Obsah (8)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 11. detsembril 2017.a, Tallinnas Hagihind

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.09.2017.a kohtumääruses (t/l 67).

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja osanik (t/l 5). Samuti ei ole vaidlust selles, et 09.03.2017.a toimus kostja osanike koosolek, millel osalesid registreerimislehe järgi hageja esindajad ja XxxxOÜ esindaja (t/l 15-17).
2. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 02.03.2017.a Eurosafe OÜ osanike koosoleku kokkukutsumise teate kohaselt kutsub kostja juhatus osaniku XxxxOÜ nõudel kokku nimetatud äriühingu osanike erakorralise koosoleku 09.03.2017.a. kell 12.00 aadressil Jõe 3, Tallinnas Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kontoris järgmise päevakorraga:
3. Nõuete esitamine endise juhatuse liikme Xxxxvastu OÜ kassapuudujäägi hüvitamise osas;
4. Nõuete esitamine endise juhatuse liikme Xxxxvastu SIA Eurosafe (OÜ tütarettevõte) kassapuudujäägi hüvitamise osas;
5. OÜ osakpitali suurendamine ja OÜ põhikirja punkti nr. 2 muutmine (t/l 11 pöördel).
6. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – e-kirja väljatrüki kohaselt on hagejale edastatud eelpool viidatud koosoleku kokkukutsumise teade 02.03.2017.a. kell 16:00:30 (t/l 10, 43).
7. Kostja 09.03.2017.a toimunud osanike koosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused:
8. Kui 10 päeva jooksul pole kahju hüvitatud, esitatakse avaldus politseile.
9. Kui 10 päeva jooksul kahju ei hüvitata, esitatakse avaldus politseile.
10. Otsust ei ole vastuvõetud (t/l 22-24).
11. Hageja on seisukohal, et kostja 09.03.2017.a üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Kostja vaidleb sellele vastu.
12. Kuivõrd kostja põhikiri ei reguleeri koosoleku kokkukutsumise korda, tuleb antud juhtumil juhiduda äriseadustiku (ÄS) vastavatest sätetest (t/l 41).
13. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see 3 tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
14. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
15. Õiguskirjanduses on leitud, et seaduse järgi on üldreegel, et teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Selle tähtaja eesmärk on tagada, et iga osanik saaks koosoleku toimumisest teada nõutav arv päevi varem. Vähemalt nädal aega peab osanikule jääma selleks, et tutvuda materjalidega ja ennast koosolekuks ette valmistada. Tähtaja arvutamisel tuleb silmas pidada, et koosolekut võib pidada alles siis, kui teate eeldavatast kättesaamisest on nädal möödunud, st nädala möödumisele järgneval päeva (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühingiõigus I. Lk 191).
16. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja on hagejale edastanud 02.03.2017.a kell 16:00:30 e- kirja teel manusena EUROSAFE OÜ osanike koosoleku kokkukutsumise teate (t/l 10, 11 pöördel, 43). Seega on hageja saanud koosoleku kokkukutsumise teate kätte 03.03.2017.a (vt. selle kohta Riigikohtu 29.11.2017.s kohtuotsust kohtuasjas nr. 216-8010 punkt 13). Sellest tulenevalt ei ole kostja osanike 09.03.2017.a koosoleku toimumise ajast hagejat teavitatud kooskõlas ÄS § 172 lg
18. Õiguskirjanduses on leitud, et vähemalt ühenädalase etteteatamise nõue on absuluutne nõue, millest mööda minna ei saa, nt ei saa ühepäevast hilinemist lugeda ebaoluliseks (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühingiõigus I. Lk 208).
19. ÄS § 1721 kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
20. Riigikohus on 29.11.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 2-16-8010 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas osaühingu kohta kehtiva samasuguse sisuga ÄS § 1721 tõlgendamisel leidnud, et kõnealuses normis on sätestatud kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu
21. mai
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid märgib, et olukorras, kus rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses.
23. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esindajad osalesid 09.03.2017.a toimunud kostja osanike koosolekul (t/l 17 pöördel), kuid hageja esindajad esitasid taotluse koosolek ära jätta seoses koosoleku kokkukutsumisest teatamise tähtaja rikkumisega (t/l 22 pöördel). Samuti on hageja edastanud 24.03.2017.a kostjale taotluse 09.03.2017.a osanike 4 koosoleku protokolli täiendamiseks (t/l 25-26). Seega ei ole hageja andnud nõusolekut 09.03.2017.a osanike koosoleku pidamiseks ning kõrvaldatud ei ole ÄS § 172 lg 1 tähtaja mittejärgimine.
24. Kohus, arvestades asjaoluga, et hageja on esitanud 09.03.2017.a osanike üldkoosolekul vastuväite koosoleku toimumise osas ning seda, et viimane ei ole kiitnud heaks üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, leiab, et EUROSAFE OÜ 09.03.2017.a osanike koosoleku otsused on tühised.
25. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et antud juhtumil puudub hagejal heakskiidu võimalus, kuivõrd koosoleku esimeses ja teises päevakorra punktis otsustati esitada hageja, kui kostja endise juhatuse liikme vastu nõuded ning sellise otsuse vastuvõtmiseks puudub hagejal ÄS § 177 lg 1 järgi hääletamisõigus.
26. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et hageja vastu oli koosoleku päevakorra kohaselt plaanis esitada nõudeid, hageja hääleõiguse piirangut, et sooviti muuta äriühingu põhikirja ja suurendada osakapitali ning et hagejale kuulub 49 % äriühingu osadest, oli just kostjal kohustus tagada, et hagejale edastatakse teade koosoleku kokkukutsumise kohta õigeaegselt ning et viimasele jääb piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks. Lisaks peavad vaidlevad pooled teineteise suhtes käituma hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt (VõS § 6 ja 7). Kohus leiab, et kostja antud juhul selliselt käitunud ei ole.
27. Kuivõrd kohus on seisukohal, et EUROSAFE OÜ 09.03.2017.a osanike koosoleku otsused on tühised, ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele, millise kohaselt palutakse kehtetuks tunnistada EUROSAFE OÜ 09.03.2017.a osanike koosoleku otsused (

§ 442lg 8).

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb EUROSAFE OÜ 09.03.2017.a osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 25.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 26. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot (t/l 34) ja õigusabikulu summas 2 059,20 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 75-77, 79 pöördel). Kostja hageja õigusabikuludele vastu ei ole vaielnud.
2. Hageja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 144 eurot (120 + 20 %) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud dokumendite ja muude tõenditega 2 tundi, koostanud hagi 7,7 tundi, analüüsinud kostja vastust 1 tund, koostanud hageja vastuse kostja vastusele 2 tundi, ettevalmistanud kohtuistungiks 0,5 tundi, koostanud täiendavate tõendite taotluse 0,3 tundi, osalenud 08.11.2017.a kohtuistungil 1 tund. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 14,3 tundi. 5
4. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ja tsiviilasja materjalidele. Eelpool toodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kokku 14,3 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulu kokku summas 2 059,20 eurot (14,3 tundi x 120 eurot = 1 716 eurot + 20 %).
5. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot (t/l 34). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot kooskõlas

§ 138lg 2.

1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2 359,20 eurot, millest riigilõv 300 eurot ja õigusabikulu 2 059,20 eurot.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6