lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Jüri Tiidus
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.12.2017.a, s.o 1 (üks) päev, kandmisele jääb 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jüri Tiidus ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:
lg 2 p 2 alusel määrata Jüri Tiidusele lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Jüri Tiidus allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Jüri Tiiduselt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot - määratud kaitsjale makstud tasu – 60 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 67,50 eurot. Menetluskulud tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Jüri Tiidust süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 30.12.2017 kella 01.30 paiku Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme tee 67 juures mootorsõidukit Hyundai Sonata reg-numbriga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,03 mg/l kohta) ning põhjustas avarii. Seeläbi rikkus Jüri Tiidus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega pani Jüri Tiidus toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Jüri Tiiduse karistamist vangistusega 1 aasta.
alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.12.2017 ehk 1 päev, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 11 kuud ja 29 päeva.
sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 1-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud
Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima
lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. • Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: •
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Jüri Tiidus nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Jüri Tiidus esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Jüri Tiiduse süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.