Obsah (7)

§ 2561§ 238§ 175§ 130§ 180§ 179§ 2565

Kriminaalasi nr 1-17-11468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-11468 (17230200914)

§ 2561

, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ruslan Deshchuk KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 13.12.2017.a. Kohaldada Ruslan Deshchuk’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Ruslan Deshchuk kohtusaalist karistuse täitmise tagamiseks. Tõkendina kohaldatav vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Ruslan Deshchuk’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 352,50 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 38 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 96 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700081986 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-11468, Ruslan Deshchuk ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 13.12.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Ruslan Deshchuk’i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 25.11.2017.a. kella 17.37 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt 45 km-l, liikudes Narva suunas mootorsõidukit VW Touran registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2134T kohaselt uuritaval Ruslan Deshchuk ´l on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,13 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellise käitumisega Ruslan Deshchuk rikkus LS § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. 2 Seega pani Ruslan Deshchuk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Ruslan Deshchuk tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et sõitis oma venna juurde ja loomulikult ta teadis, et on joobes. Hetkel viibib ta Eestis ajutiselt, tegelik elukoht on tal Ukrainas. Töökoht tal hetkel puudub. Ta kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Ruslan Deshchuk’i süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 alusel ning karistamist vangistusega 1 aasta, millest tuleb

§ 238lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust, mis jätta Kar

S § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja palus arvestada, et süüdistatav on varem karistamata isik, samuti seda, et ta tähistas lapse sündi ja istus autorooli, et oma venda näha. Samuti märkis kaitsja seda, et isik aitab kaasa Eesti majanduse arengule, kuna ta töötas Eestis ehitusel, mida tuleks samuti karistuse mõistmisel arvestada. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Ruslan Deshchuk’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Ruslan Deshchuk’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kahtlustatava Ruslan Deshchuk’i ülekuulamise protokoll /tl 18-21/, mille kohaselt on R. Deshchuk tunnistanud, et 25.11.2017.a. kella 17.37 ajal juhtis ta Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt

1. km-l, liikudes Narva suunas, mootorsõidukit Volkswagen Touran reg nr xxxx, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et 25.11.2017.a. kella 10 ajal alustas ta alkoholi tarvitamist, tarvitas päeva jooksul viina. Sõiduki rooli läks ta kella 17 paiku, et sõita Sillamäele. Enne rooli istumist teadis ta, et on joobes, kuid ta istus ikkagi rooli, kuna soovis venna juurde sõita. Ta peatati Tallinn-Narva mnt
2. km-l, kus alkomeetrisse puhumisel oli tulemus positiivne. Seejärel toimetati ta Ida-Harju politseijaoskonda, kus ta ei suutnud korralikult tõenduslikku alkomeetrisse puhuda ja sel põhjusel viidi ta ekspertiisiks haiglasse. Pärast vereproovi võtmist viidi ta kainenema. Ta tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut. - tunnistaja Kalle Kitsing’u ülekuulamise protokoll /tl 22-23/, mille kohaselt sai ta 25.11.2017.a. teate, et Tallinn-Narva mnt-l sõidab Jõelähtme suunas must VW reg nr xxxx, mis teeb kahtlaseid manöövreid ja ületab kiirust. Sõidukit märkas ta Tallinn-Narva mnt
3. km-l ja see peatati kell 17.
4. Sõidukit juhtis Ruslan Deshchuk (s. 10.03.1980), kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes ja tema koordinatsioon oli tugevalt häiritud. Ta ei suutnud koheselt alkomeetrisse puhuda, kuid puhus indikaatorvahendisse tulemuseks 0,90 mg/l. Kuna isik keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast, toimetati isik vereproovi võtmiseks Wismari haiglasse. Sõidukis viibis veel 2 tugevas joobes reisijat. Sõidukijuhil puudus ka juhtimisõigus. 3 - joobeseisundi tuvastamise saatekiri, EKEI uuringuakt nr 2134T /tl 28, 29/, millest nähtuvalt tuvastati 25.11.2017.a. kella 18.33 R. Deshchuk’ilt võetud vereproovis etanoolisisaldus 2,13 ± 0,06 mg/g. - juhiloa koopia /tl 11-12/, millest nähtuvalt on 18.01.2001.a. väljastatud Ruslan Deshchuk’ile Ukraina juhiluba. Kohus leiab, et R. Deshchuk’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Ruslan Deshchuk’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Ruslan Deshchuk’i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Ruslan Deshchuk pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta tarvitas enese sõnul enne juhtima asumist kanget alkoholi (viina) ning teadis sõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes. Seega oli ta sõidukit juhtima asudes seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise (juhile keelatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise) ja teadis, et see tema tegevuse tulemusel ka saabub. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav Ruslan Deshchuk pani kavatsetult toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. R. Deshchuk’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja ette näinud nii rahalise karistuse, kui vangistuse kuni 3 aastat. Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 1 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid ning kõiki juba eelpool nimetatud asjaolusid, samuti isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada R. Deshchuk’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Oluline on tähele panna, et R. Deshchuk enese väitel hetkel ei tööta ja ei ole seda teinud juba alates juulist (tl 40, 41). Seda arvestades puudub kohtul veendumus, et isik oleks võimeline rahalist karistust täitma. Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis R. Deshchuk mootorsõidukit enda väitel tühistel põhjustel, kuna ta soovis vennale külla sõita, kuigi enese sõnul teadis ta, et on joobeseisundis (tl 40). Seega tegi isik teadliku otsuse asuda sõidukit joobeseisundis juhtima. Seejuures viibisid sõidukis ka kaasreisijad ja isik sõitis 4 üldteada olevalt suure liiklusega Tallinn-Narva maanteel, soovis sõita Sillamäele. Taolist teguviisi tuleb pidada selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ja teistest andmetest lähtudes ning KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada R. Deshchuk’i suhtes karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust minimaalses määras. Kohus peab põhistatuks karistada Ruslan Deshchuk’i vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt

§ 238

lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 15 päeva vangistust), seega on Ruslan Deshchuk’ile mõistetavaks karistuseks 1 kuu vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04, p 8). Kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid on Ruslan Deshchuk’i väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et oma ütluste kohaselt tarvitas ta viina, kuid kuna vend palus tal enda juurde külla tulla, asus ta sõidukit juhtima teadvalt alkoholijoobes olles (tl 19). Seega ei olnud isiku soov sõidukit juhtima asuda seotud muu, kui isikliku huviga kohtuda oma vennaga. Rikkumise raskust ja süü suurust iseloomustab aga asjaolu, et R. Deshchuk soovis enda sõnul sõita Tallinnast Sillamäele (s.o enam kui 180 km), kasutades selleks Tallinn-Narva maanteed, milline on üldteada olevalt tiheda liiklusega magistraal, kus raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse toimumine on tõenäolisem. Isiku liiklusohtlikkus ei olnud antud juhul mitte ainult teoreetiline, kuivõrd tunnistaja ütlustest nähtuvalt tuli politseile väljakutse seoses infoga, et antud sõiduk tegi kahtlaseid manöövreid ja ületab kiirust (tl 22). Seejuures tuleb silmas pidada, et tema sõidukis viibis ka mitu kaassõitjat. Neil põhjustel ei ole alust rääkida ka isiku vähesest süüst. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades on Ruslan Deshchuk näidanud üles erilist ükskõiksust õiguskorda, kuna tal oli igati võimalik antud liikluskuriteo toimepanemist vältida, kuid ta otsustas siiski käituda enesekeskselt ja teisi ohustavalt. Arvestades asjaolu, et isik elab Ukrainas ja enese sõnul tuli ta Eestisse vaid külla, siis ei ole võimalik tema karistuse kandmiselt vabastamine KarS § 74 sätteid kohaldades ega ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, kuna isik ei saaks täita registreerimiskohust. Samas ei pea kohus põhjendatuks ka karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata jätmist KarS § 73 lg 1, 3 alusel, s.o isiku suhtes kontrollnõudeid kohaldamata. KarS § 73 lg 1 5 alusel vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamine ei avaldaks isikule piisavat mõju, arvestades rikkumise raskust ja asjaolu, et isik ei viibi Eesti Vabariigis püsivalt, selliselt ei toimuks tema karistuslikku mõjutamist. Kohtu hinnangul avaldub R. Deshchuk’ile mõistetud väga lühiajalise vangistuse kohesel täitmisele pööramisel teataval määral ka vangistuse šokiefekt. Seda põhjusel, et teda ei ole kohtule teadaolevalt varasemalt vangistusega karistatud ning samuti toimub süüteo arutamine lühikese aja jooksul pärast rikkumise toimepanemist, mis kinnistab karistuse mõjusust. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki

§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui R. Deshchuk peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel, ta on välisriigi kodanik, kes on enese sõnul Eestis vaid külas, on põhjendatud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada R. Deshchuk’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb karistusaja algust arvestada R. Deshchuk’i vahistamisest, s.o alates 13.12.2017.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et R. Deshchuk’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 96 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulud summas 38 eurot.

§ 180

lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuuluvad nimetatud menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on

§ 179lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a.

on selle suuruseks 705 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub

§ 2565lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra.

Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 352,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Ruslan Deshchuk’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Merle Parts Kohtunik 6