Obsah (5)

§ 277§ 173§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-116676 Tsiviilasi Xxxxhagi

§ 277lg 1).

1. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud sõiduki 1999 Audi A6 Avant Quattro maksumuse 3000 eurot.
2. Kohus määras 10.04.2017 määrusega (lk 133) käekirjaekspertiisi, paludes tuvastada, kas kostja kassa väljamineku orderil nr 11 on hageja allkiri. Ekspertiisiakti (lk 136-138) järgi viitavad tuvastatud lahkuminekud sellele, et vaidlustatud allkirja Xxxx nimelt ei ole kirjutanud Xxxx. Ekspertarvamuse (lk 138) kohaselt on viiteid, et kostja kassa väljamineku orderil nr 11 allkiri Xxxx nimelt ei ole kirjutatud Xxxx poolt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 277

lg 4 alusel kostja kassa väljamineku orderi nr 11 tõendite hulgast välja, kuivõrd ekspertiis ei ole kinnitanud kostja kassa väljamineku orderil nr 11 hageja allkirja ehtsust ja puudub alus arvata, et tõend oleks ehtne. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja

1. aasta majandusaasta aruanne ja pearaamatu väljavõte ei saa kinnitada kostja poolt hagejale sularaha üleandmist. Tõendid kinnitavad kostjal põhivarana sõiduki olemasolu.
2. Hageja nõuab kostjalt ka sõiduki esmase registreerimise eest tasutud 180 euro tasumist. 15.11.2017 istungil loobus kostja vastuväitest, et hageja on registreerimise kulu kandnud (lk 180).
3. Kohus leiab, et Krediidipanga sissemaksuorderiga (lk 68) on tõendatud, et hageja tasus 17.12.2013 Rahandusministeeriumi kontole 181,15 eurot. Sama summa nähtub kostja pearaamatu väljavõttest 17.12.2013 peale põhivara ostu märkusega – põhivara arvele (lk 66 pöördel). Nimetatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et hageja kandis käsundi täitmisel sõiduki esmase registreerimise kulu 181,15 eurot ning seda saab lugeda käsundi täitmisel hüvitatavaks kuluks. Hageja nõuab kostjalt 180 eurot.
4. Osundatust tulenevalt puuduvad tõendid, mis kinnitaks kostja poolt hagejale 3180 euro tasumist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3180 eurot.
5. Viivisest Hageja nõuab kostjalt perioodi 07.12.2013-11.10.2013 eest viivist 520 eurot. Hageja viivise määr vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja viivisemäärale ja nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Viidatud perioodi viivisesumma on 734,14 eurot. Hageja nõuab kostjalt 520 euro väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 520 eurot. 4 Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 325 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Et hagejal oli menetluses ka lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 840 eurot (lk 182-182 pöördel). Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 7 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot/tund + käibemaks. Kostja hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja kulud õigusabile on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 1008 (840 eurot + km) eurot, millele lisandub riigilõiv 325 eurot, kokku 1333 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik