Obsah (4)

§ 113§ 108§ 100§ 208

2-16-9552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Maire Lukk Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9552 Tsiviilasi

§ 113lg 1 kohaselt alates 21.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud.

Hageja tugineb oma nõudes

§ 108lg 1, § 113 lg 1.

1. Hageja märgib, et:  06.09.2013 toimus kostja tarbimiskohal näitude fikseerimine;  kostjale esitati alates 06.09.2013 arveid prognoositud näitude alusel, kuna kostja ise ei teavitanud elektriarvesti näitusid;  30.03.2015 fikseeriti näidud ja esitati 13.05.2015 arve nr 223777041603 summas 4 086,46 eurot, mida korrigeeriti 31.05.2015 arvega summas -61,52 eurot;  arvel kajastatu ei tähenda, et kogu tarbimine toimus perioodil 01.03-31.03.2015;  varasemalt arvestati prognoosnäitude alusel ja prognoosnäidud olid oluliselt väiksemad, kui tegelik tarbimine;  14.05.2015 avastati arvesti rikkumine, misjärel esitati korrigeeritud arve. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja märgib, et:  kostja tasus jooksvalt kõik prognoositud näitude alusel esitatud arved;  keskmine arve oli umbes 50 eurot kuus;  kinnistul voolu tarbimine ega voolu tugevus (3x16AP) ei ole muutunud;  arvesti asus õues abihoone seinal;  kostja tarbimiskohal püsivalt ei elanud;  arvesti kellad olid rikkis;  pärast kaugarvesti paigaldamist iga kuu arvetel tarbimise maht sarnane prognoositud arvetel, tarbimine ei muutunud. Kohtuotsuse põhjendus
4. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. 2 2-16-9552
5. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.

1. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 26.07.2005 sõlmis kostja hagejaga (lepingus nimetatud kui müüja ja võrguettevõtja esindaja) ja OÜ-ga Jaotusvõrk (lepingus nimetatud kui võrguettevõtja) võrgu- ja elektrilepingu nr 24833717/7, mille alusel osutas OÜ Jaotusvõrk võrguteenust, hageja müüs elektrienergiat ja kostja kohustus tasuma võrguteenuse ja elektrienergia eest (tl 6-7). Lepingule kohaldusid alates 01.10.2014 kehtivad Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tl 8-16) ja alates 01.03.2015 kehtivad Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS Üldteenuse tüüptingimused (tl 20-21). 30.03.2015 tööülesande nr 01094150 kohaselt fikseeris hageja kostja tarbimiskohal näidud, mille kohaselt päevane näit oli 151774 ja öine näit 149819 (tl 22). 13.05.2015 esitas hageja kostjale arve nr 223777041603 summas 4 086,46 eurot (tl 23). 14.05.2015 fikseeris hageja arvesti rikkumise (tl 27, tl 54). 31.05.2015 esitas hageja korrektuurarve nr 887290786951 summas -61,52 eurot (tl 30-31).
2. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel 26.07.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrileping on oma olemuselt müügileping

§ 208tähenduses.

Kostja kohustus tasuma tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks tarbinud elektrienergiat ja võrguteenust 13.05.2015 arvel nr 223777041603 näidatud mahus (tl 23-24).

1. Kohus märgib, et arve nr 223777041603 on esitatud 30.03.2015 fikseeritud näitudele tuginedes, mille kohta koostas hageja töötaja akti (tl 22). Vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ei ole hageja esitanud fotosid arvesti näitudest. Kohus juhib tähelepanu tööülesande nr 01094150 reajoonel Lisainfo: ringiga märgitud kontrollija kohustusele „pildistada arvesti näidud“. Hageja ei teavitanud kostjat kontrollist ette ning kostja ei viibinud arvestinäitude fikseerimise juures, mistõttu puudub kostja allkiri tööülesande nr 01094150 jaotises „kliendi allkiri teatise saamise kohta“. Varasemal kontrollimisel 2013 septembris on kliendi st kostja allkiri olemas (tl 26). Kostjal puudus igasugune teave hageja töötaja käigust. Puudub vaidlus, et 3 2-16-9552 hageja esitas kostjale alates viimasest näitude fikseerimisest, so 06.09.2013 arveid prognoosnäitude alusel ehk võttes arvesse kostja varasemat tarbimist. Puudub vaidlus, et kostja on varasemad arved tasunud. Kostja sõnul jäid varasemad prognoosnäitude alusel esitatud arved 50 euro juurde. Vaidlusaluse arve nr 223777041603 kohaselt oli elektrienergia kulu üle 32 000 kwh. Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolude pinnalt eluliselt veenev, et kostja kulutas pärast 06.09.2013 näitude fikseerimist (tl 26) kuni 30.03.2015, so ligi 19 kuu jooksul sellises mahus elektrienergiat. Puudub vaidlus, et kasutamise võimsus 16 amprit vahepealsel perioodil ei muutunud. Ei ole tõsiselt võetav, et sellise võimsuse puhul sai kostja oma majapidamises kulutada elektrit 32 000 kwh ka juhul kui see jagada 19 kuu peale. Muid tõendeid tarbitud elektrienergia mahu kohta kui hageja töötaja poolt 30.03.2015 aktis (tl 22) fikseeritud näidud, ei ole hageja esitanud. Kuna puuduvad fotod näitudest ja kostja ei ole kinnitanud näitude õigsust, siis kohus on veendunud, et töötaja poolt 30.03.2015 aktis (tl 22) fikseeritud näidud ei ole tõesed. Eeltoodu veendumust kinnitab ka kostja poolt elektri tarbimine samas mahus pärast kaugarvesti paigaldust kui oli tarbimine prognoositud arvetel märgitu järgi. Kohtu hinnangul on hageja nõue tõendamata ning puudub alus hageja nõuet vaidlusaluse arve tasumiseks rahuldada.
2. Kohus leiab, et arvesti rikkumisega seotud väited ja asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna vaidlusalune arve oli esitatud näitude alusel, millised hageja väidetavalt fikseeris 30.03.2015 ehk enne kui 14.05.2015 (tl 27) avastati arvesti rikkumine. Lisaks korrigeeris arvesti rikkumisest tulenevalt hageja vaidlusalust 13.05.2015 arvet kostjale soodsas suunas. Samas kohus märgib, et kuna hageja on paigaldanud arvestid väljaspool eluruume ja teinud võimalikuks kolmandate isikute vaba ligipääsu, siis vastutus arvestite rikkumise eest lasub hagejal endal kuni ei ole leitud konkreetse süüdlase (koos tõenditega).
3. Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada viivisenõuet. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Otsuses kajastamata poolte väited ja esitatud tõendid (tl 55-83) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
4. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt toimikus olevatest materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kostjat ei esindanud käesolevas asjas lepinguline esindaja. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4