← Eesti

2-17-5111/25

Obsah (10)§ 429§ 432§ 431§ 173§ 168§ 174§ 175§ 177§ 150§ 178

Tsiviilasi nr 2-17-5111 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-5111 Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2018, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet All

) § 150 lg 2 p 2 alusel pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. 5. 29.03.2018 seisukohas nõustusid kostjad hagist loobumisega ja palusid jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjad ei vaidlustanud maakohtus kantud kulude vähendamist 0,5 h võrra, paluvad kostjad hagejalt välja mõista esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud 3000 eurot 2

(5)Tsiviilasi nr 2-17-5111 (käibemaksuga). Lisaks paluvad kostjad mõista hagejalt välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 1200 eurot (käibemaksuga). Määruse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja loobumine Harju Maakohtule 28.03.2017 esitatud hagiavaldusest tuleb vastu võtta ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-5111 menetlus. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.10.2017 otsuse. 7.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit teatab kohus

§ 429

lg 3 järgi enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

järgi pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 431

lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse. 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 168

lg-test 2 ja 4 tulenevalt kannab hagist loobumise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168lg 5 järgi hageja menetluskulud.

Praegusel juhul ei ole hageja kohtule avaldanud seisukohta menetluskulude jaotuse osas, sh ei ole märkinud oma hagist loobumise avalduses

§ 168lg-s 5 sätestatud olukorra esinemist.

Kostjad paluvad jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Seega jätab ringkonnakohus

§ 168

lg-test 2 ja 4 tulenevalt kostjate nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 9.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 175lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 3

(5)Tsiviilasi nr 2-17-5111 lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  1. Kostjad esitasid 19.09.2017 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud 2550 eurot (käibemaksuta). Nimekirjast nähtuvalt osutati kostjatele õigusabi 25,5 tunni ulatuses tunnitasu määraga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja ei vaielnud kostjate menetluskuludele vastu. Kostjad paluvad 29.03.2018 taotluses maakohtus kantud menetluskulud välja mõista ulatuses, milles need maakohtu 20.10.2017 otsusega hagejalt välja mõisteti.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kostjate esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kolleegium on maakohtuga ühte meelt selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud kostjate esindaja ajakulu on põhjendatud 25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostjate esindaja ajakuluks seoses ettevalmistusega hagivastuse esitamiseks, hagivastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 14 tundi, hageja 17.05.2017 seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks ning kostjate 02.06.2017 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 7 tundi ning ettevalmistamiseks 19.09.2017 kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemiseks 4 tundi. Kostjad ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista kostjate maakohtus kantud menetluskulu (25 * 120) 3000 eurot (sh käibemaks).

  1. Kostjad esitasid 29.03.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulusid kokku 1200 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on seisnud apellatsioonkaebusega tutvumises, selle analüüsimises ja positsioonide kujundamises (2,5 tundi) ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamises (7,5 tundi). Ka apellatsiooniastmes on õigusabi osutatud hinnaga 100 eurot tund (lisandub käibemaks). Hageja kostjate menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
  2. Kolleegium leiab, et kostjate esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on olnud vajalikud ning toimingutele kulunud aeg (kokku 10 tundi) on asja mahtu ja keerukust ning esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Hinnang esindaja tunnitasu määrale on antud määruse p-s

  1. Lähtudes ülalmärgitust ja kostjate esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (10 * 120) 1200 eurot (sh käibemaks).
  2. Kuna kostjad on menetluses osalenud samas ulatuses, siis tuleb hüvitatavad menetluskulud jagada kahe kostja vahel võrdsetes osades. Kostjad paluvad oma menetluskulude hüvitamise taotluses kohustada hagejat kandma hagejalt välja 4

(5)Tsiviilasi nr 2-17-5111 mõistetud ja kostjatele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostja II arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. 15. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Hageja taotleb poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 2 alusel leiab kolleegium, et hagejale tuleb tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 900 eurost (maksekorraldus tl 174), s.o 450 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja on avalduses palunud riigilõivu tagastada C OÜ-le. Äriregistri andmetel on registrikoodiga XXXXXXXX äriühingu kehtiv ärinimi N OÜ. 17.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.