← Eesti

1-18-272/2

Obsah (6)§ 48911§ 50874§ 50870§ 50871§ 48912§ 50872

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17. jaanuar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-272 Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasja sisu Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 30.12.201

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Toomas Kilmi suhtes Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri poolt 30.12.2015 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.

§ 50874

alusel pöörata Toomas Kilmile mõistetud ja tasumata rahaline karistus 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.

  1. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606; SEB Pank – EE891010220034796011; Luminor Bank – 17001577198 või Danske Bank – EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning maksekorralduse selgitusse: „1-18-272, Toomas Kilm, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse väljatrükk väljastada Toomas Kilmile ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jõustunud määrus edastada jõustumistempli ja kohtu pitsatiga kinnitatult Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile (edastuskiri 11.01.2018; nr 12-1/8916-2). Asjaolud 1 15.01.2018 saabus Viru Maakohtule Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse (Oikeusregisterikeskus) poolt taotlus Toomas Kilmile Helsingi prokuratuuri (Helsingin syyttäjänvirasto) otsusega mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus taotleb Helsingi prokuratuuri 30.12.2015 otsuse tunnustamist ja täitmist Toomas Kilmi suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega 725 eurot. Otsus jõustus 30.01.
  3. Tegemist on otsusega teo suhtes, mis otsuse teinud riigi õiguse alusel on kuritegu. Kinnitatakse, et asjaomasel isikul on olnud võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus. Toomas Kilmi on karistatud Soome Karistusseadustiku ptk 28 § 3

(1)järgi – pisivargus ja ptk 23 § 10 järgi – sõiduki juhtimine omamata juhiluba. 23.01.2015 kell 16.27 võttis Toomas Kilm Soomes Helsingis Laivalahdenkatu 1 sõidukisse registreerimismärgiga xxxx kütust ja lahkus maksmata. Varastatud kütuse väärtus oli 50,60 eurot. Ka juhtis Toomas Kilm sõidukit omamata selleks juhiluba. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et Tooma Kilmi suhtes tehtud otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti kinnitatakse, et asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest - trahv ja informatsioon isiku õigustest trahvi vaidlustada anti Toomas Kilmile isikule isiklikult kätte. Toomas Kilm trahvi ei vaidlustanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süüteod, mille eest Toomas Kilmi karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisalduvad

§ 50870toodud süütegude loetelus: punktis 2 ehk tegemist on liiklussüütegudega, s.h.

süütegudega, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega ning punktis 7 ehk tegemist on varavastase süüteoga ehk vargusega. Kohus ei tähelda ka

§ 50871toodud kohtuotsuse tunnustamise piiravaid või välistavaid asjaolusid.

Lähtudes

§ 48911

lg 1 p 1 ja § 50872 asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada Toomas Kilmi suhtes Helsingi prokuratuuri 30.12.2015 tehtud otsuse täitmine lubatavaks.

§ 48912

lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Toomas Kilmi teod järgnevalt: Karistusseadustiku § 199 lg 1 järgi – võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt ning karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 2 KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama sätte lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. See tähendab, et KarS § 199 lg 1 ettenähtud süüteo eest saab maksimaalse rahalise karistusena isikule mõista 5000 eurot ja minimaalsena 300 eurot. Järelikult jääb Tooma Kilmile Helsingi prokuratuuri poolt karistuseks mõistetud 725 eurot alla siseriiklikus õiguses sellise teo eest ettenähtud rahalise karistuse ülemmäära, on pigem alammäära lähedane ega kuulu

§ 50872lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Helsingi prokuratuuri 30.12.2015 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses.

§-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Tooma Kilmilt Helsingi prokuratuuri 30.12.2015 otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 725 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.