← Eesti

2-16-4087/34

Obsah (18)§ 231§ 5§ 438§ 230§ 436§ 328§ 235§ 363§ 439§ 4§ 232§ 162§ 174§ 138§ 144§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 07. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-4087 Xxxx hagi

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 9.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

10. Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2007 korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale ½ suuruse mõttelise osa korteriomandist praeguse aadressiga Xxxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui kinkesaaja on rikkunud kinkelepingut või näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mille alusel kinkija saab kinkelepingust taganeda. 11.

§ 235

kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada 3 selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt saab kohus lähtuda hagi hindamisel hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest (hagi alus). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et hagi aluseks on asjaolu, et kostja esitas hageja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-15-17559) kaasomandi lõpetamiseks (hagiavalduse p 1.4). Hagist tuleneb, et kostja hindab kaasomandi väärtuseks 139 900 eurot ning taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kaasomand jääb täielikult hagejale ja hageja kohustub kostjale tasuma 69 950 eurot. Kuivõrd kostja nõuab hagejalt poole kaasomandi väärtuse tasumist, millelt ei ole hüpoteegi summa maha arvatud, tähendaks see, et kostja arvates ei lasu tema kaasomandi osal hüpoteeke.

  1. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et selline kostjapoolne seisukoht tähendab, kostja kui kingisaaja poolt lepingu rikkumist. Vaatamata asjaolule, et kostja soovib(ks) hüpoteegi kustutamist hageja poolt ja korteriomandi vabastamist koormatisest, kuigi pooled leppisid kokku, et hüpoteek lasub kogu kaasomandil, ei ole see käsitletav jämeda tänamatusena. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259 lg 1). Kinkeleping võib sisaldada juhiseid või kokkuleppeid kingitud eseme kasutamise või piirangute osas. Ainuüksi asjaolu, et kostja on seoses vaidlustega teinud omapoolse ettepaneku kingitud esemega seonduvalt, ei see käitumine, mis kvalifitseeruks jämeda tänamatusena. Hageja tugineb taganemisavalduses nii VÕS § 268 lg 1, koosmõjus VÕS § 267 punktide 1 ja 3 ning VÕS §-le
  2. Kinkija võib VÕS § 270 lg 1 kohaselt kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja on seisukohal, et temalt kinkena tasuta saadu pakkumine hageja nõude tasaarvestamiseks on jäme tänamatus (tlk 3, 25), mis sai hagejale teatavaks tsiviilasjas 2-12-4380 esitatud menetlusdokumendist ja 15.06.2015 toimunud kohtuistungil avaldatud seisukohast. Taganemise avaldus esitati kostjale 28.08.2015, seega on täidetud VÕS § 270 esimeses lõikes ettenähtud tähtaeg.
  3. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingut ja üles näidanud jämedat tänamatust. Hageja tugineb oma nõudes Riigikohtu lahendis 3-2-1-153 -06 märgitule, mil kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS § -de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on kingi vääriline. Kohtule esitatud poolte vahelisest korteriomandi mõttelise osa kinkelpingust, nähtub (tlk 8), et see toimus 13.04.2007, seega on ilmselgelt möödunud VÕS § 270 lg 1 märgitud tähtaeg, et veenduda ja hinnata soovitud eesmärkide täitumist.
  4. Kohus asub sisukohale, et kohtumenetluse käigus kostja poolt tehtud ettepanekud ei ole käsitletavad jämeda tänamatusena, sest pooled on kinkelepingu punktis 2.4 selgelt kokku leppinud, et hüpoteegid jäävad korteriomandi suhtes kehtima ka pärast kinkelepingu sõlmimist ja ostja eeltoodud korteriomandi korteriomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ja kinkija ei pea hüpoteeke kõrvaldama. Kohtuistungil, mis toimus 27.04.2017, avaldas hageja, et pooltel on kohtumenetluses ka teisi vastastikku rahalisi kohustusi puudutavaid vaidlusi, mistõttu ei piirdu jäme tänamatus vaid viidatud hüpoteegiga. Kohtu leiab, et hageja poolt esile toodud väited ei ole hagi asjaoludeks

§ 363lg 1 p 2 mõttes, ei ole seotud kinkelepinguga ja sellest taganemiseavaldusega.

Kohus saab lähtuda hagi põhjendatuse hindamisel

§ 439kohaselt eeltoodud asjaoludest.

16. Kohus selgitas

§ 4

lg 4 kohaselt võimalust kompromissiga kõik vaidlused lahendada, hageja sellega kohtuistungil ei nõustunud.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid 4 menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

Asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist 28.08.2015 taganemisavalduse aluseks olevad asjaolud.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

19.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. 21.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 2035,8 (sh käibemaks) ja riigilõivud kokku summas 1200 eurot, kokku 3235,8 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis tuleb hageja menetluskulud summas 3235,8 eurot jätta hageja kanda.
  2. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 2820 eurot (sh käibemaks). Kohus hindab

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid. 5 24. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud kostja esindamiseks kokku 15 tundi ja 40 minutit hinnaga 150 eurot tund ehk kokku 2820 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kostja menetluskulude nimekirja osas leidnud, et selles toodud andmed on vastuolulised ja nendest ei selgu kostja tegelik menetluskulude suurus. Kuigi kostja põhjendas menetluskulude nimekirjas tekkinud eksimust, ei ole hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulud summas 2820 eurot (sh käibemaks). 25.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.