Obsah (11)

§ 468§ 405§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2017. a, Ta

) § 440 lg 1 alusel. Selles osas on otsus viivitamata täidetav

§ 468lg 1 p 1 alusel.

1. Esmalt annab kohus hinnangu hageja väitele, et kostja kohustuse aluseks on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes (tl 81). Kohus selle käsitlusega ei nõustu. VÕS § 30 lg 1 2 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi tähendab kirjalik vorm, et tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. 05.01.2016 kostja elektronkiri ei vasta võlatunnistuse vorminõudele.
2. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ostis talle lennupiletid hinnaga 423,45 eurot. Samas väidab kostja, et neil oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale lennupiletite eest 200 eurot. Kohtu hinnangul on kostja väide tõendamata. Poolte vahel on käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Hageja on tõendanud, et on ostnud kostjale lennupiletid hinnaga 423,45 eurot (tl 74-75, 78-79). VÕS § 628 lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud võlgnevusest 100 eurot, seega on hageja nõue summas 323,45 eurot õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Hageja nõuab kostjalt kasvuturvase eest 108 eurot. Poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Käesolevat asja menetleb kohus lihtmenetluses ning

§ 405

lg 1 p 5 järgi võib kohus tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 05.01.2016 elektronkirjas nõuab hageja kostjalt turba eest 108 eurot ning kostja on sellele kirjale vastanud ning tunnistanud kohustuse olemasolu (tl 81). Kohtu hinnangul on hageja nõue summas 108 eurot õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Hageja nõuab kostjalt viivist. Hageja viivise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg
2. Kostja ei ole viivise arvestusele ega perioodile sisulisi vastuväiteid esitanud. Seisuga 03.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 40,11 eurot ning hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist

§ 367alusel.

Menetluskulud 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10.

138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja esindaja kulud 1240,16 eurot (tl 96, 129). 3 11. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 93 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 111,60 eurot tunnis) ja õigusabi on osutatud kokku 11 tundi ja 36 min. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts, kes on piiratud käibemaksukohuslane. Seetõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus nõustub tunnitasu suurusega 111,60 eurot (käibemaksuga). Kohus ei loe põhjendatuks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindajakulusid. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).

Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks hageja esindaja ajakuluks:   ettevalmistused hagiavalduse esitamiseks, hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule (06.11.2016 arve 20160697; 01.11.2016 Hagi koostamine; 02.11.2016 Kohtule e-kiri ligipääsu saamiseks e-toimikus; 02.11.2016 Hagi koostamine. Kirjavahetus hagi osas; 04.11.2016 Kausta komplekteerimine; 08.11.2016 Kohtumääruse ülevaatus. Info edastamine kliendile; 08.11.2016 Toimiku täiendamine - menetlusse võtmise määrus) 2 tundi 30 min; täiendava menetlusdokumendi (03.02.2017) koostamine ja edastamine kohtule (07.02.2017 arve 20170072; 02.02.2017 E-kiri kliendile; 03.02.2017 E-kiri kliendile. Seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine. Infovahetus; 03.02.2017 Toimiku täiendamine vastusega kohtunõudele; 07.02.2017 Toimiku täiendamine kohtu kirjaga, tähtajad; 13.02.2017 Kohtu kirjaga tutvumine) 45 min. Kohus loeb menetluses kantud esindajakulud põhjendatuks osaliselt, s.o 3 tunni ja 15 min ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Tunnitasu 111,60 eurot arvestades tähendab see 362,70 eurot. Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks taotleb hageja

§ 177lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4 12.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 5