4-11-2472/2

1 4-11-2472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.juunil 2011.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-11-2472 Kohtunik Julia Vernikova Menetlustoiming Xxxx poolt Põhja Prefektuuri Lõuna politseiosakonna 03.06.2011 määrusele esitatud kaebuse lahendamine RESOLUTSIOON Xxxxkaebus rahuldada. Tühistada Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna Mustamäe konstaablijaoskonna piirkonna vanem politseijaoskonna juhi ülesannetes Marek Saare 03.06.2011.a määrus, millega jäeti rahuldamata Xxxxkaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kohustada Lõuna politseijaoskonna Kristiine konstaablijaoskonna piirkonna vanemat Kairi Ränk teostama täiendavaid toiminguid kriminaal- või väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Määruse koopia saata kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitanud isikule. Määrus ei kuulu VTMS § 191 p 12 alusel edasikaebamisele. Asjaolud ja kaebuse sisu 12.05.2011 Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonnas registreeriti Xxxxavaldus selle kohta, et 10.05.2011 kella 15:30 ajal aadressil Xxxx, Tallinn, elav Olav Kivirand pritsis aiavoolikuga märjaks Xxxx koerakuudi, sõiduauto katuse ning sõiduauto salongi. 26.05.2011.a jättis Lõuna politseijaoskonna Kristiine konstaablijaoskonna piirkonna vanem Kairi Ränk väärteomenetluse Xxxx12.05.2011 esitatud avalduse alusel alustamata põhjendusel, et teos puudusid süüteo tunnused. Väärteomenetluse alustamata jätmise teatisest nähtuvalt avaldas Xxxx24.05.2011 politseile, et Olav 2 Kiviranna 10.05.2011 toimepandud teo tagajärjel tal kahju ei tekkinud. Samuti on Lõuna politseijaoskonna Kristiine konstaablijaoskonna piirkonna vanem Kairi Ränk jõudnud järeldusele, et Olav Kivirand kastis oma aia ääres olevaid põõsaid ja taimi ning tal puudus tahtlus Xxxxvara kahjustamiseks. 28.05.2011 esitas Xxxxkaebuse menetluse alustamata jätmise kohta. Xxxxleidis, et kohtuväline menetleja oli jõudnud valele järeldusele, et Olav Kivirand kastis oma aia ääres olevaid põõsaid ja taimi, sest selle aia ääres ühtegi taime ega põõsast ei kasva. Samuti oli jäetud arvestamata, et Xxxxsõiduki istmed said märjaks, mille tõttu tuulutas ta autot kaks ööpäeva ning varalise kahju olemasolu selgub siis, kui märjaks lastud auto istmed hakkavad hallitama ja haisema. 03.06.2011.a tegi Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna Mustamäe konstaablijaoskonna piirkonna vanem politseijaoskonna juhi ülesannetes Marek Saar määruse, millega jättis Xxxxkaebuse rahuldamata. Määruse motiivide kohaselt ei tekkinud Xxxxkahju, varalise kahju saabumine tulevikus ei anna alust eelnevalt menetlust alustada ning seetõttu pole võimalik KarS § 218 ja 203 alusel menetlust alustada. 16.06.2011 esitas Xxxx kaebuse kohtule, milles palub tühistada Mustamäe konstaablijaoskonna piirkonna vanema Marek Saare 03.06.2011 määrus, selgitades täiendavalt, et Olav Kivirand (koos oma perekonnaga) järjepidevalt ründab teda nii verbaalselt kui füüsiliselt, mille tulemusena on Xxxxsunnitud elama pidevas hirmutundes. Näitena on Xxxxära toonud – korduvad tapmisähvardused, relvastatud rünnakud, kuul aknas, piirdeaia ja koera peksmise jne. Kohtumääruse põhjendused. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui ta ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi määrusega kaebust lahendades ja kui isik vaidlustab kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, arvestades väärteomenetluse erisusi. Samuti sätestab VTMS § 31 lg 1, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse erisusi arvestades. Vastavalt VTMS § 29 väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määrusega osas, et KarS § 218 eeldab varavastastes väärtegudes selgelt määratletud varalist kahju ning varalise kahju võimalik saabumine ei saa olla menetluse alustamise põhjuseks. Samas jääb kohtule arusaamatuks, millel põhineb kohtuvälise menetleja seisukoht Olav Kiviranna käitumises tahtluse puudumise kohta. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks väärteoteate teinud isikut või Olavi Kiviranda küsitlenud sündmuse tehiolude kohta, tuvastanud võimalike tunnistajate ringi või muul viisil kontrollinud väärteoteate sisu tõele vastavust. Kohus leiab, et piirduda üksnes konstateeringust, et isik kastis põõsaid ja taimi ning mõned pritsmed võisid 3 sattuda ka naaberkrundile, ei ole piisav otsustamaks, et isikul puudus tahtlus toime panna mistahes süütegu. Kohus leiab, et pelgalt asjaolu, et teoga Xxxxkahju ei tekkinud, ei välista mõne teise väärteo või kuriteo toimepanemist. Näiteks, ei saa välistada esitatud avalduse põhjal teo kvalifitseerumist avaliku korra rikkumisena. Erinevalt kohtuvälise menetleja seisukohast leiab kohus, et arvestades naabrite vahel aastate vältel kestvat tüli ja lugematuid kaebusi, mis pooled teineteise peale esitavad, on naiivne rääkida Olavi Kiviranna 10.05.2011 ettevaatamatust käitumisest ning kohus on seisukohal, et tema eesmärk oli vähemalt rikkuda teise isiku rahu. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunne ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. (RKKKL asjas nr 3-1-1102-03). Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et avaliku korra rikkumist saab toime panna mujal kui avalikus kohas, isegi isiku kodus (RKKKL asjades 3-1-1-2802, 3-1-1-24-07). Seejuures on oluline, et teo järelmid oleksid ulatunud avalikku kohta ja kahjustanud seeläbi avalikku korda. Subjektiivsest küljest tuleb tuvastada, et isik pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS 16.peatükki tähenduses (RKKKL asjas 3-1-115-07). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Xxxxkaebus tuleb rahuldada, Põhja Prefektuuri Lõuna politseiosakonna 03.06.2011 määrus tühistada ning kohustada menetlejat teostama täiendavaid toiminguid kriminaal- või väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus juhindub VTMS §-st 79. Kohtunik