KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14095 Tsiviilasi Xxx hagi Xxx vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx, 13621 Tallinn, epost xxx@mail.
- ru)Kostja: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx, 74117 Harjumaa, epost xxx@mail.
- ru)Kohtuistungi toimumise aeg 6. november 2017 RESOLUTSIOON 1. Lahutada Xxx ja Xxx abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, eposti aadress talrk.menetlus@kohus.
- ee)30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused Xxx esitas 21.09.2017 hagi Xxx vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielusuhted on lõppenud kostja alkoholitarvitamise tõttu. Pooled elavad eraldi. Pooltel on ühine alaealine laps, aastal xxx sündinud tütar. Kostja ei ole 2-17-14095 olnud nõus abielu lahutamisega. Kohtuistungil kinnitas hageja, et tal puudub igasugune usk kostja poolt alkoholi tarbimise mahajätmisele. Kostja on lubanud seda teha juba 10 aastat ning on kasutanud tulemusetult erinevaid mooduseid. Hageja ei soovi leppimisaega, sest on varasema tõttu kindel, et midagi ei muutu. Pooled ei ela juba mõnda aega koos. Kostja vastuväited Kostja vaidles kohtuistungil abielu lahutamisele vastu. Kostja on astunud samme suhte parandamiseks, s.o teinud süsti, mis välistab alkoholi tarvitamise. Kui ta alkoholi tarvitab, võib surra. Kostja leidis, et abielu on võimalik säilitada. Kostja soovis leppimisaega pool aastat. Kostja leidis, et kaks kuud on liiga lühike aeg abielu leppimiseks. Kohtu küsimusele, mida kostja leppimisaja jooksul abielu säilitamiseks kavatseb ette võtta, selgitas kostja, et ei joo. Kostja leidis, et kui kohus pool aastat leppimisaega ei anna, ei ole üldse mõtet leppimisaega anda. Kostja on kindel, et hageja lähiajal ümber ei mõtle. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti xxx (tl 5). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Kostja abielu lahutamisega nõus ei olnud ning soovis 6-kuu pikkust leppimisaega. Lühema leppimisajaga kostja nõus ei olnud. Kohus leidis, et asjaolusid arvestades (kümne aasta pikkused tulutud katsed lõpetada alkoholi tarbimine) ei ole põhjendatud anda maksimaalse tähtajaga leppimisaega, kuid lühemat aega kostja ei soovinud. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2