Obsah (4)

§ 1§ 5§ 7§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13074 Tsiviilasi Xxxxhagi OÜ Uus Äri (likvideerimisel

lg

2. Nimetatud direktiivi kohaldatakse art 1 lg 1 järgi liikmesriigis asuvate ettevõtjate suhtes, kes riikidevahelise teenuste osutamise tõttu lähetavad töötajaid art 1 lg 3 kohaselt liikmesriigi territooriumile. Direktiivi 96/71 EÜ art 1 lg 3 p „a“ järgi kohaldatakse direktiivi mh juhul, kui ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töölepingu. Lähetatud töötaja on direktiivi art 2 lg 1 järgi töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. Sama tuleneb Soome Vabariiki lähetatud töötajate seaduse 1.

§ 1lg 1.

Direktiivi 96/71/EÜ art 3 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et art 1 lg-s 3 sätestatud tööandjad, kes lähetavad oma töötajaid liikmesriigi territooriumile, kindlustavad lähetatud töötajatele töötingimused (sh töötasu alammäära), mille on kehtestanud liikmesriik, kus tööd tehakse. Direktiivi art 3 lg-s 1 sätestatud töötingimused peavad sama sätte järgi olema kehtestatud töötamise koha riigi õigusnormidega ja/või üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega. Väljend „üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingud või vahekohtu otsused" hõlmab art 3 lg 8 kohaselt kollektiivlepinguid ja vahekohtu otsuseid, mida peavad täitma kõik ettevõtjad, kes asuvad vastavas geograafilises piirkonnas ning tegutsevad asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus. 25. Hageja Soomes töötamise ajal kehtinud lähetatud töötajate seaduse 1.

§ 5

lg 1 kohaselt makstakse lähetatud töötajatele töötasu Soome töölepingu seaduse 2.

§-s 7 nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Juhul kui see kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse lähetatud töötajale tavalist mõistlikku tasu, kui tööandja ja töötaja kokkulepitud tasu on väiksem. Soome töölepingu seaduse 2.

§ 7

järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu vastava sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Eeltoodust nähtub, et hagejal on õigus nõuda töötasu autovedude valdkonnas kehtiva üldkohalduva kollektiivlepinguga ettenähtud määras. Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soome Vabariigis siduvad kõigile selle valdkonna tööandjatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja töötajad kuuluvad ametiühingusse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-179-12, p 14). Seega ei oma tähendust kostja väide, et selleks, et nõuda tasu kollektiivlepinguga ettenähtud summas peab hageja olema Soome Auto- ja Transpordiala töötajate liidu liige ja maksma makse (tl 59). Kostja on kohustatud järgima Soomes kehtivat üldkohalduvat kollektiivlepingut ja maksma töötajale töötasu kollektiivlepinguga ettenähtud määras. Samuti ei oma asjas tähendust kostja väide, et pooled leppisid kokku töötasu suuruses 700 eurot (bruto). Kostja poolt esitatud 01.11.2015 juhatuse otsus (tl 75) on allkirjastamata. Hageja ei ole märgitud otsusega nõustunud ega seda allkirjastanud ja seega ei ole see hagejale siduv. Isegi juhul, kui kostja oleks tõendanud, et pooled leppisid kokku töötasus 700 eurot (bruto) oleks vastav kokkulepe tühine Soome töölepingu seaduse 2.

§ 7järgi ja rakendada tuleks üldkohalduva kollektiivlepingu sätet.

Hageja ei ole samas tõendanud oma väidet, et poolte kokkuleppel oli hageja töötasuks 25% töö tegemiseks kasutatud veoki kilomeetri- või tunnitasust, mida veose tellinud klient tööandjale tasub. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda töötasu maksmist Soomes autovedude valdkonnas kehtivas üldkohalduvas kollektiivlepingus sätestatud määras.

1. Hageja poolt esitatud autovedude valdkonnas 01.02.2014 - 31.01.2017 kehtinud üldkohalduva kollektiivlepingu järgi oli poolhaagisauto juhi tunnitöötasu 13,36 eurot (tl 24 - 39). Kohus eeldab, et kollektiivlepingus on märgitud töötasu brutosummas. Kohus ei ole täheldanud vaidlust, et hageja töötas poolhaagisauto juhina. Hageja on kohtule tõendina esitanud ka sõidumeerikud (TVK tl 635 68), millised kasutatakse veoauto juhi sõiduaja/tööaja fikseerimiseks. Seega on hagejal õigus nõuda poolhaagisauto juhile makstavat tasu üldkohalduvas kollektiivlepingus sätestatud määras 13,36 eurot tunnis.
2. Hageja leiab, et maksmisele kuuluva töötasu arvestamisel tuleb lähtuda eeldusest, et hageja tööpäeva kestvus oli 8 tundi vastavalt TLS § 43 lg
3. Kuna hageja töötas Soome Vabariigis, siis tuleb lähtuda Soome Vabariigi seadusandlusest. Hageja ei ole põhistanud, et Soome õigusaktide alusel eeldatakse tööpäeva kestvust 8 tundi. Seega ei nõustu kohus hageja väitega, et tuleb eeldada, et hageja tööpäev kestis 8 tundi. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda seaduses sätestatud võimalikust tööpäeva kestvuse eeldusest olukorras, kus on esitatud tõendid töötaja tegeliku tööaja kestvuse kohta. Seetõttu ei arvesta kohus hageja poolt esitatud tööaja arvestust, kus hageja arvestab tööaega, lähtudes eeldusest, et tööpäev kestab 8 tundi (tl 9 - 10).
4. Sõiduraportite ja sõidumeerikute alusel (TVK tl 58 - 68) on tõendatud, et hageja töötas kostja juures perioodil 07.11.2015 - 08.04.2016 758,23 töötundi. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tööaja arvestus on kontrollitav esitatud sõiduraportite (TVK tl 58-62) ja sõidumeerikute (TVK tl 63-68) alusel. Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja teeb tööaja osas juurdekirjutusi ja, et hageja soovib näidata tööaega tegelikust suuremas mahus. Hageja tööaja arvestuse osas ei võta kohus arvesse kostja poolt koostatud hageja töötasu arvestamise tabelit (tl 80-81). Tabelitest jääb ebaselgeks milliseid andmeid on kostja võtnud aluseks tabelite koostamisel, mistõttu ei ole tabelites märgitud arvestus jälgitav.
5. Hagejal on õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist 10 129,95 eurot (bruto) (758,23 töötundi x 13,36 eurot tund). Hageja ja kostja on esitanud tõendid (TVK tl 13, 28, 41) ja pooled ei vaidle, et perioodil 01.11.2015 – 08.04.2016 on kostja maksnud hagejale töötasu summas 2812,92 eurot (neto), mis teeb bruto 3603,37 eurot (brutotasu suuruse määramisel kasutab kohus arvestust TVK 28.07.2016 otsusest). Eeltoodust nähtub, et kostja on maksnud hagejale töötasu vähem 6526,58 eurot bruto. TVK otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud töötasu 2084,06 eurot bruto, seega kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõistmisele täiendavalt saamata jäänud töötasu 4442,52 eurot bruto (10 129,95-3603,37-2084,06).
6. Hageja nõuab kostjalt hüvitise väljamõistmist seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega.
7. Soome TLS 12.

§ 2

lg 1 sätestab, et kui tööandja ütleb töölepingu üles vastuolus seaduses sätestatud alustega, peab ta maksma hüvitist töölepingu alusetu ülesütlemise eest. Hüvitis peab minimaalselt vastama tasule kolme kuu eest ja maksimaalselt 24 kuu eest. TVK on 28.07.2016 otsusega tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine. Sellega on tõendatud, et kostja ütles töölepingu vastuolus seaduses sätestatud alustega ja Soome TLS § 12.

§ 2lg 1 alusel peab ta maksma hagejale hüvitist.

1. Hüvitise suuruse arvestamisel on põhjendatud võtta aluseks hageja keskmine töötasu vaidlusalusel perioodil. Kohus teeb arvestust hageja poolt TVK-le esitatud tabelis (TVK tl 58-62) märgitud töötundide alusel perioodil 07.11.2015-08.04.
2. Kostja keskmine palk vaidlusalusel perioodil oli 1688,33 eurot (758,23x13,36=10 129,95 eurot/6 kuud = 1688,33 eurot). Kohus leiab, et hagejale tuleb maksta hüvitis kolmekuise tasu suuruses. Seejuures võtab kohus arvesse TLS 12.

§ 2

lg-s 2 märgitud asjaolud, mida tuleb arvestada otsustades hüvitise suuruse üle ja seda, et hageja ise nõuab kostjalt hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist seoses töölepingu ülesütlemisega ilma seadusliku aluseta kokku 5064,98 eurot (1688,33 eurot x 3 kuud). TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise seoses töölepingu ülesütlemise tühisusega 1700 eurot, milline summa tuleb arvestada maha hageja nõudest. Kostjalt tuleb Soome TLS 12.

§ 2

lg 1 alusel mõista hageja kasuks välja hüvitis seoses töölepingu ülesütlemisega ilma seadusliku aluseta 3364,98 eurot bruto (5064,98 eurot – 1700 eurot). 6

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 4442,52 eurot bruto ja hüvitise seoses töölepingu ülesütlemisega ilma seadusliku aluseta 3364,98 eurot bruto.
2. Kohus ei arvesta asja lahendamisel järgmiseid tõendeid: päevarahade arvestus, kostja juhatuse 14.04.2016 otsus, kostja äriregistri väljavõte, sest need ei oma asjas tähtsust. Samuti ei arvesta kohus poolte väiteid hagejale makstud/makstava päevara osas ja päevaraha suuruse osas. Hageja ei ole käesolevas vaidluses nõudnud kostjalt päevaraha väljamõistmist, mistõttu ei puutu asjasse poolte vastavasisulised väited. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Hagiavaldus rahuldatakse osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja enda kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulusid rahaliselt, kuna pooltel menetluskulud puuduvad (tl 150 pöördel).
5. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 7