← Eesti

2-17-14162/6

Obsah (5)§ 468§ 162§ 174§ 178§ 444

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1416

§ 468lõige 1 punkt 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 168 lõikele 6 kannab, juhul kui kostja võtab hagi kohe õigeks, hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 162

lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuivõrd kostja võttis hagi kohe õigeks, kuid kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ja kostja menetluskulude jätmine hagejate kanda oleks käesoleval juhul ebamõistlik, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks märgib kohus, et kohus selgitas menetlusse võtmise kohtumääruses, et juhul kui menetlusosalised ei esita menetluskulude nimekirja, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks üksnes tsiviilasja materjalid (

§ 174lõige 1).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu hagejate menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§ 178

lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaks- määramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 (kakssada) eurot.

§ 444

lõike 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.