KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2018, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-18-1

§ 187lg 4, § 203 lg 2, § 207 lg 1; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 23.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt pöördus kaebaja
2. a Eestisse arstiabi saamiseks, sest ta jäeti Soomes vägivallaga tekitatud traumaatiliste murdude ravimisel ilma arstiabita. Kaebaja epikriise ja diagnoose hakati võltsima Soome riigi kasuks. Tegemist ei ole tsiviilasja, vaid kriminaalasjaga, sest dokumentide võltsimine on kuritegu. Kaebajal on valud, kuid arstiabi ei anta. Kaebaja on viie aasta jooksul kogenud Eesti Vabariigi korruptiivset ja jõulist vägivalda. Kaebaja lisas kaebusele 91 lehel temale esitatud vastuseid, mis ei ole seaduspärased. Kaebaja märkis vastustajateks Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi, õiguskantsleri, Politseiameti, Riigikohtu ja ringkonnakohtu, „kokkuvõtlikult kogu riigi haldusorganite süsteemi“.
3. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2018 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse põhjendamiseks ja nõuete täpsustamiseks. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb konkreetselt välja tuua, kellelt, mida ja mis põhjusel ta nõuab (halduskohtumenetluse seadustik (

) § 38 lg 1 p 7). Kaebajal tuleb selgitada oma õiguste rikkumist ja näidata ära konkreetsed haldusaktid või toimingud, mida ta soovib vaidlustada ning selgitada kaebuse eesmärki. Samuti juhtis kohus kaebaja tähelepanu

§-s 46 sätestatud 3-18-169 kaebetähtaegadele, taotledes vajadusel kaebetähtaja ennistamist. Lisaks tuli kaebajal tasuda riigilõiv vastavalt nõudele, mille ta esitab.

1. Kaebaja vastas kohtule 31.01.2018 e-kirjas, et kaebusele lisatud ebaadekvaatsed vastused on ebaseaduslikud ja see kõik on kohtusse pöördumise põhjus. Kaebajat ei ole kuulatud ja keegi ei ole tema asja menetlenud. Kaebaja on selgitanud, et tema dokumendid tuleb korda teha ja temaga normaalselt rääkida. Asju tuleb seaduslikult menetleda. Siiani ei ole keegi kaebajalt selgitusi võtnud. Selle asjaga peab tegelema politsei. Kaebaja on juba palunud õigusabi ja tasunud riigilõivu. Riigikohtult tuli vastus, et kaebaja dokumente nagunii ei parandata. Õigusabi ei antud ja riigilõiv varastati ära. Kohtu antud tähtajaks kaebajalt täiendavaid selgitusi ei laekunud ja riigilõivu ei tasutud.
2. Tallinna Halduskohtu 15.02.2018 määrusega tagastati XX kaebus.
3. XX saatis 15.02.2018 Tallinna Halduskohtule e-kirja, mida halduskohus tõlgendas määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 15.02.2018 määruse vaidlustamiseks. Saadetud ekirjas avaldas XX rahulolematust viidatud halduskohtu määrusega. Halduskohus edastas 16.02.2018 XX e-kirja ringkonnakohtule.
4. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 20.02.2018 XX taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotlusele oli lisatud maksekorraldus 15 euro suuruse riigilõivu tasumise eest.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2018 määrusega jäeti XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 1); XX määruskaebus käiguta (resolutsiooni p 2) ning anti XX-le täiendav tähtaeg (10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest) määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 3). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 4 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 207lg 1 kolmas lause).

9. Ringkonnakohus jättis 09.03.2018 määrusega XX 15.02.2018 määruskaebuse käiguta ning andis XX-le täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Viidatud määruses selgitas ringkonnakohus, et XX-l tuleb esitatud määruskaebust täpsustada ning esitada põhjendused, miks XX ei nõustu vaidlustatud halduskohtu määrusega ning millised menetlus- või materiaalõiguslikud eksimused on tema hinnangul halduskohtule etteheidetavad. Lisaks tuli määruskaebuse esitajal välja tuua selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses taotleb XX halduskohtu määruse tühistamist ning millise määruse tegemist XX ringkonnakohtult taotleb. Ringkonnakohus selgitas lisaks, et määruskaebus tuleb allkirjastada isiklikult või digitaalallkirja vormis (

§ 54p 7).

1. Ringkonnakohus andis määruskaebuse esitajale ülaltoodud puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates ja hoiatas, et kui määruskaebuse esitaja jätab need nõudmised tähtajaks täitmata, on kohtul õigus tagastada määruskaebus määrusega selle esitajale (määruse p 13). XX sai ringkonnakohtu määruse e-toimiku kaudu kätte 09.03.
2. Seega tuli 2

§ 187lg 4 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse läbivaatamatult selle esitajale.

Kuna ringkonnakohus keeldub 15.02.2018 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult, tuleb lugeda, et XX ei ole Tallinna Halduskohtu 15.02.2018 määruse peale määruskaebust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 3