← Eesti

2-16-123729/7

Obsah (8)§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 138§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-123729 Tsiviilasi Bigbank AS-i

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Hageja esitas 13.10.2016 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 21.10.2016 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 23.02.2017 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras. Hageja esitas 22.03.2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ning 07.04.2017 hagi täpsustused. Harju Maakohus võttis hagi 20.04.2017 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on poolte vahel 05.04.2013 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXXX ja 13.08.2014 tarbijakrediidileping nr XXXX. Hageja nõuab kostjalt 8771,89 eurot, millest 4571,68 eurot on tagastamata krediidisumma, 1100,58 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 3099,63 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt alates 23.03.2017 kuni lepingu nr XXXXtagastamata krediidisumma (251,90 eurot) täieliku tasumiseni välja lepingu nr viivis 46% tagastamata krediidisummalt aastas ning mõista kostjalt alates 23.03.2017 kuni lepingu nr XXXX tagastamata krediidisumma (4319,78 eurot) täieliku tasumiseni välja lepingu nr viivis 36,50% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 700 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 100 eurot koos käibemaksuga). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 07.06.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.07.2017) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

2 Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 683,33 eurot (600 eurot riigilõiv ja põhjendatud õigusabikulud 83,33 eurot), välja mõista.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole sellist kinnistust esitanud. Kohus kontrollis Eesti Maksu- ja Tolliameti andmeid ja hageja on käibemaksukohustuslane (https://apps.emta.ee/eservice/doc/a0003.xsql). Seega kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.