KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-13289 Tsiviilasi Gunnar Rootsi

§ 175lg 1, lg 11).

8.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul Gunnar Rootsil on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 8.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Gunnar Rootsi ilma täiendava nõudeta viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutmisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisikuna peab Gunnar Roots sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul Gunnar Roots ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Gunnar Roots kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole.

1. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
2. Pärnu Maakohtu 19.10.2017 määrusega kuulutati välja Gunnar Rootsi pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Maie Klemmer. 19.02.2018 esitas pankrotihaldur aruande, milles milles palub lõpetada pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu ning 2

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna menetluses puuduvad igasugused rahalised vahendid, on halduri hinnangul põhjendatud jätta võlgnikule usaldusisik määramata kuivõrd see tooks kaasa ilmselt põhjendamatuid kulutusi. Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline täitma iseseisvalt usaldusisiku kohustusi ja allub kohtu vastavale kontrollile. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikud vara ja sissetulekud puuduvad, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Kohus leiab, et Gunnar Rootsi pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud.

Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. 6. Pankrotimenetluse kulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus on pankrotiavalduse rahuldanud, sellisel juhul tuleks

§ 150lg 2 kohaselt kulud katta pankrotivarast.

Arvestades, et praeguses asjas ei ole pankrotivara ka pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrot kuulutati välja üksnes seetõttu, et võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, peab kohus õigeks 3

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Eeltoodust tulenevalt on tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

1. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue ja kulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada x euro ulatuses (lisandub käibemaks) riigi vahenditest. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevust, peab kohus halduri näidatud töömahtu x töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Arvestades tunnitasuks halduri tavalise tasumäära x eurot/tund, oleks halduri tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks). Samuti on põhjendatud halduri kulud summas 40 eurot (lisandub käibemaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur määrata halduri tasu ja kulude suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ehk summas, mille ulatuses võlgnikul on võimalik saada tagastamatut menetlusabi. Kohus leiab, et taotlus mõistlik ja määrab halduri tasu ja kulude suuruseks x eurot + käibemaks x eurot.
2. Haldur taotleb

§ 65lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivara ei ole. Võlgnik on x ulatuses töövõimetu ja temalt ei saa mõistlikult oodata kulude tasumist. Kohus kuulutas Gunnar Rootsi pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Ükski võlausaldaja ega muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu tasunud määratud tähtpäevaks deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), see summa tuleb riigituludest välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Kohustustest vabastamine menetluse algatamine 10.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 11.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 14.02.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu võlausaldajate üldkoosolek usaldusisikut ei määranud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. Kohtul ei ole praeguse seisuga alust kahelda selles, et võlgnik Gunnar Roots on suuteline usaldusisiku kohustusi ise täitma. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara puudub 4

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Usaldusisiku ülesannetes võlgnik peab kohtule esitama iga-aastaselt aruande oma sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest ja selle suurenemisest, tööle asumisest, töö kaotamisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on vajalik või mitte.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi, võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 5