2-17-8292/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8292 Tsiviilasi Xxx hagi Xxx vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming ja tegemise viis selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx, Tallinn) esindajad Hageja seaduslik esindaja Xxx (e-post xxx@gmail.com ) Kostja: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx Xxx, e-post xxx@mail.ru ) Kostja lepinguline esindaja Janika Drobot (e-post janika@juristaitab.ee ) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xxxi ja Xxx vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 Xxx maksab Xxxile elatist alates
2. maist 2017 kuni Xxxi täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx) igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis on alates 01.01.2017.a. 235 eurot kalendrikuus. 1.2 Kompromissi punktis 1.1 nimetatud elatise summa sisse arvestatakse 13.06.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-15929 väljamõistetud elatis summas 191,73 eurot. 1.3 Elatis tasutakse Xxx arveldusarvele nr EE152200221025476346 iga kuu
3. kuupäevaks. 1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5 Kompromissi mittetäitmise korral on hagejal õigus pöörata kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmisele.
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-8292 Xxx hagis Xxx vastu elatise suurendamise nõudes.
5. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Xxx hagi Xxx vastu elatise suurendamise nõudes. 28.11.2017 kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. 13.12.2017 esitas hageja kohtule allkirjastatud kompromissi ning 15.12.2017 esitas kostja allkirjastatud kompromissi. Kostja parandas kohtu poolt pakutud kompromissi p 3, milles soovis elatist tasuda iga kuu 15.kuupäevaks. Hageja kinnitas 19.12.2017, et on nõus kostja poolt pakutud parandusega. Kohtu põhjendused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.
7. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 alusel ja TsMS § 432 alusel, et : - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 2 - tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3