) § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa vaidlustatud osas otsuse tühistamise.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas kaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hooldusõiguse täielikult või osaliselt emale üleandmiseks. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et hageja bioloogiline isa on kostja ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 18.08.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni miinimummääras, mis tuleb tasuda lapse ema pangakontole ning jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude. Samuti ei vaidlustatud 3 nende nõuetega seonduvat menetluskulude jaotust. Nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Vastavalt
lg-le 8 ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
lg 2 järgi võib vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Samas ei tohi asja lahendus oleneda sellest, kas kohus lahendas hooldusõiguse küsimuse hagimenetluses või hagita menetluses. Hooldusõiguse asi jääb sõltumata sellest, et see vaadatakse läbi koos hagiasjaga (nt elatise hagi) oma olemuselt hagita asjaks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtul on vastavalt
Kusjuures hagita menetlus nõuab kohtult veelgi suuremat aktiivsust asja lahendamisel. Kohus on jätnud
lg 1 p-dest 1, 3 ja 4 tulenevad eelmenetluse ülesanded täitmata, s.t on jätnud menetlusosalistele menetlusliku olukorra selgitamata ja kindlaks tegemata menetletava nõude. Kaebusest nähtuvalt ei ole kohus piisaval määral selgitanud avaldajale, mis eristab hooldusõigust otsustusõigusest ja jätnud selgeks tegemata, mida avaldaja soovib, kas hooldusõiguse äravõtmist või teatud küsimuste osas otsustusõiguse saamist (vt nt kohtuistungi protokolli, lk 54). Veel on jätnud kohus selgitamata, et otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded. Seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (Riigikohtu 15.02.2016 otsus asjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Sellest tulenevalt saab ka kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (Riigikohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-2-1-81-15, p 19). Samuti ei ole kohus välja selgitanud asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Menetletud on üksnes hageja põlvnemise tuvastamise nõuet ja elatisenõuet. Eestkosteasutused on lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamiseks formaalselt küll menetlusse kaasatud, kuid neil ei ole sisuliselt lastud hooldusõiguse küsimuses kaasa rääkida. Näiteks on Lasnamäe Linnaosa Valitsus selgitanud 21.09.2017, et kuna lapse sünniaktis oli tol hetkel kanne üksnes ema kohta, ei saanud eestkosteasutus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale üleandmise osas kaasa rääkida enne, kui lapse põlvnemine on tuvastatud (lk 43). Hiljem kohus aga seda võimalust ei andnud. Menetluse kestel kogunenud teadmiste pinnalt ei olnud võimalik teha õiget ja õiglast lahendust vanemate hooldusõiguse küsimuses. 4 Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selliste rikkumiste korral tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule (vt Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-184-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Menetluskulud 6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb kohus menetluskulude jaotuse
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.