← Eesti

2-15-9288/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.11.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-9288 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) hagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks ja Xxxxvastuhagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind Hagihind 3500 eurot ja vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski FIE (e-post anatoli@firetek.ee) esindajad Kostja: Xxxx(varem Xxxxa) (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (e-post: legertis1@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 15.06.2016, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Jätta läbi vaatamata hagi ja vastuhagi nõue jagamiseks. XXXXOÜ (registrikood xxxx) osa
  2. Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.
  3. Jagada Xxxxja Xxxxühisvara järgmiselt: 3.1.Lõpetada Xxxxja Xxxxühisomand korteriomandile asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxxx(registriosa nr xxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel. 3.2.Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3.1 märgitud korteriomandi müügist saadud rahast täita Xxxxja Xxxxsolidaarkohustus Swedbank AS-i ees, mis tuleneb panga ja Xxxxvahel 27.10.2005 sõlmitud laenulepingust nr xxxxja 05.06.2007 sõlmitud laenulepingu Lisast (seisuga 20.04.2016 laenujääk 8887 eurot). 1 3.3.Jagada kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3.
  4. nimetatud korteriomandi müügist ja kohtuotsuse p-s 3.2 märgitud solidaarkohustuse täitmist üle jääv raha Xxxxja Xxxxvahel võrdsetes osades. 3.4.Müüa xxxxOÜ (registrikood xxxx) osa avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha Xxxxja Xxxxvahel võrdsetes osades. 3.5.Välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 5399 eurot. Menetluskulude jaotus
  5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  6. Xxxx (edaspidi hageja) esitas 18.06.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(varem Xxxxa) (edaspidi kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu ühisvara jagamiseks (kd I, tl 1-3) ja täpsustas oma nõudeid 30.06.2015, 20.04.2016, esitatud hagiavalduse täpsustustes (kd I, tl 44-45, kd II, tl 54-55, tl 148-149).
  7. Hageja ja kostja abiellusid 12.08.1994 ja lahutasid abielu 12.05.
  8. Poolte abielu ajal soetatud ühisvaraks on korteriomand aadressil xxxx, Tallinnas (registriosa xxxx)(edaspidi korteriomand), laen vastavalt laenulepingule nr xxxx, xxxx OÜ osa ja xxxxOÜ osa.
  9. Hageja lõplikeks nõueteks oli lõpetada poolte ühisomand korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud rahast täita laenulepingust tulenev laenukohustus (laenujääk seisuga 20.04.2016 8887 eurot) ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. XXXXOÜ osa ja xxxxOÜ osa jätta kostja omandisse, alternatiivselt müüa osad avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades (kd II, tl 148). Hageja palus jätta rahuldamata kostja nõude hagejalt hüvitise väljamõistmiseks, kuna kostja kasutas 260 000 krooni XXXXOÜ osakapitali suurendamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI 2
  10. Kostja nõustus korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ja sellega, et korteriomandi müügist saadud rahast täita laenulepingust tulenev laenukohustus ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.
  11. Kostja esitas 12.08.2015 vastuhagi (kd I, tl 57-60) ja täpsustas oma nõudeid 23.09.2015, 05.10.2015, 20.10.2015, 26.11.2015, 08.04.2016, 15.06.2016, 14.07.2016, 16.09.2016 esitatud vastuhagiavalduse täpsustustes (kd I, tl 121-122, tl 125-129, tl 134-135, tl 139, 141-142; kd II, tl 84-85, tl 88-89, tl 137138).
  12. Kostja lõplikeks nõueteks oli jätta XXXXOÜ osa nimiväärtusega 6712 eurot ja xxxxOÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot hagejale ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis kokku 4606 eurot. Hageja kasutas 10 798 eurot mitte pere huvides ja kostja palus PKS § 34 lg 3 alusel lugeda see summa abikaasade ühisvaraks ning välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 5399 eurot (kd II, tl 137-138). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  13. Tuvastatud on, et pooled abiellusid 12.08.1994 ja lahutasid abielu 12.05.2014 Tallinna Perekonnaseisuametis (I kd, tl 29).
  14. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktist 3 tulenevalt lõpeb abielu perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Poolte abielu lõppes 12.05.
  16. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 12.05.2014), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse poolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
  17. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Nimetatust tulenevalt ei saa ühisvarana jagada juba täidetud kohustust, vaid üksnes neid kohustusi, mis olid abielu lõppemise ajaks täitmata.
  18. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte vahel alljärgnev: korteriomand Tallinnas, xxxx(registriosa nr xxxx), laen vastavalt laenulepingule nr xxxxja selle Lisale, XXXXOÜ (registrikood xxxx) osa, xxxxOÜ (registrikood xxxx) osa, väidetavalt hageja poolt mitte perekonna huvides kasutatud ühised rahalised vahendid.
  19. Vaidlustamata asjaolude kohaselt soetasid hageja ja kostja abielu kestel korteriomandi asukohaga xxxx, Tallinnas, korteriomand on poolte ühisomandis ja korteriomandile on seatud hüpoteek (kd I, tl 41-42). Samuti puudub vaidlus, et korteriomandi ostmiseks ja remondiks võtsid pooled 27.10.2005 Swedbank AS-ist laenu summas 19 889 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 15.10.2014 (kd I, tl 97-102, tl 172-180, tl 184-187, kd II, tl 57-65). 05.06.2007 panga ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxxLisa p 3.17.1 kohaselt leppisid pank ja hageja kokku kehtestada laenusaaja ja panga vahel 27.10.2005 sõlmitud laenuleping nr xxxxuues sõnastuses. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 15.05.2022 (kd I, tl 103-105). Hageja selgitas, et laenulepingu lisa sõlmimisel muudeti ja pikendati laenu tasumise maksegraafikut, kuna hageja jäi 2007.a. töötuks ja ei suutnud maksta laenu tagasimakseid. Seega ei võtnud hageja laenulepingu lisa sõlmimisel täiendavalt laenu, vaid muudeti ja pikendati laenu tasumise maksegraafikut, pikendades ka võetud laenu tasumise tähtaega (kd I, tl 3032). 3
  20. Pooled palusid lõpetada ühisomand korteriomandile selle müügiga avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud rahast täita poolte laenulepingust tulenev solidaarkohustus ning järelejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-38-14 p 14 asunud seisukohale, et ühisvara jagades tuleks perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. Abikaasade solidaarkohustuse suurus on põhjendatud kindlaks määrata eluaseme laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse tegeliku laenujäägi suuruse järgi. Pooled ei vaidle, et seisuga 20.04.2016 oli laenujääk 8887 eurot.
  21. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tuleks jagada ühisvara koosseisu kuuluvate äriühingute XXXXOÜ osa ja xxxxOÜ osa.
  22. Kostja palus vastuhagis jätta mõlema äriühingu osad hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis kokku summas 4606 eurot. Hageja soovis hagis jätta mõlema äriühingu osad kostjale, alternatiivselt müüa osad avalikul enampakkumisel ja jaotada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades.
  23. Hageja esitas kohtule Harju Maakohtu 06.04.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-4983, millega võeti menetlusse XXXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks (kd II, tl 50-51). Kohtute Infosüsteemi andmetel Harju Maakohtu 05.07.2016 kohtumäärusega lõpetati XXXXOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutama, raugemise tõttu. Äriregistri andmetel on XXXXOÜ kustutatud 19.09.2016, millest tulenevalt XXXXOÜ osa jagamisel ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja XXXXOÜ osa jagamise nõude osas jääb hagi ja vastuhagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel).
  24. Kostja palus xxxxOÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot (kd I, tl 82-86) jätta hagejale ja välja mõista kostjale hüvitis summas 1250 eurot. Kostja soovis osa jätmist hagejale, alternatiivselt müümist avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagamist poolte vahel võrdsetes osades. Hageja esitas kohtule Harju Maakohtu 17.10.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-14359, millega võeti xxxxOÜ avaldus pankroti kuulutamiseks menetlusse, nimetati ajutine haldur ja määrati kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks 29.11.2016 kell 10.
  25. (kd II, tl 155-156). Kohus on seisukohal, et AÕS §-ga 77 lg 2 ja põhiseaduse §-ga 32 ei ole kooskõlas kostja nõue anda hagejale xxxxOÜ osa ja kohustada hagejat maksma kostjale hüvitist, kui hageja ei ole sellega nõus. Kohtu arvates on kõige õiglasem müüa poolte ühisvaraks olev xxxxOÜ osa avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades.
  26. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista hüvitis 5399 eurot, kuna hageja kasutas 10 798 eurot perekonnaga mitteseotud isikute osade suurendamiseks, seega mitte perekonna huvides. Hageja selgitas 15.06.2016 kohtuistungil, et kasutas 260 000 krooni XXXXOÜ osakapitali suurendamiseks.
  27. Kohus tuvastas, et 01.10.2007 notariaalselt tõestatud XXXXOÜ asutamislepingu ja kandeavalduse kohaselt osaühingu osakapitaliks asutamisel oli 40 000 krooni, mis oli jagatud kolmeks osaks järgmiselt: Xxxxile kuulus osa nimiväärtusega 14 000 krooni, xxxx kuulus osa nimeväärtusega 14 000 krooni ja xxxxkuulus osa nimiväärtusega 14 000 krooni (kd I, tl 61-63, kd II, tl 91-93). XXXXOÜ kanti äriregistrisse 05.10.
  29. 27.05.2010 osanike koosolekul xxxx, kellele kuulus osaühingu osa nimiväärtusega 14 000 krooni, Xxxx, kellele kuulus osaühingu osa nimiväärtusega 14 000 krooni ja xxxx, kellele kuulus osaühingu osa nimiväärtusega 12 000 krooni, otsustasid kinnitada põhikirja uus redaktsioon; suurendada osakapitali 300 000 kroonini alljärgnevalt: suurendati olemasolevate osade nimiväärtusi selliselt, et xxxx kuuluva osa nimiväärtus on 105 000 krooni, Xxxx kuuluva osa nimiväärtus on 105 000 krooni ja xxxx kuuluva osa nimiväärtus on 90 000 krooni. 27.05.2010 esitasid OÜ osanikud Harju Maakohtu 4 registriosakonnale avalduse, milles palusid kanda registrisse osakapitali uus suurus 300 000 krooni, kanda registrisse põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kuupäev 27.05.
  30. XXXXOÜ 20.01.2011 osanike koosolekul osanikud otsustasid osakapitali ümberarvestada eurodesse ja muuta põhikirja, suurendada osakapitali kuni 19 180 euroni (kd I, tl 67-68). Registriosakonnale tehtud avalduses (kd I, tl 69) palusid osanikud Xxxx, osamaks 6713 eurot, xxxx, osamaks 6713 eurot ja xxxx, osamaks 5754 eurot, kanda äriregistrisse XXXXOÜ kohta muudatused: Osaühingu osakapitali suurus on 19 180 eurot.
  31. Hageja AS SEB Panga arvelduskontost (kd II, tl 39) ja AS SEB Panga teatisest (kd I, tl 109) nähtuvalt on hageja 27.05.2010 teinud oma arvelduskontolt XXXXOÜ arvelduskontole sissemakse osakapitali suurendamiseks summas 260 000 krooni ehk 16 617 eurot.
  32. Eeltoodust tulenevalt kandis hageja oma arveldusarvelt XXXXOÜ arveldusarvele üle 10 798 eurot rohkem (16 617-5819) kui summa, mis oli hagejale vajalik hageja osa suurendamiseks. Kostja pidas põhjendamatuks kasutada 10 798 eurot kahe perekonnaga mitteseotud isiku osade suurendamiseks. Kostja oli seisukohal, et nimetatud summa tuleb arvata poolte ühisvara hulka ja poole nimetatud summast ehk 5399 eurot peab hageja kostjale tagastama.
  33. Kohus on seisukohal, et hageja on kasutanud ühisvarasse kuuluvaid vahendeid summas 10 798 eurot perekonnaga mitteseotud osanike osade suurendamiseks. Kuna hageja ei ole sellises mahus rahalisi vahendeid kasutanud perekonna või abikaasade ühistes huvides, tuleb hageja poolt XXXXOÜ osakapitali suurendamiseks ülekantud rahalised vahendid summas 10 798 eurot arvata ühisvara hulka ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 5399 eurot. Kohus rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt. Tõendid mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
  34. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnangu (I kd, tl 5-28), Pindi Kinnisvara AS kinnisvaramaakleri kinnituse korteriomandi turuväärtuste kohta (I kd, tl 55), kuna korteriomandi müügil avalikul enampakkumisel ei oma turuväärtus tähtsust. XXXXOÜ majandusaasta aruande (I kd, tl 71-81), kuna selles osas jättis kohus nõude läbi vaatamata. xxxxOÜ majandusaasta aruanded (I kd, tl 87-96, II kd, tl 101-113, tl 121-133), kuna kostja palus arvestada nimiväärtusega. KÜ xxxx arved ja tõendi (I kd, tl 110-112), kuna vastuhagi täpsustamisel ei soovinud kostja hagejalt võlgnevust välja mõista. Hageja Swedbank AS konto väljavõtet (II kd, tl 2-33) ja laenulepingut nr xxxx(kd I, tl 106-108), kuna kostja sõnul ei ole tal võimalik tõendada, et hageja pangakontol olnud poolte ühiseid vahendeid hageja ei kasutatud perekonna huvides. Menetluskulude jaotus
  35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul on tegemist ühisvara jagamise nõudega-seega hagilise abieluasjaga-, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st
  36. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Geete Lahi Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.