Obsah (5)

§ 638§ 637§ 405§ 230§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-102140 Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilas

§ 638

lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 21 alusel keelduda.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Seega ei esine

§ 637lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja on hageja poolt 22.12.2016 e-posti aadressile YYY saadetud lepingu ülesütlemise tahteavalduse kätte saanud. Hageja on esitanud tõendina e-kirja kostja e-posti aadressile saatmise kohta (tl 34). Selle e-posti aadressi on kostja märkinud lepingusse (tl 28). Lisaks on kostja sellelt e-postiaadressilt hagejaga peale lepingu ülesütlemist (s.o 2017 märtsis) suhelnud (tl 69 pöördel, tl 70). Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited haginõude ebaselguse kohta. Hagiavalduse ese on piisavalt selge.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. Seega pidi kostja ise tõendama oma väidet, mille kohaselt pöördus ta oktoobris ja novembris hageja poole võlgnevuse ajatamiseks. Hageja on 22.12.2016 ülesütlemisavalduses märkinud, et kostjal on võimalus pöörduda panga poole info saamiseks kokkuleppe saavutamise võimaluste kohta. Seega on hageja pakkunud võimalust kokkuleppe läbirääkimiste pidamiseks. Asjaolu, et neid ei peetud, ei muuda ülesütlemist tühiseks. Maakohus on võtnud nõuetekohaselt seisukoha ka viivise vähendamise taotluse osas. 4 Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse kostjale pärast käesoleva määruse jõustumist. 8. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5