) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Osaühing InvestÕigus OÜ nõuab 30.08.2016.a esitatud hagis Xxx`i vastu 949,25 euro tasumist, millest põhivõlgnevus on summas 275 eurot, leppetrahv 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 30.08.2016 seisuga summas 624,25 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja xxx vahel sõlmitud võlatunnisest (kokkulepe nr 108). Kuna võlgnik võlatunnistusest tulenevaid kohustusi korrektselt ei täitnud loovutati nõue hagejale. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on avalikult 29.06.2017.a kostjale kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse (milles kohus kohustas kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul selle kättesaamisest) koos hagi materjalidega kostjale kätte kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 39). Kostja ei ole hagile 2/4 tähtaegselt (s.o hiljemalt 19.07.2017.a) vastanud. Seega on kohtul õigus teha
Kohus selgitab, et tulenevalt
Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes
Hageja on lisaks põhivõlgnevusele summas 275 eurot ja leppetrahvile summas 50 eurot soovinud hagi esitamise ajaks (30.08.2016) sissenõutavaks muutunud viivise summas 624,25 eurot väljamõistmist ning lisanduva viivise väljamõistmist 1% päevas põhinõudelt alates 31.08.2016 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhinõude ja leppetrahvi osas piisavalt põhistatud ja rahuldab hagi vastavate nõuete osas. Kohus rahuldab hageja taotluse viiviste väljamõistmiseks osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised üksnes põhinõude ulatuses summas 275 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 349,25 euro suuruse viivise ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Lähtudes üldlevinud kohtupraktikast ja hea usu põhimõttest, mõistab kohus kostjalt välja viivise üksnes põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et täiendava viivise väljamõistmine on põhjendamatu, kuivõrd viivis ületaks sellisel juhul põhinõude summat. Kostjalt nõutav viivis on ebamõistlikult suur, ületades põhinõuet ja enam kui neli korda ka seaduses sätestatud viivisemäära. Ebamõistlikult suure viivise nõudmine ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlausaldaja peab olukorras, kus nõutav viivis ületab põhivõlgnevust põhistama, et nõutavas suuruses viivis on põhjendatud ning tal on tekkinud põhinõuet ületavas osas kahju. Hageja ei ole sellise kahju teket põhistanud. Kohus leiab, et antud juhul on hageja poolt nõutav viivis ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu vähendab kohus sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 6 alusel ning jätab välja mõistmata ka täiendava viivise.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 225 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
Hageja kohtuväliseid kulusid esitanud ei ole. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Kohtute infosüsteemist kontrollimisel ilmnes, et hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna riigilõiv summa 225 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 3/4 Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.