajaga, proovitööl osalemise nõudmine talvisel ajal – samas kaebaja vastava nõudmise täitis, Hamet testi tegemise nõudmine – vt ka kirjavahetus töötukassaga tl 63-69 p, 72-85 ning kaebuses märgitud selgitused tl 55-58) on töötukassa loonud kaebajast kuvandi kui enesega mitte hakkama saavast inimesest, kelle vaimne-füüsiline tervis on kahtluse alla seatud. Kaebaja leiab, et ta on sisuliselt „süüdi mõistetud“ ja temalt nõutakse oma süütuse tõestamist. Tervest inimesest on loodud sisuliselt haige inimese kuvand. Kaebajat on korduvalt väärkoheldud ja see on muutunud ajaga üha agressiivsemaks. Järjepidev vaimne terror muutus üha agressiivsemaks ja päädis füüsilise ähvardusega – kaebajale kutsuti turvamehed, olukorras kus ta nõudis töötukassa konsultandilt seaduse täitmist. Kaebaja toob välja, et tänu töö kaotamisele on kaebaja väga haavatavas olukorras ja ainsa sissetulekuna sõltuv töötukassast. Töötukassa on oma sõltuvussuhet kasutanud ära kaebaja kahjuks. Töötukassa on kaebaja suhtes toime pandud omavoli kaitsnud ringkaitses ja valetamisele-manipuleerimisele tuginedes. Töötukassa on oma tegevuse-tegevusetusega tekitanud kaebajale korduvaid ebameeldivaid olukordi, kus kaebajal on ennast pea võimatu kaitsta. Kaebajale on tekitatud emotsionaalseid olukordi ja kaebajat emotsionaalse käitumise eest karistatud-alandatud. Riiklik asutus on kaebaja suhtes käitunud ebaeetiliselt ja vaenulikult. Kaebaja väidab, et Töötukassa tegevus on mõjutanud ta keskendumisvõimet ning tekitanud talle asjatut stressi ja korrapäratuid unehäireid. Kaebaja eraelulisi plaane, töid, eneseusku on oluliselt häiritud. Töötukassa on kaebajat rünnanud suure jõu ja massiga ning tekitanud tunde, et vastu hakkamine on asjatu. Kaebajas on tekitatud tunne, et äkki ta ongi kõiges süüdistustes süüdi ning vaimselt-füüsiliselt puudulik. Et mitte lasta oma enesekindlust ja tahet täielikult hävitada on kaebaja näinud palju vaeva-valu. Kaebaja pöördus abi saamiseks väga paljude töötukassa töötajate poole. Kaebajale tundub, et tema suhtes on pandud toime grupiviisiline räige kiusamine ning seda olukorras, kus kaebaja on majanduslikult otseses sõltuvuses kiusajatest. 3.3.
5. Lisaks diskrimineeritakse kaebajat tema eelneva töökoha tõttu. Kuna kaebaja töötas öövalvurina, väljendatakse seda põhjendusena miks kaebaja vaimsetes ja füüsilistes võimetes kaheldakse. 3.3.
6. Kaebaja leiab, et Töötukassa tegevuses on korduvalt viiteid tahtlikule kaebaja kiusamisele. Töötukassa on kogu oma kaebajale antud tagasisides õigustanud enese töötajateesindajate tegevust ja on seeläbi soosinud kiusamist soodustava keskkonna loomist. 1) Kaebajat on alavääristatud ja ähvardatud. Kaebajalt võeti eneseväärikus ja otsustamisvõimalus. Kaebajat survestati koostööle ja ähvardati, et teda karistatakse vastu hakkamise korral (võetakse kasutusele meetmed). 2) Kaebaja suhtes on kuritarvitatud võimu ja teda on avalikult alavääristatud. Kaebaja arvamusi on avalikult alavääristatud ja teda on ähvardatud füüsilise jõuga (turvameestega). Kaebajale on ka täiesti sobimatult turvamehed kutsutud ja tema kohta on valetatud – õigustades samal ajal oma töötajate seadusevastast tegevust. 3 3) Kaebajat on hoitud infopuuduses, teda jäeti tahtlikult kõrvale teda ennast puudutavas protsessis. Kaebajale on antud ülesandeid, mille puhul väidetakse, et tegemist olevat toetavate teenustega. Samal ajal pakutud teenused pigem saboteerivad kaebaja püüdlusi ja tegevus on keskendunud sellele, et kaebaja tegevuses leida vigu ning seejärel vigadele viidates keelduda kaebaja eesmärgi toetamisest. 4) Kaebajat on korduvalt survestatud, et tal on vaba tahe igal ajal töötukassast lahkuda tegemist on selgelt sunnitud olukorraga ja vaba tahe on ainult näiline. 5) Töötukassa on oma tegevusega tekitanud kaebajale negatiivse psüühilise keskkonna. Kaebaja on tema suhtes toimunud negatiivse suhtumise peale ärritunud. Töötukassa on kaebajat ärritumise eest püüdnud karistada (näiteks nõuded psühholoogi külastamiseks). 6) Lisaks on kaebaja pandud vastu tema tahtmist psühholoogi ravijärjekorda, mis on kaebaja jaoks vastuvõetamatu (23.09.2016 kohtumisel teavitati sellest kaebajat). 7) Konsultant küsis kaebajalt 23.09.2016, et miks kaebajal tema vanuses veel ei ole autojuhilube, sekkudes seeläbi halvustaval toonil kaebaja eraellu. Kaebaja jaoks on konsultandi sekkumise näol tegemist räige eelarvamusliku eraellu sekkumisega ja kaebaja vaimseid võimeid alavääristava vanuselise diskrimineerimisega. 8) Konsultant küsis kaebajalt veel, et millisest kohast too omale auto saab, sekkudes seeläbi halvustaval toonil kaebaja eraellu – konsultant kohtleb kaebajat kui raske vaimse puudega isikut, kes ei tule oma eluga toime. Kaebaja jaoks on konsultandi sekkumise näol tegemist räige eelarvamusliku eraellu sekkumisega ja kaebaja vaimseid võimeid alavääristava diskrimineerimisega. 9) Konsultant korrutab korduvalt ja korduvalt, et kaebaja peaks minema psühholoogi juurde. Kaebaja jaoks on tegemist räige korduva surve avaldamisega ja vaimse terroriga ning kiusamisega. 3.
7. Kaebaja soovib töötukassalt, töötukassas konsultandi vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest, sõidutoetust. Kaebaja märgib, et

§ 9lg 1 p 1 kirjeldab töötukassa konsultandi pakutavat tööturuteenust.

Sõidutoetuse maksmist töötukassa büroos konsultandi teenuse kasutamise eest näeb ette

§ 36

p 4 ja § 41 lg 1 ning tööhõiveprogramm 2016–2017, määruse § 8 lg 2 p 2.

§ 34

p 4 näeb ette stipendiumi maksmise proovitööl osalemise eest (vt ka

§ 41lg 1 ja tööhõiveprogramm 2016–2017, määrus § 16).

3.

1. Kaebaja palub tühistada töötukassa 08.09.2016 otsuse ja kohustada töötukassat vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus koolituste võimaldamiseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja rõhutab, et ligemale 8 kuud hiljem taotluse esitamisest saadab vastustaja kaebajale otsuse, et kaebajale ei võimaldata koolitust. Kaebaja leiab, et tegemist on vastamiseks antud tähtaja räige rikkumisega. Keeldumise põhjustes domineerib vastustaja tahtlik võimu üle doseerimine, et rõhutada oma ülimaid õigusi. Vastustajal on võimalus ja seaduslik alus, et kaebajale soovitud abi anda. Kaebaja leiab, et vastustaja on kohustus arvestada kaebaja arvamusega ja iseseisvalt tehtud tööga ning püstitatud eesmärkidega. Haldusmenetlus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ja menetleja distsiplineerimisele – seaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda seaduse eesmärgist ja isiku õigusi kaitsta. Vastustaja püüab kaebaja arvates seaduste kaudu kaebaja õigusi rikkuda, mis läheb vastuollu seaduse mõttega ja vastustaja eesmärgiga. Vastustaja on alavääristanud kaebajat. Vastustajal ei ole õigust kaebajale ütelda, mis tööle kaebaja kõlbab. Kaebaja toob välja, et koolitamisest keeldumise otsuses tugineb vastustaja väitele, et kaebaja keeldus HAMET testi tegemisest. Kaebaja on pika perioodi vältel vastustajalt küsinud, millise seaduse alusel kaebaja füüsilises ja vaimses tervises kaheldakse? Koolitamisest keeldumise 4 otsuses ei ole vastustaja endiselt HAMET testi tegemise nõuet seadusega põhjendanud. Vastustaja varjab kaebaja arvates otsuses olulist infot, et HAMET test on erivajadusega inimestel. Kaebaja ei ole avaldanud soovi oma töövõime hindamiseks, ega ole allkirjastanud vastavaid dokumente - mis annaksid õiguse tema kohta tervise infosüsteemis olevate andmete kasutamiseks või töövõime hindamiseks. Seadusest so töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 1 ilmneb, et ilma nõuetekohase taotluseta pole võimalik mitte kedagi HAMET testile suunata, ka neid kellel on õigus testi teha. Kaebajal ei ole terve inimesena õigust HAMET testi teha (vt ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus § 6). Kaebajat on tema tahte vastaselt korduvalt sunnitud osalema HAMET2 testil ja teda on ähvardatud, et allumatuse korral jäetakse kaebaja soovitud koolitustest ilma. Vastustaja on omapoolselt tõendanud kaebaja ähvardamise, kuna kasutab koolitustest keeldumise ühe põhjendusena seda, et kaebaja keeldus testi tegemisest. 3.
2. Kaebaja leiab, et vastustaja nõue, et kaebaja läheks proovitööle on ebaseaduslik. Proovitöö on töövahendus. Tööhõiveprogramm 2016–2017 määruse § 16 lg 1 ja

§ 12

lg 1 määratlevad konkreetselt, et töövahendus on sobiva töökoha või töötaja leidmiseks.

§ 12

lg 3 p 3 kohaselt on proovitöö tegemiseks nõutav vastav haridus, eriala ja varasem töökogemus. 3.

1. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et töötukassa ei arvestanud kaebaja tehtud tööd, eelnevaid elulisi kogemusi ja isikuomadusi ning rikkus tahtlikult õigeaegse õppima asumise. Kaebaja väidab, et ta on käinud töötukassas ligemale 7 korda, kohustus on käia 1 kord kuus. Kaebaja on käinud kohal tihedamalt, omal soovil. Kaebaja märgib, et ta ütles Töötukassale korduvalt, et tema õigusi on rikutud. Töötukassa on oma tegevuses põhjendamatult viivitanud kaebajale olulise otsuse tegemisega ja seeläbi põhjustanud asjatuid kannatusi, mida oleks saanud ära hoida. Kaebaja huvide eest seismise asemel hakkas Töötukassa kaebaja arvates temaga võitlema ja tema arvamust-tahet alla suruma. Töötukassa ei algatanud kaebaja suhtes toime pandud rikkumiste osas õigel ajal uurimist ja on kaebaja väitel osad võimalikud tõendusmaterjalid hävitanud (kõnede salvestused). Kaebaja leiab, et Töötukassa peab oma tegevuses järgima hea usu ja mõistlikkuse printsiipi, aga tema tegevusest jääb mulje, et nad ei ole oma peamisest neile seadusega pandud ülesandest aru saanud ja nad tegutsevad pigem enese huvides ja mitte riigi kodaniku huvides. Kaebaja leiab, et Töötukassa esmane ülesanne on nende juurde pöördunud inimesele abi osutamine ja kõik seadused on antud kasutada abistamise ja mitte takistamise eesmärgil. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on võtnud kaebaja elust ühe eluaasta (korstnapühkija koolituse lõppemine 2016) ja asendatud normaalse tegutsemise asendustegevuste ja stressiga, mis vähendab inimese eluiga veelgi. Vastustaja tegevus on pika perioodi jooksul püüdnud kaebaja enesehinnangut lõhkuda ja tema eneseväärikust alandanud (vaime vägivald). Vastustaja on kaebajat kohelnud kui õigusteta orja ja see alandamine ei ole rahas mõõdetav. On vastuvõetamatu ja määratlematu kahju, et vastustaja tegevus on võtnud riigi kodanikult tahte ning turvatunde oma sünniriigis elamiseks - tegemist on korvamatu kahjuga. Kaebaja leiab, et Töötukassa on rikkunud suurt osa, et mitte ütelda kõiki, isiku põhiõigusi ja vabadusi puudutavaid seadusi (toimub räige diskrimineerimine ja isiku vabaduste piiramine). Kaebaja palub kaebuse eeltoodud põhjendustel kõigis nõuetes rahuldada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 4.
3. Kaebaja taotleb töötukassalt sõidutoetuse maksmist kaebaja töötukassas konsultandi vastuvõtul/konsultatsioonidel ja karjäärinõustamisel käidud päevade eest. Vastustaja täpsustab, 5 et kaebaja käis töötukassas vastuvõttudel/konsultatsioonidel 22.01.2016, 04.02.2016, 09.02.2016, 04.03.2016, ja 18.03.2016 ning 15.02.2016 karjäärinõustamisel. Vastustaja leiab, et kaebaja taotlus sõidutoetuse maksmiseks töötukassasse pöördumiste eest on alusetu ja toob välja, et

§ 36

sätestab üheselt, kellel on õigus saada sõidu- ja majutustoetust ning lisaks reguleerib sõidu- ja majutustoetuse maksmist Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 määrusega nr 93 kehtestatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 (edaspidi programm). Ei

§ 36ega programm ei näe ette sõidutoetuse maksmist töötukassasse pöördumiste eest.

Tööhõiveprogrammi § 8 lg 2 kohaselt on peale

§ 36

punktides 1–3 nimetatud isikute sõidu- ja majutustoetust õigus saada: 1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel (karjäärinõustamine); 2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud proovitööl. Sõidu- ja majutustoetust makstakse 0.10 eurot km eest, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas. Kaebajale on makstud 15.02.2016 karjäärinõustamisel osalemise eest sõidutoetust 1 euro ja 40 senti ning 18.02.2016 proovitööl osalemise eest sõidu- ja majutustoetust 8 eurot (väljamakse 8.03.2016). Seoses kaebaja taotlusega stipendiumi maksmiseks 18.02.2016 proovitööl osalemise eest, märgib vastustaja, et stipendiumi makstakse

§ 34

ja programmi § 8 lg 1 kohaselt töötule, kes osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel ja vabatahtlikul tööl ja kaitstud töö esimeses etapis. Seega ei näe

ega programm ette stipendiumi maksmist proovitööl osalejale. Proovitööl osalejal on õigus saada üksnes sõidu- ja majutustoetust. 4.2. Vastustaja leiab, et ei ole kaebuse esitajale mittevaralist kahju tekitanud. Vastustaja selgitab, et vastavalt

§ 13

lg 1 on tööturukoolitus töötule ja nimetatud seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendamist. Teisisõnu – koolituse läbijal peavad suurenema võimalused konkureerida tööturul s.t. saada tööle. Töötukassa selgitab, et ta kliendi vajadus konkreetse tööturuteenuse järgi selgub tööotsingute ja individuaalse tööotsimiskava koostamise käigus kliendi ja konsultandi vahelise vestluse tulemusel. Vastustaja on tulenevalt

§ 9

lg 4 kohustatud arvestama isiku koolitusele suunamisel isiku eriala, töökogemust, vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda. Seega ei ole töötukassal õigust ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid nende soovitud koolitusele suunata. Vastustajal on kohustus eelnevalt arvestada

§ 9

lg 4 tingimusi ning pärast asjaolude kaalumist teeb vastustaja otsuse isiku koolitusele suunamise või mitte suunamise kohta igal juhul eraldi. Kaebaja väited alavääristamise ja ähvardamise kohta ning vaimse piinamise kohta on alusetud. Proovipäevale, karjäärinõustamisele ja Hamet testile suunamine ei olnud ette võetud mitte kaebaja kiusamiseks, väärkohtlemiseks, vaid selleks, et vastustajal tekiks kindlus, et koolitusele suunamine oleks põhjendatud, sh, et koolitused täidaksid eesmärki ja kortsnapühkija töö oleks kaebuse esitajale sobiv. Vastustaja selgitab, et karjäärinõustamine on tööturuteenus, mille osutamise vajalikkuse kohta teeb otsuse töötukassa lähtudes isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast (

§ 9lg 1 ja lg 4).

Karjäärinõustamine on töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes (

§ 14

). 6 Vastustaja märgib, et karjäärinõustamisele suunamine oli kaebuse esitaja jaoks vajalik, kuna kaebuse esitaja soovis eriala muuta ja seetõttu oli vaja selgeks teha, kas uus eriala „korstnapühkija“ oleks talle sobiv. Samuti oli vajadus laiemalt kaardistada kaebuse esitaja võimalusi tööturul arvestades isikuomadusi, tööalaseid valikuid ning saada selgust koolituse valikuks. Vastustaja toob välja, et kaebuse esitaja väidab, et proovitööl osalemine ja selleks endale sobiva meistri leidmine oli kiusamine, et takistada tema õppima asumist ning vastustaja ei võtnud arvesse meistri tagasisidet. Vastustaja leiab, et kaebaja eeltoodud väide ei ole õige.

§ 31

lg 1 p 1 sätestab töötu kohustuse osaleda individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täita. 17.02.2016 on kaebaja individuaalse tööotsimiskava proovitööl osalemiseks allkirjastanud. Proovitöö eesmärk on välja selgitada isiku sobivus konkreetsele tööle ja et isik näeks, kas töö vastab tema ettekujutusele ja on ka isiku enda hinnangul talle sobiv. Meistri hinnangul ta kaebuse esitajal kõrgusekartust ei täheldanud, kaebaja suhtles klientidega viisakalt ja tahtmine seda tööd teha oli suur, kuid ühe proovpäeva tegemine ei andnud töötukassale kindlust, et kortsnapühkija koolitus täidab eesmärki. Ühepäevane proovitöö ei too vastustaja arvates välja kõiki tööotsija tugevusi ja nõrkusi antud töö sobivuse või mittesobivuse kohta, mistõttu ei ole koolitusvajaduse hindamisel proovitöö tulemus ainuke otsustav kriteerium. Proovipäev on vaid üks osa koolituse vajaduse hindamisel kasutatavatest abistavatest teenustest. Seetõttu soovis vastustaja, et kaebaja osaleks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutsesobivuse katsetel (Hamet testis), et aru saada just tema võimetest. Kaebaja sellest keeldus. Vastustaja märgib, et kaebajat ei ole ähvardatud füüsilise jõuga ja survestatud Töötukassast lahkuma. Vastustaja selgitab, et kaebaja tegevus 18.03.2016 toimunud vastuvõtul põhjustas olukorra, kus konsultandil tekkis vajadus kutsuda kaebajale turvamehed. Konsultatsiooni käigus tegi kaebaja vastustaja seletuste kohaselt töötukassale ettekirjutusi, ei nõustunud konsultandi ettepanekutega ning ei soovinud uut pöördumise aega kokku leppida. Kõige selle tõttu venis konsultatsiooni aeg pikaks ja väljus määratud ajaraamidest, kuid kaebuse esitaja keeldus lahkumast. Kuna järgmised kliendid ootasid, siis oli konsultant sunnitud kutsuma turvamehed. Kaebuse esitaja lahkus seepeale ning kuna turvamehed ei saabunud kohe, siis kohtus kaebuse esitaja nendega väljas. Turvamehed fikseerisid olukorra ja lahkusid. Vastustaja märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 alusel võib isik avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Näiteks hõlmab mittevaraline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu jms). Vastustaja leiab, et ta täitis seadusest tulenevat ülesannet pakkudes kaebajale erinevaid teenuseid, mis aitaksid tööotsingutel. Vastustajal oli soov kaebuse esitajat toetada, mida konsultant on kaebajale ka pöördumistel selgitanud. Vastustaja tegevus oli

-ga kooskõlas ja õiguspärane. Kaebuses toodud asjaoludel on kahju hüvitamise nõue põhjendamata, kuna kaebuse esitaja ei ole väidetavalt tekkinud kahju olemasolu ja selle suurust tõendatud. Samuti puudub väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu vastustaja tegevuse ja väidetavate kannatuste vahel. Arusaamatuks jääb ka taotletava kahjunõude suuruse kujunemine. 7 Kõiki asjaolusid arvesse võttes leiab vastustaja, et kaebuse esitajal ei ole kahju tekkinud ning vastustaja tegevus, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, ei ole õigusvastane. Samuti puudub põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja kaebuse esitaja suhtes süüliselt õigusvastaselt käitunud, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu. 4.3. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja nõue vastustaja 08.09.2016 otsuse tühistamiseks on alusetu ja palub arvesse võtta vaidlustatud otsuses toodud põhjendused. Vaidlustatud otsuses on toodud kaalutlused ja põhjendused, miks kaebuse esitaja koolitustele suunamine ei ole põhjendatud, samuti on toodud õiguslikud alused. Vastustaja toob välja, et ei tööturuteenuste ja –toetuste seadus ega muu õigusakt ei sätesta tähtaega, millal tuleb otsus teenusele suunamise kohta arvates taotluse esitamisest anda. Enne otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust pärast taotluse esitamist koheselt. Koolitusvajaduse välja selgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, kohtumine karjäärinõustajaga, proovipäev ning töötukassa soovis suunata kaebuse esitaja HAMET testile, millest kaebuse esitaja keeldus. Vastustaja selgitab, et

§ 13

ja Vabariigi Valitsuse 7.09.2015 määrusega nr 93 kinnitatud tööhõiveprogramm 2016-2017 annavad võimaluse isikuid vajadusel koolitusele suunata, kuid seadusest ega ühestki õigusaktist ei tule vastustajale kohustust töötuna arvelolevat isikut igal juhul tema soovil koolitusele suunata.

§ 9

lg 3 sätestab, et tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Vastustaja otsus koolitusele suunamise kohta on kaalutlusotsus ning vastustaja lähtub iga isiku koolitusvajaduse individuaalselt, arvestades isiku töötuna arveloleku kestust, haridust, töösoove jm asjaolusid. Vastustajal on kohustus eelnevalt arvestada

§ 9

lg 4 tingimusi ning pärast asjaolude kaalumist teeb vastustaja otsuse isiku koolitusele suunamise või mitte suunamise kohta igal juhul eraldi. Vastustaja toob välja, et kaalutlusõiguse teostamist reguleerib HMS. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel antud juhul kõiki eeltoodud põhimõtteid järginud. Vastustaja rõhutab, et vajadus konkreetse tööturuteenuse järgi selgub tööotsingute ja individuaalse tööotsimiskava koostamise käigus kliendi ja konsultandi vahelise vestluse tulemusel. Vastustaja on tulenevalt

§ 9

lg 4 arvestanud isiku koolitusele suunamisel isiku eriala, töökogemust (töökogemus ainult valvurina, kus puudus vajadus klientidega otseselt tihedalt suhelda), vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda (tööturul on kaebuse esitajale sobivad tööpakkumisi), kaebuse esitaja suhtlemisoskust. Vastustaja rõhutab, et töökeskse nõustamise käigus nähtus, et kaebaja suhtlemisoskus jätab soovida ja meeleolu on kõikuv. Kaebuse esitaja ei ole ka varasemalt töötanud töökohal, kus oleks olnud vajalik otsene suhtlemine klientidega, ning vastustajal puudub kindlus, kas kaebuse esitaja korstnapühkijana tegutsedes saab klientidega probleemideta suhelda. Vastustaja selgitab, et HAMET testil oleks selgunud lisaks ka kaebuse esitaja isikuomadused, sh suhtlemisoskus. HAMET testil vaatleb juhendaja lisaks testitava käitumist erinevates valdkondades, näiteks: suhtumine ja huvi, arusaamisvõime, keskendumisvõime, hoolsus, käeline osavus, püsivus, kriitikavõime/enesehindamine. Arvestades, et tööturul vajatakse tööjõudu (liinitööline, tootmistööline, valvur jt), kelle kvalifikatsioonile ei ole esitatud nõudeid, ei ole vältimatult vajalik kaebajale tema poolt soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Vastustaja märgib, et kaebaja muud tööd ei otsinud, 8 töökuulutusi ei jälginud. Kaebaja keeldus kaalumast muud tööd, nt haljastuses, pottsepa abina jne. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta keeldub otsimast sobivat tööd peale kortsnapühkija ameti. Vastustaja rõhutab, et koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada lisaks isiku soovidele ka, milliseid spetsialiste tööturul vajatakse. Vastustaja rõhutab, et töötul on õigus tööturukoolitusele, kui see on vältimatult vajalik ja kui tööotsingute käigus selgub, et koolituse läbimine on tööle saamiseks vältimatult vajalik. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Vastustaja leiab, et on kaebuse esitaja koolitusele suunamise küsimuse lahendamisel lähtunud

§ 9

lg 2, lg 3, lg 4 ja § 13 lg 1 ning eelnevalt toodud põhjendustel õiguspäraselt kaebuse esitaja koolitusele suunamisest keeldunud, sest koolitusvajadus puudus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud kohtule kolm iseseisvat nõuet. Kohus lahendab need järjekorras alustades sõidutoetuse maksmise nõudest seoses töötukassasse pöördumistega ja stipendiumi nõudest proovitööl osalemise eest (I), seejärel lahendab kohus kaebuse Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsusele (II) ja viimaks võtab seisukoha kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (III). I
2. Kaebaja esimesena märgitud nõudes seisneb käesolevas asjas vaidlus selles, kas kaebaja nõuded kohustada Eesti Töötukassat kaebajale välja maksma töötukassas konsultandi vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest sõidutoetus (22.01.2016 kohtumine konsultandiga; 04.02.2016 kohtumine konsultandiga 09.02.2016 kohtumine konsultandiga; 15.02.2016 karjäärinõustamine; 04.03.2016 kohtumine konsultandiga; 18.03.2016 kohtumine konsultandiga) ja stipendium 18.02.2016 proovitööl osalemise eest, on põhjendatud
3. Neid nõudeid lahendama asudes peab kohus vajalikuks märkida tuvastatud faktiliste asjaolude osas järgmist: 7.
4. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja on võetud töötuna arvele 20.01.2016 otsusega nr TA16-0008674 (tl 44, I kd). 7.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja on eelpool nimetatud aegadel töötukassa konsultandiga kohtunud, samuti ei ole vaidlust selles, et 15.02.2016 käis kaebuse esitaja karjäärinõustaja juures. Eeltoodut kinnitab Töötukassasse pöördumise leht (tl 45, I kd). 7.
6. Vaidlust ei ole, et kaebaja osales 19.02.2016 proovitööl (tl 26-27). 7.
7. Kaebajale on makstud sõidutoetust 15.02.2016 karjäärinõustamisel osalemise eest summas 1 euro ja 40 senti ning 18.02.2016 proovitööl osalemise eest sõidu- ja majutustoetust 8 eurot (väljamakse 08.03.2016 tl 46 pöördel). 7.
8. Kaebaja on taotlenud vastustajalt proovitööl osalemise eest stipendiumi maksmist (tl 25, kaebuse esitaja 17.03.2016 e-kiri töötukassale), konsultatsioonidel käimise eest ei ole kaebaja töötukassale nõuet esitanud.
9. Kaebaja leiab, et töötukassa konsultandi vastuvõtt on tööturuteenuste ja –toetuste seadus (

) § 9 lg 1 p 1 tähenduses tööturuteenus. Sõidutoetuse konsultandi teenuse kasutamise ees näevad kaebaja arvatest ette

§ 36

p 4 ja § 41 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 määrus nr 93 „Tööhõiveprogramm 2016-2017“ (Määrus nr 93) § 8 lg 2 p 2. Vastustaja leiab, et just

§ 36

tulenevalt ei ole kaebajal õigust saada sõidutoetust töötukassasse pöördumiste eest. 9 9. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vastustajale seadusest tulenev kohustus midagi teha või seadusest tulenev kohustus teha isiku taotluse suhtes kaalutletud otsus (vt ka riigivastutuse seaduse RVastS § 6 lg 1).

§ 36

, mis reguleerib õigust saada sõidu- ja majutustoetust sätestab: Õigus saada sõidu- ja majutustoetust on: 1) isikul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul; 2) isikul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras; 3) isikul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras; 31) isikul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis; 4) isikul, kes osaleb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenustel, tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras.

9 lg 1 sätestab, et tööturuteenuste liigid on teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;

§ 41

lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse eesmärgi täitmiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud tähtajalise tööhõiveprogrammi. Töötukassa nõukogu saab tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui valdkonna eest vastutav minister Töötukassa nõukogu liikmena on selle poolt. Määruse nr 93 § lg 2 p 2 kohaselt on peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute on sõidu- ja majutustoetust õigus saada töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tööturuteenusel ja käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud proovitööl. Kohus selgitab, et

§ 36

p 4 viitab konkreetselt Määrusele nr 96 ja selles sätestatud tööturuteenustele, milleks on järgmised teenused: 1) karjääriinfo vahendamine; 2) tööotsingunõustamine; 3) ettevõtluse toetamine; 4) individuaalne töölerakendamine; 5) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks; 6) töövalmiduse toetamine; 7) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 8) töökoha loomise toetus. (vt Määruse nr 93 § 5). Lihtsalt Töötukassa konsultandi vastuvõtul käimist (ka töötu omal initsiatiivil) ei saa liigitada ühegi eelnevalt viidatud Määruse nr 93 § 5 nimetatud konkreetse tööturuteenuse alla (need on täpsemalt lahti kirjutatud eraldi Määruse nr 93 §des 9-151). Järelikult ei ole kaebaja nõue töötukassas konsultandi vastuvõttudel käimise ees sõidutoetuse maksmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus möönab, et seaduse ja määruse sõnastus võib olla kohati raskesti mõistetav, kuid regulatsiooni süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus hüvitada kaebajale tema sõidukulud, mis on seotud töötukassas konsultandi vastuvõttudel käimisega, kuna

§ 36

ei näe ette sõidutoetuse maksmist lihtsalt Eesti Töötukassa büroo külastamiste eest. 10. Teiseks leidis kaebaja, et talle tuleb maksta proovitööl osalemise eest stipendiumi

§ 34

p 4 ja § 41 lg 1 ja Määruse nr 93 § 16 alusel.

§ 34

sätestab, et õigus saada stipendiumi on: 1) töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras. Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul ei ole õigust saada stipendiumi; 2) töötul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras; 3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras; 4) töötul, kes osaleb käesoleva 10 seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenustel, tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras. Määruse nr 93 § 16 „töövahendus“ lg 1 kohaselt võib töövahenduse teenuse osutamisel töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. Kohus leiab, et arvestades kaebaja poolt proovitöö kohta väljatoodud asjaolusid, ei ole kaebaja osalenud töövahenduse korras proovitööl, kuivõrd töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Samuti on proovitööl osalemise aluseks töötukassale vahendamiseks edastatud vaba töökoht. Käesoleval juhul meil sellise olukorraga tegemist ei olnud, seega ei saa käsitleda kaebaja osalemist proovitööl töövahendusena, millisel juhul võiks kuuluda kohaldamisele

§ 34p 4 ning Määruse nr 93 §-d 6 p 1 ja 16.

Antud juhul paluti kaebuse esitajal sooritada proovitöö selgitamaks välja kaebaja koolitusvajadust. Seega vastav regulatsioon kohaldamisele ei kuulu ning kaebaja nõue vastustaja kohustamiseks stipendiumi maksmiseks tuleb jätta rahuldamata. II

1. Teises kaebuse esitaja nõudes on vaidluse all küsimus, kas nõue tühistada Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsus ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata kaebaja taotlus koolituste võimaldamiseks uuesti läbi, on põhjendatud.
2. Kohus märgib kõigepealt, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja esitas vastustajale suulise taotluse korstnapühkija koolituse ja B-kategooria juhilubade õppe (tööturukoolituse) saamiseks 22.01.
3. Samuti ei ole vaidlust, et 08.09.2016 otsusega jättis Eesti Töötukassa kaebaja taotluse rahuldamata (tl 143 ja selle pöördel, I kd).
4. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on rikutud esiteks selle tegemiseks ette nähtud tähtaega (vastustaja viivitas ligi 8 kuud otsuse tegemisega), millest tulenevalt on otsus õigusvastane. Lisaks leiab kaebaja, et otsuses ei ole lähtutud õigetest kaalutlustest – vastustajal oli kohustus arvestada kaebaja arvamusega, mida vastustaja ei ole kaebaja arvates nõuetekohaselt teinud. Kaebaja toob välja, et vastustajal puudus õigus nõuda temalt HAMET testi ning proovitöö tegemist. Vastustaja on seisukohal, et otsus on õiguspärane, selle tegemiseks ei ole ette nähtud seaduses tähtaega, millest tulenevalt ei ole vastustaja olnud õigusvastases viivituses. Vastustajal tuli lähtuda otsuse tegemisel

§-dest 9 lg 3 ja 4 ning § 13 lg 1, mida vastustaja on järginud. Vastustaja leiab, et tal oli õigus nõuda HAMET testi tegemist, kuid kaebaja keeldus sellest. 14. Kohus märgib vaidlusküsimusi lahendades kõigepealt, et

ega ükski muu õigusakt ei sätesta täpset tähtaega, millal tuleb Töötukassal teha otsus teenusele suunamise kohta arvates taotluse esitamisest. Sellest tulenevalt ei ole otsus õigusvastane kaebuses märgitud põhjusel, et otsuse andmiseni kulus 8 ligi kuud taotluse esitamisest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et enne otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust koheselt pärast taotluse esitamist. Erinevate asjaolude kaalumiskohustus tuleneb vastustajale juba

§ 1

lg 3 ja HMS § 6 koosmõjust, millest viimane sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest lähtuvalt, et käesoleval juhul otsuse langetamiseks kulunud võrdlemisi pikk aeg oleks olnud selgelt õigusvastane. Kohus märgib, et osaliselt põhjustas selle aja pikkuse kindlasti ka kaebaja, kes esitas mitmesuguseid nõudeid ja kellele tuli korduvalt selgitada otsuse langetamiseks vajalikke asjaolusid. Kohus märgib, et tekkinud konfliktses olukorras nähtub ka kaebaja enda esitatud väidetest selgelt, et vastustaja 11 püüdis talle igati selgitada olukorda, kuid kaebaja ise ei soovinud vastustaja esitatud argumente ja seisukohti kuulata.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
2. Lähtudes eeltoodust kontrollib kohus esmalt, kas vaidlusalune akt on antud pädeva organi poolt. Kohus leiab, et antud juhul ei ole küsimust selles, et vaidlusaluse otsuse on vastu võtnud pädev organ. Tööturuteenuste ja –toetuste seadusest tulenevalt korraldab tööturuteenuste osutamist Eesti Töötukassa (vt

§ 2, § 9, § 13).

Vaidlustatud otsus on vastu võetud Eesti Töötukassa pädeva ametniku poolt.

1. Teiseks kontrollib kohus, kas vaidlusalune otsus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta. 17.
2. Kaebuse esitaja üheks peamiseks väiteks on, et vaidlustatud otsus ei ole tehtud kehtiva õiguse alusel ehk kaebaja väitis, et vastustajal oli seaduslik alus ja võimalus kaebajale koolitus anda ning vastustajal oli kohustus arvestada kaebaja arvamusega ja iseseisvalt tehtud tööga ning püstitatud eesmärgiga. Antud juhul vastustaja kaebaja arvates seda kohustust ei järginud ning on otsuse tegemisel omavolitsenud. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel.

§ 9lg 1 p 3 kohaselt on tööturuteenuse üks liik tööturukoolitus.

Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt osutatakse töötule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel.

§ 9

lg 3 sätestab, et tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist ja lg 4 kohaselt lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa.

§ 13

lg 1 sätestab, et tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta. Kaebaja on õigesti aru saanud, et tööturukoolituse võimaldamise otsus on kaalutlusotsus. Eeltoodut kinnitab üheselt eelpool viidatud regulatsioon. Samas on kohtu veendumusel vale kaebaja seisukoht, et antud juhul on tegemist ametnike omavoliga otsuse langetamisel. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada lühidalt kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtteid. Esmalt märgib kohus, et haldusakti õiguslik alus võib olla haldusorgani jaoks nii kohustav kui lubav. Antud juhul on tööturukoolituse võimaldamise näol töötuna registreeritud isikule tegemist eelkõige lubava regulatsiooniga. Lubava alusnormi korral peab asutus kaaluma, kas seadusega antud võimalust kasutada või mitte. Kaalutlusõiguse mõiste sätestab HMS § 4 lg 1, mis sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega esimesel juhul on haldusorganil otsustusdiskretsioon, millise olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul ja milline võimalus on 12 seadusega ette nähtud ja teisel juhul on tegemist valikudiskretsiooniga, millisel juhul haldusorgan peab valima konkreetsete õigusaktiga ette antud valikute hulgast. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seadusega on ette nähtud võimalus ka täielikuks haldusorgani otsustusdiskretsiooniks. Kohus selgitab veel, et diskretsioon on vajalik, sest seadusandja ei suuda asutustele kõiki otsuseid üheselt ette kirjutada. Samas ei ole sellisel juhul tegemist ametnike omavoliga nagu leiab kaebaja. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et käesoleval juhul tulenevad tema kaalutlusõiguse piirid suures määras ka

§ 9lg 2, 3 ja 4 ja § 13 lg 1.

Diskretsiooniotsused peavad olema kontrollitavad ning nende tegemisel ja kontrollimisel tuleb arvestada eelpool viidatud HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetega, mida kohus kontrollib allpool. 17.

1. Kohus leiab, et vaidlusalune otsus vastab HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 17.3.
2. Kohus leiab, et vastustaja ei ole väljunud antud volituse piiridest.

§ 13

lg 1 koosmõjus

§ 9

lg 2, 3 ja 4 sätestavad võimaluse ja arvesse võetavate asjaolude ringi töötule tööturukoolituse andmise otsustamisel. Seadusest ei tulene kohustust töötult tööturukoolitust tingimata võimaldada, vaid eeltoodu alusel tuleb langetada kaalutlusotsus. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja taotlus osaleda korstnapühkija koolitusel ja B-kategooria juhilubade koolitusel on lahendatud kaalutlusnormiga antud volituste piires. 17.3.2. Teiseks tuleb arvestada diskretsiooninormi eesmärgiga. Kaalutlusotsus peab tagama alusnormi eesmärgi saavutamise. Kohus leiab, et tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on soodustada isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (

§ 9lg 3).

Viidatud normist tulenevalt on antud diskretsiooninormil kaks eesmärki, mis peavad olema täidetud üheaegselt. Kohus leiab, et antud juhul võis olla põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja suunamine korstnapühkija koolitusele ei ole põhjendatud, kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada kaebajale töökohta arvestades kaebaja eelnevaid kogemusi ja omadusi, mis ei toeta kaebaja antud erialal tööle rakendumist. Seega on otsuse kohaselt täitmata juba esimene kriteerium. Asjaolu, et kaebaja keeldus HAMET testi tegemisest toetab eeltoodut veelgi. Kaebaja ei andnud sellega võimalust vastustajale täiendavalt välja selgitada kaebaja omadusi, millest tulenevalt tuli vastustajal otsuse tegemisel lähtuda üksnes olemasolevatest andmetest ja kogemustest kaebajaga suhtlemisel. Kaebaja viited nagu ei oleks kaebajat tohtinud suunata HAMET testi tegema, kuna tegemist on erivajadustega isikutele mõeldud testiga, on asjakohatud. Sellist keeldu kaebaja poolt viidatud regulatsioonist kaebaja suhtes ei tulene. Kaebaja poolt viidatud töövõimetoetuse seadus (TVTS) eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Kaebaja puhul ei ole tegemist antud seaduse reguleerimise esemesse kuuluva isikuga. Kaebaja väide, et terve inimesena ei ole tal õigust HAMET testi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses teha ei tugine seadusel. Kohus märkis juba eespool, et vastustajal tuli haldusmenetluses välja selgitada kõik asjas tähtust omavad asjaolud ning sh oli vastustajal õigus koguda otsuse tegemiseks vajalikke täiendavaid tõendeid ning muuhulgas suunata kaebaja eelpool viidatud testi tegema. Samuti oli kaebajal õigust sellest keelduda, mida kaebaja ka kasutas. Selle tulemusena sai vastustaja aga lähtuda otsuse tegemisel üksnes tal olemasolevatest andmetest, mida vastustaja kohtu arvates tekkinud olukorras ka õiguspäraselt tegi. 13 17.3.3. Kolmandaks tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada ka selliste õiguse üldpõhimõtetega nagu proportsionaalsus, võrdne kohtlemine ja õiguskindlus. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, et otsuse tegemisel oleks eeltoodud põhimõtteid rikutud. 17.3.4. Neljandaks tuleb diskretsiooniotsuse tegemisel arvestada oluliste asjaoludega. See kohustus hõlmab endas ka põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1 ja lg 3). Arvesse võetud asjaolud peavad olema tõendatud või tõendatavad kohtumenetluses. Vastustajal oli enne otsuse tegemist kohustus veenduda koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente. Koolitusvajaduse välja selgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, koostati individuaalne tööotsimiskava (tl 71, I kd), toimusid kaebaja kohtumine karjäärinõustajaga, proovipäev ning Töötukassa soovis suunata kaebuse esitaja HAMET testile, millest kaebuse esitaja keeldus ning mida kohus käsitles juba eelpool. Kuigi kaebaja ei pidanud vähemalt osaliselt eelpool nimetatud toiminguid vajalikuks, kuivõrd oli ise veendunud oma soovis taotletud koolitus läbida, siis ei tähenda see veel seda, et vastavad toimingud ei oleks olnud õiguspärased ning kaebaja õigusi oleks haldusmenetluses rikutud.

§ 9

lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud otsustest nähtub, et kõiki viidatud asjaolusid on arvestatud. Arvestatud on kaebaja varasema töökogemusega (valvur) ning vestlustel ilmnenud asjaoludega, kaebaja isikuomadustega (sh kaebaja keeldumisega HAMET testi tegemisest) ning selle pinnalt on langetatud vastav otsus. Vastustaja on välja toonud, et töökeskse nõustamise käigus nähtus, et kaebaja suhtlemisoskus jätab soovida ja meeleolu on kõikuv. Kaebuse esitaja ei ole ka varasemalt töötanud töökohal, kus oleks olnud vajalik otsene suhtlemine klientidega, ning vastustajal puudus kindlus, kas kaebuse esitaja korstnapühkijana tegutsedes saab klientidega probleemideta suhelda. Vastustaja selgitas, et HAMET testil oleks selgunud lisaks ka kaebuse esitaja isikuomadused, sh suhtlemisoskus. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, milliste asjaoludega oleks vastustaja pidanud veel arvestama (v.a kaebaja soov saada taotletud koolitus). Kuivõrd kaebaja ei ole selles osas oma seisukohti täpsustanud, milliste asjaoludega oleks vastustaja veel pidanud arvestama või mida kaaluma, siis ei saa kohus selles osas ka seisukohta võtta. Kohus märgib, et tulenevalt seadusest puudub kaebajal subjektiivne õigus saada konkreetselt kaebaja poolt taotletud või soovitud koolitust, kui vastaval koolitusel osalemine ei ole vältimatult vajalik kaebaja tööle saamiseks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebajal oli käesoleval juhul võimalik kandideerida teistele töökohtadele, millele vastustaja on viidanud tema poolt taotletavat koolitust läbimata. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult selgitanud, et arvestades, et tööturul vajatakse erinevat tööjõudu (liinitööline, tootmistööline, valvur jt), kelle kvalifikatsioonile ei ole esitatud nõudeid, ei olnud vältimatult vajalik kaebajale tema poolt soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada lisaks isiku soovidele ka seda, milliseid spetsialiste tööturul just sel hetkel vajatakse. Asjaolu, et kaebaja soovib laiendada oma tööotsimisvõimalusi (soovib hakata teenust pakkuma iseseisvalt olles endale tööandjaks) on küll positiivne, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada riigi rahaliste vahendite arvel koolitust ainult tööotsimisvõimaluste laiendamiseks, kui seda tegelikult isiku töölesaamiseks vaja ei ole. Kohus leiab, et tööle saamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida uus eriala), kuid see ei tekitada isikule veel subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et

eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia lähtudes tööturu vajadustest kokku vastavate 14 oskustega töötajad ja tööandjad (vt

§ 1lg 1, § 2 p 1).

Seejuures on töötul kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (

§ 31lg 1 p 3).

Viidatud regulatsioonist lähtudes leiab kohus, et ka tööturuteenuse, milleks on mh ka tööturukoolitus, andmise otsustamisel tuleb arvestada seaduse eesmärki ning seaduses sätestatud põhimõtetega. Kohus leiab, et antud juhul on otsuse tegemisel seda tehtud. 17.

1. Kõike eelpooltoodut arvestades leiab kohus, et otsus on põhjendatud, vastab seaduses sätestatud nõuetele ja selles ei ole selliseid diskretsioonivigu, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Kohus leiab, et tal puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja esitatud ühistamiskaebus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuivõrd kaebuse esitaja tühistamiskaebus jääb rahuldamata, puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. III
2. Kolmandaks seisneb vaidlus käesolevas asjas selles, kas on põhjendatud kaebaja nõue hüvitada talle väidetavalt õigusvastaselt Eesti Töötukassa poolt kaebaja taotluse korstnapühkija koolituse ja B-kategooria juhilubade õppe (tööturukoolituse) saamiseks menetlemise käigus tekitatud mittevaraline kahju.
3. Kaebaja väitel seisneb kahju kaebaja inimväärikuse alandamises tema taotluse menetlemise käigus, kus kaebaja tahet ei arvestatud, kaebajat allutati töötukassa töötajate tahtele kasutades ära kaebaja suhtes tekkinud sundolukorda - kaebaja oli sõltuv töötukassa poolt pakutavatest hüvitistest ja teenustest, kuna oli kaotanud koondamise tõttu töö. Kaebaja leiab, et töötukassa töötajad omavolitsesid, kaebajale tekitati ebameeldivaid olukordi ning kaebajat on emotsionaalse käitumise eest karistatud –alandatud (sh kutsuti kaebajale turvamehed). Kaebajat sunniti tegema HAMET testi, mis ei ole tervetele inimestele, millest kaebaja keeldus. Kaebaja teo- ja otsustusvõime on seatud kahtluse alla. Kaebajat sunniti leidma sobiv meister ja osalema proovipäeval. Kaebaja eraellu on sekkutud ning teda on mõnitatud – toime on pandud grupiviisiline kiusamine. Lisaks on kaebajale vastu tema tahtmist kinni pandud aeg psühholoogi juurde. Kaebajal on tekkinud unehäire, tema keskendumisvõime on samuti häiritud. Vastustaja on raisanud pea ühe aasta kaebaja elust ning tekitanud kaebajale soovi lahkuda oma kodumaalt. Vastustaja leiab, et kõik kaebuse esitaja väited alavääristamise, ähvardamise ning vaimse piinamise kohta on alusetud. Proovipäevale, karjäärinõustamisele ja Hamet teistile suunamine ei olnud kaebaja kiusamiseks, väärkohtlemiseks, vaid selleks, et selgitada välja kaebaja koolitusvajaduse põhjendatus ning kas korstnapühkija töö oleks kaebajale sobiv. Kaebajat ei ole survestatud töötukassast lahkuma. Turvamehed kutsuti kaebajale siis, kui viimane ei soovinud lahkuda peale tema määratud kohtumise aja lõppu. Kogu vastustaja tegevus on olnud õiguspärane ning lähtunud

sätestatust. Samuti ei ole kaebaja kahju tekkimist tõendanud. Lisaks puudub põhjuslik seoses vastustaja õigusvastase tegevuse (seda ei esinenud) ja kaebaja kahju vahel.

1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
2. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Eesti Töötukassa) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste määramine).
3. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vastustaja tegevus oli õigusvastane ning kas kaebuse esitaja poolt väidetud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele. 15 22.
4. Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Õigusvastane tegevus tähendab seda, et vastav tegevus on seadusega või mõne muu kehtiva õigusaktiga vastuolus. Lisaks peab selle seaduse eesmärgiks olema isiku subjektiivsete õiguste, mida on rikutud, kaitse. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud kohut veenda ega ära näidata ühtegi vastustaja tegevust/tegevusetust, mis oleks mõne konkreetse seadusega vastuolus ja suunatud teadlikult kaebaja väärikuse alandamisele. Kõik kaebaja poolt välja toodud asjaolud (vastuvõtud töötukassas, karjäärinõustamine, HAMET testile suunamine, proovipäeva sooritamise nõue) kaebaja taotluse menetlemisel olid õiguspärased. Kuivõrd kohus peatus nendel juba Töötukassa 08.09.2016 otsuse õiguspärasuse hindamisel, siis ei pea kohus vajalikuks selles osas oma seisukohti korrata. Kaebaja poolt välja toodud negatiivset suhtumist kaebajasse (kaebaja kirjeldab seda kui eelarvamust kaebaja suhtes tema varasema töökohaga seoses ning ka juhilubade puudumisega) ei saa käsitleda sellise vastustaja õigusvastase tegevusena, mis võiks tuua kaasa kaebaja poolt väidetud mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Isegi kui eeldada kaebuse esitaja väidete õigsust temasse suhtumise küsimuses, siis on tegemist eelkõige eetika valdkonda puudutava teemaga. Kindlasti on taunitav kui vastustaja töötajad ei käitu töötukassa kliendiga lugupidavalt ja isikule jääb mulje, et teda püütakse kiusata, kuid see ei tähenda alati veel seda, et tegemist on õigusvastase tegevusega ning inimväärikuse alandamisega. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kindlasti ei saa inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks lugeda kõiki toiminguid, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks tuleb lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt võrreldes taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Samas ei kujuta endast väärikuse alandamist igasugune hingeline läbielamine, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud tema põhilisi inimõigusi. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend asjas nr 3-4-1-50-14, p 33). Riigikohtu seisukohast lähtudes tuleb asuda seisukohale, et igasugused kannatused ja ebameeldivused ei tähenda veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt. Kohtule esitatud tõenditest (kirjavahetusest kaebaja ja töötukassa vahel ning telefonikõnedest kaebaja ja töötukassa vahel) ei saa kuidagi teha järeldust, et antud juhul oleks selline raskusaste ületatud ning kaebaja inimväärikust oleks süüliselt alandatud. Vastustaja eesmärgiks oli suhtlemisel abistada kaebajat – aidata tal leida uus töö. Kaebaja avaldas soovi kindlaks koolituseks ega soovinud kaaluda vastustaja poolt märgitud muid võimalusi. Kaebaja on olnud oma nõudmistes Töötukassa suhtes kindel, millest tulenevalt on vastustajal tulnud kaebajale korduvat selgitada, miks ja mida on vaja kaebajal teha, et tema koolitusvajaduse üle saaks otsustada. Kaebaja ei ole sealjuures olnud ise eriti koostööaldis ning nähtuvalt ka kaebuses väljendatud selgetest seisukohtadest, on ta mõistnud oma õigusi vääralt ja ei ole soovinud kuulata teise poole seisukohti. Õiguslikus mõttes on kaebaja olnud ekslikult arusaamal, et tal on subjektiivne õigus vastav koolitus saada ning ta on sellest arusaamast lähtudes kujundanud isikliku nägemuse vastustaja tegevusest ja enda käitumise. Nagu kohus juba ülal märkis, siis paraku oli kaebaja arusaam oma õigustest ekslik. Kaebaja mõistis seekord Töötukassa ülesandeid ebaõigesti ning teevad sellest tulenevalt ka valed järeldused. Oma tehtud valede järelduste pinnalt püüdis kaebaja nähtuvalt ta enda esitatud seisukohtades hakata korraldama Töötukassa sisest töökorraldust ja püüdis sisuliselt dikteerida ametiasutusele enda nägemusest tulenevat otsustust, milleks tal mingisugust õigust ei olnud. Vastustaja pidi lähtuma kaebaja taotluse lahendamisel

sätestatust ning üldistest haldusmenetluse põhimõtetest, mida 16 kohtu arvates on vastustaja antud juhul järginud. Ka see, et kaebajale kutsuti turvamehed, kui ta ei lahkunud kohtumiselt kui selleks määratud aeg sai läbi ei ole seadusega vastuolus. Vaidlust ei ole, et kaebaja takistas tekkinud olukorras riigiasutuse tööd ja keeldus ametniku palvele lahkuda vastu tulemast teostades sisuliselt õigusvastaselt oma ekslikult kujutletavat õigust. Kõike eeltoodut kokku võttes ei saa kohus teha järeldust, et kaebajat oleks sihipäraselt grupiviisiliselt kiusatud ja kaebaja inimväärikust teadlikult alandatud nagu leiab kaebaja. Kohus nõustudes vastustajaga leiab, et vastustaja täitis oma seadusest tulenevat ülesannet pakkudes kaebajale erinevaid teenuseid, mis aitaksid tööotsingutel õiguspäraselt. Vastustaja tegevus oli

-ga kooskõlas ja õiguspärane. Kaebuse esitajal on valikuvabadus, kas töötukassa teenuseid kasutada või mitte. Asjaolu, et kaebaja majanduslik seisund on/oli sõltuvuses töötukassa poolt määratud hüvitistest seda valikuvabadust ära ei võta.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja tõendite valguses suutnud kohut veenda, et vastustaja on õigusvastselt käitunud ja kaebaja inimväärikust alandanud tekitades kaebuse esitajale mittevaralist kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulud
2. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 17