← Eesti

2-18-549/8

Obsah (6)§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175

2-18-549 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2018. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-549 Tsiviilasi Agro

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile vastu RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista OÜ-lt Farmcrew Agrochema Eesti OÜ kasuks 11 684,97 eurot, millest 9360,61 eurot on müügilepingutest tulenev põhivõlg ja 2324,36 eurot 29.03.
  3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
  4. Välja mõista OÜ-lt Farmcrew Agrochema Eesti OÜ kasuks alates 30.03.
  5. a viivis 0,05 % põhivõlalt (9360,61 eurolt) päevas kuni põhivõla täitmiseni.
  6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  7. Jätta menetluskulud OÜ-lt Farmcrew kanda.
  8. Välja mõista OÜ-lt Farmcrew Agrochema Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 1824 eurot, millest 600 eurot on hagilt tasutud riigilõiv ja 1224 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kaja esitamine 1

(3)Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 06.02.2018. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.05.

  1. a müügilepingu nr 20160522-U ja selle lisana 26.05.
  2. a, 14.06.
  3. a, 27.06.
  4. a, 26.07.
  5. a, 15.08.
  6. a müügilepingud, mille alusel müüs hageja kostjale kaupu. Kostja võttis müüdud kaubad vastu, kuid ei ole tasunud nende eest nõuetekohaselt. Kostjal on temale müüdud kaupade eest arvete alusel tähtaegselt tasumata kokku 9360,61 eurot (25.05.
  7. a arve nr LA-1514 alusel tasumata 682,80 eurot, 31.05.
  8. a arve nr LA-1534 alusel tasumata 1288,20 eurot, 15.06.
  9. a arve nr LA-1763 alusel tasumata 576 eurot, 27.06.
  10. a arve nr LA-1891 alusel tasumata 216 eurot, 26.07.
  11. a arve nr LA-2155 alusel tasumata 1800 eurot, 17.08.
  12. a arve nr LA-2457 alusel tasumata 2224,80 eurot, 31.08.
  13. a arve nr LA2730 alusel tasumata 1200 eurot, 30.09.
  14. a arve nr AGRP000263 alusel tasumata 1372,81 eurot). Hageja nõuab kostjalt müügilepingute järgi tasumata põhivõlga ja võla tasumisega viivitamise eest viivist alates arvete sissenõutavaks muutumisest lepingujärgses määras, s.o kuni 30.11.
  15. a 0,0013% päevas ja alates 01.12.
  16. a 0,05% päevas kuni põhivõla täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla kokku summas 9360,61 eurot, viivise põhivõlalt kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 2324,36 eurot (1964 + 360,36) ja edasiulatuvalt viivise protsendina põhinõudelt taotletud määras, s.o 0,05% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 2

(3)Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1824 eurot, sh 600 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 1224 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 600 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 600 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaadist lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja töömaht hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud ettevalmistavatele toimingutele kokku 10,2 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu määras 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades asja keerukust ja nõude koostamisele ning seda ettevalmistavatele toimingutele eeldatavalt kulunud aega, hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 10,2 tunni ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu ei taotle ta kostjalt lepingulise esindaja tasult maksmisele kuuluva käibemaksuosa hüvitamist. See on koos kõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei kuulu menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele, kui menetlusosaline on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega loeb kohus põhjendatud hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu summas 1224 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 1824 eurot, sh 600 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 1224 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1824 eurot hageja kasuks välja kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.