1-16-9487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-9487 (kohtueelses menetluses 16230103096)

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 6.

3. süüdistatavalt võetud jope Cropp, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Mihhail Šapovalovile kohtuotsuse jõustumisel; teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Mihhail Šapovalovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu 1881.00 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogiaekspertiisi kulu 507.50 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstlik ekspertiisi kulu 285.00 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 864.00 eurot;

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175.00 eurot.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 4712.50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 392.71 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 392.69 eurot. Jätta DNA ekspertiisikulu summas 1710.00 eurot ning sõrmejäljeekspertiisi kulu 663.00 eurot riigi kanda. Jätta Mihhail Šapovalovi taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700054560 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-9487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 15.09.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 15.09.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
3. Süüdistus 2 Ajavahemikus 26.06.
4. a kell 23.50 kuni 26.06.
5. a kell 00.14 Mihhail Šapovalov lõi Tallinnas Torupilli ots 2 juures asuval pingil istuvale Xxxx noaga vähemalt 7 korda rindkere ja selja piirkonda tekitades lõike-torkevigastusi - kokku 7 torke-lõikehaava, millest 3 tungisid rinnaõõnde koos vasakpoolse V roide murru ja mõlema kopsu vigastusega ja kaasneva ägeda verekaotusega ning olid eluohtlikud. Xxxx suri saadud vigastustesse sündmuskohal 26.06.
6. a kell 00.
7. Mihhail Šapovalov, lüües valimatult noaga kannatanut elutähtsate organite piirkonda nii sügavale, et torke-lõikehaavad ulatusid rinnaõõnde, pidi seadma eesmärgiks kannatanu tapmise ja teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Mihhail Šapovalov pani toime tapmise, s o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mihhail Šapovalov ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav ei ole süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannud, puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid selle kohta, et isik oleks talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud.
8. Kohtu seisukoht Kohus võtab seisukoha küsimuses, kas on aset leidnud tegu, milles M.Sapovaovit süüdistatakse (2.1), kas teo on toime pannud süüdistatav (2.2), lahendab karistuse küsimuse

§ 306kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendatavad ülejäänud küsimused

§ 294p 1 alusel.

Need ütlused on kohus tõendina vastu võtnud seaduslikul alusel ja neid on kohtul võimalik arvestada samaväärsetena nagu asjas kogutud teisi tõendeid. Mingit alust ei ole neid kõrvale jätta vaid seetõttu, et keset kohtulikku uurimist otsustasid süüdistatav ja kaitsja oma kaitsetaktikat muuta ja siiski ütlusi anda (see leidis aset juba pärast M.Sapovalovi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist). Seega - 05.06.2017 soovis süüdistatav siiski anda kohtus ütlusi. Mihhail Šapovalovi kohtu antud ütlused riimuvad tunnistaja Xxxx ütlustega osas, kus nad koos tarvitasid 25.06.2016 alkoholi, Mihhail Šapovalov võttis sisse rahustavad tabletid ning 00.00 ajal läks välja. Alkoholi tarvitamist sellel päeval kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati Mihhail Šapovalovil 26.06.2016 kell 00.31 joove – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,28 mg/l kohta (II kd tl 74). Kohtuistungil Mihhail Šapovalov ütles, et ei mäleta, et oleks välja minnes midagi korterist kaasa võtnud, samuti ei mäleta ta kuhu ta välja minnes suundus. Mihhail Šapovalovi sõnul 2 Tunnistaja Deniss Šapovalovi kõne häirekeskusesse pärast Mihhail Šapovalovi kodunt lahkumist koos nugadega (II kd tl 95-96) 3 Kõne häirekeskusesse teatega pussitatud inimese kohta 5 mäletab ta, et seisis trepikoja ees ning viimane mäluhetk oli, et seisis trepikoja ees haljasalal, saabus politsei ja pidas ta kinni (I kd tl 91p). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-100-15 p 17 sedastanud: Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. Riigikohus on samuti otsuses nr 3-1-1-41-13 p 10 sedastanud: Isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis

§ 291või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus.

Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda

§ 15lg-s 3 sätestatust.

Kohtulahend tugineb

§ 15

lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 20). Konkreetses kriminaalasjas võib muude tõendite kaal sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. Mihhail Šapovalovi ütlusi, mis on antud 05.06.2017 toimunud istungil, ei saa pidada usaldusväärseks osas, kus ta ei mäleta kahe kööginoa kaasavõtmist (I kd tl 91p). Samuti ei saa usaldusväärseks lugeda Mihhail Šapovalovi ütlusi osas, kus ta ei mäleta mis toimus ajavahemikus kui ta kodu välisuksest välja tuli kuni politsei poolt kinnipidamiseni. Esmakordselt kuulati Mihhail Šapovalov üle 26.06.2016 päeval. Ta oskas ülekuulamisel kirjeldada, et väljus trepikojast ja liikus Keskturu sissepääsu juures asuva Grossi kaupluse poole Lastekodu tänava poolt. Ta läks mööda lastekodu tänavat pangaautomaadini. Enne pangaautomaadini jõudmist, turu kõrval oleval avatud platsi juures, Mihhail Šapovalov avastas, et rahakott jäi koju. Kodu juurde jõudes pidas politsei ta kinni (I kd tl 70-71). Järgmised ütlused annab Mihhail Šapovalov järgmisel päeval, s.o 27.06.

1. Siin annab Šapovalov juba täpsemaid ütlusi. Mihhail Šapovalovi sõnul kui ta väljus trepikojast, siis märkas oma vasakus käes nuga. Peidetud varrukasse. Nuga hoidis käepidemest ja tera oli suunatud küünarnuki poole. Ta ei ole päris kindel, kas nuga oli vasakus või paremas käes. Tegemist oli kööginoaga, mis oli musta käepidemega ning tera pikkus 15-20 cm ja üldpikkus 25-30 cm. Mihhail Šapovalov kordab oma 26.06.2016 ütlusi selle kohta, et liikus mööda Lastekodu tänavat Grossi kaupluse poole, sealt keeras vasakule, tänavale, mis viib Tartu maanteele. Edasi Mihhail Šapovalov mäletab, et seisis Tartu mnt ristmikul valgusfoori juures. Eemal nägi tumedas mantlis või hallis jopes inimese siluetti. Ta ligines inimesele tagant ning nägi kuidas tema käsi, tõenäoliselt vasak käsi, lõi sellele inimesele 1-2 hoopi. Mihhail Šapovalovi sõnul ta ei märganud, kas tema käes oli mingisugune ese või mitte. Pärast seda keeras ta ennast ringi ja läks tuldud teed tagasi. Kui ta oli osa teest ära kõndinud, viskas oma käest minema tõenäoliselt noa, sest mingeid muid esemeid tal ei olnud. Seejärel pidasid politseinikud ta kinni. Väljas oli ta enda sõnul kella 24.00 paiku (I kd tl 79-80). 27.06.2016 joonistab Mihhail Šapovalov kaardile teekonna kus ta liikus, koha kus oli siluett ja kus ta lõi hoobid (I kd tl 78). Kaardilt nähtub, et 6 Mihhail Šapovalov liikus Lastekodu 8 maja juurest kuni Torupilli ots tänavani ja sealt kõndis mööda Torupilli ots tänavat Tartu mnt poole. Silueti asukoha märkis Torupilli ots 2 maja juures. Järgmised ütlused annab Mihhail Šapovalov 22.08.
2. Seekord on ütlused veelgi detailsemad. Ta tunnistab oma süüd selles, et lõi 26.06.2016 öösel meesterahvast noaga 3-4 korda. Mihhail Šapovalov tunnistab, et enne kodunt väljumist võttis ta köögi laua sahtlist kaks sarnast kööginuga. Mõlemad noad olid musta käepidemega, käepideme otsas oli ümmargune helkiv neet. Noad pistis ta jaki varrukasse, lõiketerade tipud küünarnukkide poole. Edasine liikumissuund ja meesterahva asukoht riimub 26.
3. ja 27.06.2016 antud ütlustega. Mihhail Šapovalovi sõnul meesterahvas istus või seisis pinkide kõrval. Esmakordselt ütleb Mihhail Šapovalov, et rääkis meesterahvaga kõrgendatud toonil. Karjumine kestis 1-2 minutit. Seejärel Mihhail Šapovalov enda sõnul lõi tahtmatult vasakus käes oleva noaga meesterahvast 3-4 korda kehasse. Pärast seda pööras ringi ja läks tuldud teed tagasi. Vasakus käes oleva noa viskas sõidutee suunas endast vasakule. Paremas käes olnud nuga oli kogu aeg varrukas. Selle pani ta kodu lähedal lillepeenrasse. Kuriteopaiga ümbruskonna kontrollimisel leiti Lastekodu 5 maja ees oleval haljasalal muru seest nuga (pakend nr 4). Noa üldpikkus on 32 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 25 mm, käepideme pikkus 12 cm. Noa käepide on mustast plastmassist ja käepidemel asuvad sümmeetriliselt kolm hõbedast metallist neeti (II kd tl 100-142). Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti Lastekodu 9 maja juures olevast lillepotist käepidemeni mulla sisse torgatud nuga. Noa tera pikkus on 210 mm, käepideme pikkus 135 mm, noa tera laius kõige laiemast kohast on 40 mm. Käepide on kaetud musta värvi plastikuga, mis on osaliselt käepideme küljest lahti. Käepideme plastikkatte ümber on läbipaistev kleeplint. Noa pakendi nr 1/10 (II kd tl 143-151). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Xxxxkorteris olevat nugade komplekti. Vaadeldud noad sarnanevad (kuuluvad ühte komplekti) nendega, mis leiti sündmuskoha lähedusest – nugade pidemed on musta värvi plastmassist ning pidemetel on kolm hõbedasest metallist neeti (II kd tl 64-73). Kahe kööginoa kaasavõtmine ja nende välimuse kirjeldus riimub tunnistaja Xxxxütlustega ja asitõendi vaatlusprotokollidega, kus vaadeldi sündmuskoha lähedalt leitud nuga, lillepotist leitud nuga ja süüdistatava elukoha köögi lauasahtlis olevaid sama komplekti nuge. DNA ekspertiisi kohaselt Lastekodu 5 maja juures olevalt haljasalat leitud noa teralt ja käepidemelt võetud proovidest saadud tulemuste alusel ei saa välistada Mihhail Šapovalovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Kohtus uuritud teiste tõenditega leiab kinnitust, et Mihhail Šapovalov võttis selle noa kodunt kaasa ja ründas sellega kannatanut. Tunnistaja Xxxxsõnul läks ta sel õhtul välja spordijope/tuulejope (I kd tl 43). Mihhail Šapovalovi kinnipidamisel seljas olnud jope parempoolsel varruka voodril õmbluse kõrval on pikisuunaline siledate servadega 4 cm pikkune vigastus (isiku läbivaatuse protokoll II kd tl 84, asitõendi vaatlusprotokoll II kd tl 60-63). Mihhail Šapovalovi ütluste kohasel hoidis ta paremas käes olevat nuga kogu aeg varrukas kuni koju tagasi minnes selle lillepotti pistis. Seega on üsna tõenäoline, et jope vigastus tekkis noast ning see oli tal kodunt kaasa võetud. Mihhail Šapovalovi ütlused liikumistrajektoori kohta kattuvad osaliselt tunnistajate Xxxxütlustega, kes nägi süüdistatavat liikumas Kreutzwaldi tänava suunas ning PPA kiirreageerija Andrus Mänd ütlustega, kes nägi Mihhail Šapovalovit liikumas mööda Lastekodu tänavat Liivalaia tänava suunas (I kd tl 59-59p). Mihhail Šapovalov peeti kahtlustatavana kinni 26.06.2016 kell 00.22 aadressil Lastekodu 5, Tallinn (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, II kd tl 76). Sündmuskohale saabus politseiametnik koerajuht Kristi Pai. Tunnistaja ütlustest ja ülekuulamise protokolli lisast nähtub, et sündmuskoha läheduses võttis koer jälje üles 7 Kreutzwaldi 30 maja juures, kus prügikottide peal oli pruun nahktagi. Edasi liikus koer jälje järgi mis viis Lastekodu 5 maja juurde kust leiti nuga. Kaitsja heidab uurijatele ette, et jope suhtes ei viidud läbi ekspertiisi. Leitud jope ei loo kohtus kahtlust, et kuritegu ei saanud toime panna Mihhail Šapovalov. Selle kahtluse kõrvaldab lisaks muudele tõenditele tunnistaja Kristi Pai ütlused asjaolu kohta, et nahkjope ja noa vahel ei pruugi olla seost (I kd tl 50p-51p, II kd tl 156). Koer viis lõppkokkuvõttes ikkagi sinna, kust leiti nuga. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise ekspertiisiakti nr 512 kohaselt oli Mihhail Šapovalov kuriteosündmuse ajal tavalise alkohoolse joobe seisundis (II kd tl 26). Enne välja minemist tarvitas Mihhail Šapovalov ravimit Lexotanil tablettides 1,5 mg, mille toimeaine on bromazepam. Ekspertiisiakti kohaselt on ravim nõrga toimega rahusti. Kui Mihhail Šapovalov võttis 4-5 tabletti, siis see ei saanud oluliselt mõjutada tema käitumist ja ta oli tavalises alkohoolses joobes (II kd tl 27). Kohtus ülekuulatud eksperdi Viktor Sergejev kinnitas aktis esitatut (I kd tl 58-59). Samuti selgitas ekspert, et mälulünk on see kui inimene ei suuda hiljem absoluutselt restaureerida 100% kogu faabulat, kogu oma tegevust, milles ta osales. Teatud detailid võivad hiljem taastuda või osaliselt taastuda. Kui mälulünk on taastunud ja kui see on täidetud mingisuguse sündmuse meenutusega, siis ei saa uuesti sama kohapeal mälulünka tekkida (I kd tl 59). Mihhail Šapovalovi kaitseversiooni kohaselt kohtueelses menetluses 22.08.2016 antud ütlused on valed. M. Šapovalov põhjendab seda sellega, et tema juures käidi ja paluti ütlused uuesti anda, öeldi ette detailid (nt tuleb öelda, et noad torkas lillepotti ning oli vaja viidata faktile, et noa käepidemel on needid), kuna uurijale ei sobinud eelnevalt antud ütlused (I kd tl 91p). Mihhail Šapovalovi ülekuulamisel 26.06., 27.
4. ja 22.08.2016 viibis juures kaitsja (I kd tl 66, 74, 82). Seda kinnitab ka Mihhail Šapovalov ise (I kd tl 91p). Eeltoodust tulenevalt Mihhail Šapovalovi ütluste muutmise põhjendus ei ole usutav ning ütluste andmise mõjutamine ei ole tõendatud. Lisaks sellele märgib ekspert ekspertiisiaktis, et kahtlustatav oli võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit, vaimset arengutaset ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi (II kd tl 26, p 6). Mihhail Šapovalovi 27.
5. ja 22.08.2016 antud ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti nähtub vahistamismäärusest, et ta on oma süüd tunnistanud (II kd tl 163). Kohus leiab, et Mihhail Šapovalovi kohtus antud ütlused, et ta ei mäleta sündmusi, mis toimusid vahemikus kui ta välja läks kuni kinnipidamiseni, ei ole usaldusväärsed, need on vastuolus varasemalt antud ütlustega ja need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Usaldusväärsed on antud tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mis riimuvad asjas kogutud teiste tõenditega ja millised kohus on tõendina seaduslikul alusel täies mahus avaldanud ja vastu võtnud. Asjaolu, et Lastekodu 5 maja juurest leitud noalt ei leitud kannatanu bioloogilist materjali ei veena kohut selles, et Mihhail Šapovalov ei tapnud Andrei Šmakovit. Mihhail Šapovalovil oli piisavalt aega selleks, et nuga puhastada. Tegutsemiseks oli Mihhail Šapovalovil aega vähemalt 18 min. Avalikult kättesaadavatele andmetele (Google maps) tuginedes kulub Šapovalovite elukohast kõndimiseks sündmuskohale ca 7 min, edasi tagasi kõndimiseks ca 14 minutit. Mihhail Šapovalov pani kuriteo toime kavatsetult. Lüües valimatult noaga kannatanut elutähtsate organite piirkonda tekitades rinnaõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad, seadis eesmärgiks kannatanu tapmise ja pidi teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. 8 Mihhail Šapovalovi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Mihhail Šapovalov on süüvõimeline ning KarS
6. ptk
7. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodut kinnitab ambulatoorne kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise ekspertiisiakt nr 512, mille kohaselt oli Mihhail Šapovalov talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal 26.06.2016 ja on praegu oma tervisliku seisundi tõttu võimeline endale oma teost aru andma ja seda juhtima. Mihhail Šapovalov oli teo toimepanemise ajal süüdivusseisundis (II kd tl 23-29).
8. Karistus KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes
9. Kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja rakendatud vägivalla intensiivsus annavad põhjuse hinnata teosüüd keskmisest suuremaks. Tegu on toime pandud kavatsetult. Kannatanu puhkas väljas pingil ning Mihhail Šapovalov ründas teda ilma igasuguse põhjuseta. Ründele ei eelnenud kannatanu poolset agressiooni. Süüdistatav elas temale täiesti võõra inimese peal välja endal äkki tekkinud viha ja raevu, oli alkoholijoobest tingituna seisundis, kus käitus igasugustest normidest kõrvale kaldununa. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav ei ole endas leidnud mehisust teo toimepanemist kohtus enam tunnistada, mistõttu pole põhjust rääkida ka puhtsüdamlikust kahetsusest kui süüd kergendavast asjaolust. Mihhail Šapovalov on kriminaalkorras karistamata, mistõttu prognoosib kohus isiku allumist karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele heaks. Kohtu hinnangul on süü suurusele vastav ja karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus 11 (üksteist) aastat vangistust. Tõkend tuleb jätta muutmata. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise.
10. Tsiviilhagi

§ 38

lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxxxon esitanud hagi Mihhail Šapovalovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 621 eurot. Nõudesumma moodustab Xxxxpoja Xxxxmatuse korraldamisega seotud kulud. Tõenditena on esitatud Tallinna Krematooriumi arve summale 571 eurot ja maksekorraldus arve tasumise kohta samas summas (II kd tl 153-154); Tallinna Kalmistud arve summale 498 eurot ja sularaha sissemaksu order arve tasumise kohta samas summas (II kd tl 155-155p). Kokku kandis Xxxxkulusid seoses matuse korraldamisega 1069 eurot. Sotsiaalkindlustusamet hüvitas xxxx 448 eurot (II kd tl 152). Kohtuistungil Xxxxvähendas oma nõuet ning palus süüdistatavalt välja mõista 621 eurot (I kd tl 40). 4 RKKKo 3-1-1-113-12 p 9.1 9 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus tuvastas, et Mihhail Šapovalov tappis Xxxx(kohtuotsuse p 2). Mihhail Šapovalovi teo ja Xxxxkahju vahel on otsene põhjuslik seos – kui Mihhail Šapovalov ei oleks tapnud Xxxxpoega xxxx, siis ei oleks Xxxxpidanud kandma Xxxxmatuse korraldamise kulusid. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Xxxx(ik xxxx) tsiviilhagi ning mõistab Mihhail Šapovalovilt Xxxxkasuks välja 621.00 eurot. 5. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas 10 või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: - sündmuskoha vaatlusel surnukeha juurest võetud jope, nahktagi, tühi pudel, rahakott, taskunuga, taskulamp, patarei, 2 pakki salvrätikuid, sim-kaardi ümbris, visiitkaart, ühistranspordi kaart, 2 nuga, küünealuste proovid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - süüdistatavalt võetud jope Cropp, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Mihhail Šapovalovile kohtuotsuse jõustumisel; - teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 576 eurot (II kd tl 178-196) ja kohtumenetluses 288 eurot (I kd tl 10-11). Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: - Surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-PõS0033/

1. Ekspertiisi maksumus 285.00 eurot (II kd tl 23). - Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline kohtupsühholoogiline ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr
2. Ekspertiisi maksumus 507.50 eurot (II kd tl 30). - Sõrmejälje ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-SS
3. Ekspertiisi maksumus 663.00 eurot (II kd tl 176). - DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-GE
4. Ekspertiisi maksumus 3591.00 eurot (II kd tl 42). Ekspertiisiaktile nr 16E-GE0784 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 3591.00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 63 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 63 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (II kd tl 34). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 33 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 11 20.01.
5. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.
6. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel.

§ 106

lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule ning süüdistatavalt tuleb välja mõista DNA ekspertiisi nr 16E-GE0784 kulu summas 1881 eurot (33x57). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA-ekspertiisi kulu summas 1710 eurot riigi kanda (3591-1881). Kohus jätab riigi kanda ka sõrmejäljeekspertiisi kulu 663.00 eurot.

§ 105

lg 1 kohaselt ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. sõrmejäljeekspertiisi akti ei ole tõendina kuriteo asjaolude tõendamiseks kohtule esitatud. Prokuröri sõnul sõrmejälje ekspertiis ei andnud tulemusi (I kd tl 54). Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast5. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Mihhail Šapovalovilt tuleb välja mõista ekspertiisikulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 12 Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Mihhail Šapovalovi poolt valitud kaitsjale makstud tasu ei kuulu hüvitamisele ning seega tema taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks riigilt jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik/eesistuja Urve Lilender rahvakohtunik Helle Sipelgas rahvakohtunik 13