lg 1 II lause järgi kuni selle tasumiseni, kuid selliselt, et ühekordselt väljamõistetav viivis (306,13 €) ja sellele edaspidiselt lisanduv viivis kokku ei ületaks põhivõlga 1277 €. 3. Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks menetluskulude katteks lõivu 225 € ja esindaja kulude katteks 908,50 € (ilma käibemaksuta) ning mõista Xxxx Xxxx kasuks võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist
lg I II lauses sätestatud määras alates kulude kindlakstegemise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Menetluskulud, millelt palub välja mõista viivise
Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (lk 51-52, 6466). Hageja laenas suulise laenulepingu alusel kostjale sularahas 1277 €. Laenu andmist kinnitab võlakiri 04.05.12, millega tunnistas kostja võlga ja kohustus selle tagasi maksma 01.05.14, laenu saamist kinnitab asjaolu, et oma esialgses vastuses ei vaidlustanud kostja laenu saamist, vaid on märkinud, et selle pidi tagasi maksma töötasu arvelt, lisaks on ta soovinud ka seda tasaarvestada. Kostja nõudel tööandja vastu ei ole mingit seost hageja nõudega kostja vastu, peale selle on need aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.05.
lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama.
lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vaidlustamata asjaolud: • • kostja on võlakirjale 04.05.12 alla kirjutanud, kostja ei ole võlga 1277 € hagejale tagasi maksnud. Laenuleping, võlatunnistus, tasaarvestus Kohtule esitatud võlakirja tekstis (lk 7) on kostja kinnitanud, et kohustub tagastama võla 1277 € Xxxx. Kostja esitatud töölepingut nähtub, et kostjal oli tööleping XxxxOÜ-ga (lk 29), kuid sellest ei nähtu mingeid seoseid hagejaga. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et töötasu maksis kostjale XxxxOÜ (lk 35-36). Kostja seletas, et hageja saatis talle kirja vanglasse, kus selgitas, et hageja võimaldab tal leida tööd XxxxOÜ-s, mida hageja juhtis, ent töölepingust kostjaga ei nähtu, et hageja oleks olnud XxxxOÜ esindaja, juht, kes oleks viimase nimelt kostjaga töölepingu sõlminud. Kostja seletas, et hageja käskis kirjutada võlakirja seetõttu, et kui kostja peaks tekitama XxxxOÜ-le kahju, siis seda tagab võlakiri, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Sellised väited ja selgitused tõi kostja esile alles ärakuulamisel. Hageja eitab seda, et kostja nõudel XxxxOÜ vastu oleks seos nõudega, mis hagejal on kostja vastu. Hinnates kostja seletusi ning tema töösuhet XxxxOÜ-ga, leiab kohus, et märgitud töösuhe ei ole kuidagi seostatav hageja ja kostja vahelise võlasuhtega, mida kinnitab ka kohtule esitatud võlakiri. Kohtu arvates ei ole usutav kostja seletus, et kui kostja peaks tekitama kahju oma tööandjale OÜ-le Xxxx, siis tagab seda hagejale kui hoopis teisele võlausaldajale antud käesolev võlakiri. Võlakirjast ei nähtu mingeid seoseid ega kostja kohustusi, mis seostuksid XxxxOÜ nõuetega kostja vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlakiri ei tõenda kostja ja XxxxOÜ vahelisi suhteid selliselt, et kui kostja tekitab XxxxOÜ –le kahju, siis kohustus, mis kostjal on hageja ees nimetatud võlatunnistuse järgi, katab kostja poolt XxxxOÜ-le põhjustatud kahjusid. Kuna hageja ja XxxxOÜ on erinevad isikud ning kostja oli töösuhe XxxxOÜ-ga ja hageja nõudel pole mingit seost kostja ja XxxxOÜ vahelise töösuhtega ja kostja võimaliku töötasu ja puhkusetasu nõudega XxxxOÜ vastu, siis ei saa kostja ka oma väidetavat nõuet XxxxOÜ vastu tasaarvestada hageja nõudega.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega eeldab tasaarvestus seda, et pooltele on teineteise vastu nõuded, mida aga käesoleval juhul pooltel pole, ehk et kostjal pole nõuet hageja vastu, mida tasaarvestada hageja nõudega.
Kuna kostjal ei ole nõuet hageja vastu, mida tasaarvestada, siis ei ole kostja alternatiivsel vastuväitel ehk tasaarvestuse avaldusel hageja suhtes hageja nõuet lõpetavat tagajärge
Selle tõttu ei anna kohus hinnangut kostja väidetava töötasu ja puhkusetasu nõude põhjendatusele, tõendatusele ega sellele, kas kostja on tööandajale põhjustanud kahju või ei. Oma 17.05.17 esitatud hagi vastuses ei vaidlustanud kostja seda, et ta pole raha saanud, vaid märkis, et tegemist on aegunud nõudega ja alternatiivselt, kui hageja nõue pole aegunud, tegi tasaarvestuse oma töötasu ja puhkusetasu nõudega ja märkis, et võlakirjas märgitud kohustuse 3
lg 1 järgi laenuleping 1277 € laenamise kohta kostjale ning selle kohta esitatud kirjalik dokument on deklaratiivne võlatunnistus
lg 1 lause II poole järgi, kuna selles on kostja kinnitanud laenusuhtest tulenevat kohustust 1277 € hageja ees. Nii pole õige kostja arvamus, et hageja ja kostja vahel on konstitutiivne võlatunnistus (
Deklaratiivne võlatunnistuse eesmärgiks on eelkõige võla sissenõudmise lihtsustamine. Kohustuse sissenõutavuse aeg, aegumine
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel ning lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja esitatud võlakirjast tõlkest nähtub (lk 7), et kostja kohustub tagastama võlasumma hagejale hiljemalt 01. maiks 2014, kostja esitatud tõlkest (lk 28) nähtub, et ta kohustub tagastama võlasumma hagejale enne 01. maid 2014. Kostja esitatud tõlkest nähtub, et see on koostatud vandetõlgi poolt, mistõttu peab kohus märgitut veenvamaks ja õigeks tõlkeks. Lähtudes kostja esitatud tõlkest, siis on
lg 2 järgi kohustuse täitmiseks antud tähtaeg, mis lõpeb enne 01.05.2014 ehk tähtaja viimane päev langeb 30.04.2014 kl 24:00 kooskõlas TsÜS § 135 lg 2 (tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel) ja § 136 lg 1, 7 (tähtpäeva saabumine määratakse tähtajaga, milleks võib olla teatud kuupäev) ja TsÜS § 137 lg 1 (tähtpäeva saabumise päeva kell 24:00) järgi. Nimelt enne 01.05.2014 oli viimane päev 30.04.2014. Seega on ebaõige kostja väide, et nõue muutus sissnõutavaks 23.01.2014, pealegi ei nähtu see esitatud võlakirjast. Kuna kostja tõlke järgi on kohustuse täitmiseks antud
ÜS § 135 lg 1, § 136 lg 1, 7 järgi 30.04.14 kl 24:00. Seega tuli kostjal kohustust täita hiljemalt 30.04.2014 kl 24:00.
lg 7 I lause alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustus muutub sissenõutavaks ja II lause sätestab, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna võlakirjast nähtuvalt on kohustuse täitmiseks tähtaeg, mis lõpeb tähtpäeva saabumisel 30.04.14 kl 24:00, siis sai hageja nõuda
lg 2 II lause järgi kostjalt kohustuse täitmist pärast tähtaja möödumist ehk pärast 30.04.14 kl 24:00 ehk alates 01.05.2014. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei langenud kohustuse täitmise tähtaja viimane päev (30.04.2014) 4
Asjaolu, et 20000 kr ei ole 1277 €, ei oma siinkohal tähtust ega tähenda, et kostja pole laenu saanud, sest kostja on võtnud kohustuse tagastada hagejale 1277 € ning hageja pole ka enamat nõudnud.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 5
) §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohutus muutus sissenõutavaks 01.05.14 ja kostja pole võlga tagasi maksnud, siis rikub kostja laenu tagastamise kohustust, olles samal ajal ka viivituses. Nii on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist
lg 1,
lg 1, 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Eeltoodu alusel on hageja põhinõue tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista võlga 1277 €. Viivis Hageja nõuab viivist alates 02.05.2014 seadusjärgses määras.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur, samas ei välista märgitu viivise vähendamist ka siis, kui võlausaldaja nõuab viivist samas ulatuses kui põhivõlg. Selline seisukoht ei ole iseenesest vastuolus
Käesoleval juhul on hageja nõudnud viivist seadusjärgses määras ehk minimaalses määras võlalt ning 21.04.17 seisuga on viivis 306,13 € väiksem kui põhivõlg ehk pole ebamõistlikult suur. Juba üksnes seetõttu puudub alus vähendada viivist
Mis puudutab kostja väidet, et ta on olnud/on töötu, siis töötus kui selline pole aluseks
lg 8 ja § 162 lg 1 seadusjärgse viivise vähendamiseks, mistõttu ei oma tähtust kostja esitatud Eesti Haigekassa tõend ravikindlustuse perioodi kohta 12.04.1222.01.13. Nimelt ei tähenda töötus seda, et isikul ei oleks võimalik oma varandusliku olukorra 6
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Samas leiab kohus, et viivist selle väljamõistmisel edaspidiselt protsendina TsMS § 367 järgi tuleb
lg 1, § 113 lg 8 alusel piirata kooskõlas kohtupraktikaga selliselt, et ühekordselt väljamõistetav viivis 306,13 € ja sellele edaspidiselt lisanduv viivis
Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue osalisele rahuldamisele
lg 1, § 113 lg 1 II lause ja § 94, § 113 lg 8, § 162 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 järgi ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivist seisuga 21.04.17 306,13 € ja alates 22.04.2017 viivist võlgnetavalt võlalt kuni selle tasumiseni kuid selliselt ühekordselt väljamõistetav viivis (306,135 €) ja sellele edaspidiselt lisanduv viivis kokku ei ületaks põhivõlga 1277 €. Otsuse viivitamata täidetavus Käesolev otsus kui lihtmenetluses tehtud otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuludeks on lõiv ja lepingulise esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2,§ 144 p 1 järgi. Ehkki kohus piiras viivist põhivõlaga (edaspidiselt), on sisuliselt hagi kuulunud täies ulatuses rahuldamisele. Eeltoodu tõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. Hageja menetluskuluks on lõiv 225 ja esindaja kulud 11 h eest kokku 1210 € (11 h x 110 €), mis ei sisalda käibemaksu. Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja leidis, et 11 h eest kulusid pole põhjendatud. Põhjendatud kulud on 330 € 3 h eest. TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab, et hagi koostamisele kulunud aja osas on tähtis see, mis on hagiavalduses oluline. Hagiavalduse esialgne tekst sisaldas faktilisi asjaolusid, mis on asjas olulised, vaid ca 1 lehekülje (p 1 ja viivise osa). Lisaks on olulised hagiavalduses ka isikuandmed, hagi resolutsioonis 7
Kostja esindaja kulud on 250 €, sh käibemaks, millele vaidles hageja vastu, kuna ei nähtu tööde kirjeldust. Kohus kuulas ära kostja ja tema esindaja, kostja on esitanud menetlusdokumendid esindaja vahendusel. Ehkki taotlusest ei nähtu, kui palju ja millele on aega täpselt kulunud, ei ole tasu 250 € ebamõistlikult suur, arvestades kohtule esitatut ja ärakuulamisel selgitatut. Eeltoodu alusel on TsMS § 175 lg 1 järgi kostja esindaja kulud 250 € põhjendatud, kuid jäävad tema enda kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. (digitaalne allkiri) Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.