lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Ülejäänud summa palub välja mõista võlgnikult.
lg 8 alusel pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni, enne kuue kuu möödumist lubada esitada kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul.
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 3 2-17-16007 ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 12.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 13. Kuivõrd kohtu deposiiti ei ole kohtu poolt määratud summat tasutud, esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 14.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 8 kolmas lause sätestab, et õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 15. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad, seega on Maksu- ja Tolliamet õigustatud isik
Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 ja 96 alusel. Võttes arvesse menetluse võimalikku kestust ning seda, et maksuhaldur saab võlgniku maksuvõla osas rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust vaid ajal, mil võlgnik on õigusvõimeline, siis on kohtu hinnangul põhjendatud pikendada võlgniku 4 2-17-16007 likvideerimismenetlust ehk lükata võlgniku äriregistrist kustutamine edasi . Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotluse ning määrab likvideerida ajutisel halduril võlgnik kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Enne kuue kuu möödumist lubada võlgniku kustutamine üksnes Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) eelneval nõusolekul. 16.
lg 8 neljanda lause alusel määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, siis pole võlgnikul vahendeid edasise likvideerimismenetluse kulude kandmiseks. Ajutisel halduril on õigus saada tasu ja kulude hüvitamist likvideerija ülesannetes tegutsemise eest. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks, et Eesti Vabariik (MTA kaudu) peab maksma pikendatud likvideerimismenetlusega seotud kulude katteks kohtu deposiiti 396,25 eurot (vastavalt ajutise halduri taotlusele). 17. Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tuleb tasuda 7 kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu deposiiti võlgniku likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, selgituseks märkida tsiviilasja number. Harju Maakohtule tuleb teatada tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada tasumist tõendav dokument. Kohtu määratud tähtaja jooksul ettemaksu mittetasumisel tühistab kohus võlgniku likvideerimise tähataja pikendamise ja kohustab ajutist haldurit likvideerima võlgnik äriregistrist vastavalt
18. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise halduri ettepanekul Peeter Luige (Luik, isikukood 39105080235). 19.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 20. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 85 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 969 eurot ning vajalike kulutuste katteks 9 eurot. 5 2-17-16007 21.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt
lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus määrab Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truuts’ile ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (ei lisandu käibemaksu). Summa kanda OÜ Autente B2C (registrikood 14305499), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole EE642200221067364526 AS-is Swedbank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. 22.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.