Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2
) ning pärast täitemenetluse alustamist tuleb enampakkumise korraldamisel lähtuda
sätetest. Kohus leiab, et enampakkumise läbiviimise korra rikkumise või kohtutäituri poolt muude rikkumiste puhul on
-s ettenähtud vastavad õiguskaitsevahendid ning selleks vahendiks ei ole TsMS § 445 lg 1 alusel kostjate vastu hagi esitamine otsuse täiendamiseks. Kohus leiab, et ükski hagiavalduses toodud põhjendustest ei anna alust hagi esitamiseks kostjate vastu. Alljärgnevalt analüüsibki kohus hagiavalduses esitatud väited.
217 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 järgi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja märkis muuhulgas, et täitemenetlus oli algatatud ebaõigesti. Kohus selgitab, et ebaõige täitemenetluse algatamise vaidlustamine toimub kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile endale
Täitemenetluse algatamist ei välista ka käesolevas menetluses hagi rahuldamine. Hageja põhjendas hagi esitamise vajadust ka sellega, et hagejal tekivad nüüd täiendavad kulud seoses täitemenetlusega. Hageja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise lahendite täitmisel peavad kaasomanikud kõigepealt kasutama võimalust täita kohtulahendit kokkuleppel. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, kuid leiab, et nimetatud asjaolu ei ole hagi esitamise aluseks. Pooltel on ka praegu jätkuvalt võimalus kohtuväliselt enampakkumise tingimustes kokku leppida ning selline võimalus on olnud kogu täitemenetluse kestel. Kui pooled ei jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele, oli ühel kaasomanikest õigus pöörduda kohtutäituri poole otsuse täitmiseks (mida 3
Hageja leidis hagiavalduses ka, et täitemenetluses kohaldab kohtutäitur ilmselgelt sellist kohtulahendi täitmise viisi ja korda, mis paneb hagejat ebavõrdsesse seisundisse. Kohus leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline ega saa olla samuti kostjate vastu hagi esitamise aluseks. Kui kohtutäitur rikub täitemenetluse osalise õigusi, on asjakohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri poolsete rikkumiste eest täitemenetluses ei saa vastutada kostjad. Hagi esitamise vajadust põhjendas hageja ka sellega, et hageja puhul on tegemist eaka inimesega, kes ei ole pädev arvutit kasutama. Seoses sellega viib enampakkumise korraldamine elektroonilise oksjoni kaudu sellele, et hageja kaotab faktilise võimaluse oksjonil osaleda.
lg-te 1 ja 2 kohaselt arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik, võib enampakkumine toimuda suuliselt.
kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ka nimetatud põhjus ei anna hagejale õigust hagi esitamiseks kostjate vastu. Oksjoni elektrooniline läbiviimine tuleneb seadusest (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-17 p 12.2), mitte kostjate tegevusest või soovidest. Hagejal on võimalik osaleda enampakkumisel esindaja kaudu. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-14-17 p-s 36.1, et täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (
lg 1 p 1) ning ükskõik kumb abikaasa (ükskõik milline kaasomanik) saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust
järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise
-s sätestatud korda arvestades (
Kui ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendis on otsustatud ka abikaasade kohustuste ühisvara arvel kandmise üle, tuleb kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast ka see kohustus võlausaldajale täita (vt ka Riigikohtu lahend nr 32-1-38-14, p 16). Neid sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Nimetatud Riigikohtu seisukohast selgub, et kaasomandi lõpetamisel tuleb täitemenetluses lähtuda
sätetest. Kuigi
ei reguleeri täpset korda kaasomandi jagamise puhul, tuleb
sätteid kohaldada arvestades kaasomandi erisusi. Need erisused ei anna siiski alust hagi esitamiseks kaasomanike vastu jagamise viisi kindlaksmääramiseks, kui on olemas juba jõustunud kohtuotsus, mida täitemenetluses täidetakse. Hageja leidis ka, et kohtutäituri poolt kohaldatud enampakkumise kord rikub omandiõiguse puutumatust. Seoses sellega rikutakse PS § 32 2. lõikega kehtestatud põhiõigust. Rikkumine seisneb selles, et ühisvara müüakse tervikuna. Juhul, kui hageja pakub enampakkumisel suuremat hinda, peab ta ostma nii vastaspoole osa varast kui ka enda osa varast. Seoses sellega tekib paradoksaalne situatsioon, et hageja peab ostma oma omandit. Selles olukorras on kohaldatav vara müügikord, kui iga kaasomanik pakub suurema hinna vastaspoole osa kaasomandi eest. Kohtutäituri teatest tuleneb, et enampakkumises osaleb ainult A K. J K ei ole täitemenetluse pool. Samuti kohtutäituri teatisest ei tulene, et J K osa varast üldse müügile läheb. Seega juhul, kui 4
alusel hinna vaidlustamine.
lg-te 7 ja 8 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hinda vaidlustanud. Käesolevas menetluses on seega hinna suuruse etteheitmine kostjatele asjakohatu. Hageja märkis ka, et arvestades kaasomanike soove ja huvisid võib tekkida selline olukord, et nii hageja kui ka kostjad osalevad ainult ühe kinnistu ostmisel ja jäävad osalemata teise kinnistu ostmisel. Selles olukorras jagatakse enampakkumisel ainult üks kinnistu ja jääb jagamata teine kinnistu ning sel juhul jääb, hageja arvates, kohtulahend asjas 2-10-41154 täitmata. Kohus leiab, et tegemist on oletuslikku laadi väitega, mis ei saa põhjendada hagi esitamise vajadust. Juhul, kui keegi kaasomanikest ei osta kinnistut, korraldab kohtutäitur teise enampakkumise. Hageja leidis hagiavalduses, et täitemenetlus ei näe ette võlgnikul võimalust esitada oma ettepanekuid täitemenetluses teostatavate toimingute korra kohta, samas on aga antud õigus võlausaldajal. Sellises olukorras kohtulahendi nr 2-10-41154 täitmisega kohtutäituri poolt pakutud viisil rikutakse poolte võrdsust, sh rikutakse PS § 9 kehtestatud võrdsuse põhimõtet. Kohus selle väitega ei nõustu. Esiteks ka võlgnikul on alati olemas võimalus täitemenetluse käigus esitada avaldusi ja kaebusi kohtutäiturile endale. Teiseks on kohus juba märkinud, et pooltel on alati võimalik kokku leppida, arvestades mõlema poole huve. Seadus ei keela mitte mingil viisil täitemenetluse võlgnikul esitada ettepanekuid nii kohtutäiturile kui ka võlausaldajale. Hageja viitas ka Riigikohtu seisukohale, et kostjate nõusolekud võivad olla asendatud kohtulahendiga. Kohus märgib, et nimetatud seisukoht on küll õige, kuid esitatud hagiavaldusest ei selgu ühtegi kostjate tahteavaldust, mida nad ei soovi teha ja mida oleks vaja kohtuotsusega asendada. Hageja etteheited enampakkumise korraldamisele tulenevad täitemenetluse seadustikust või kohtutäituri tegevusest, mida kostjatel ei ole võimalik ka soovi korral mõjutada. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud põhjendused ei aita hagejal oma eesmärki saavutada TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohtule esitatud kohtutäituri enampakkumise teatistest selgub, et enampakkumised toimuvad kaasomanike vahel. Seega ei saa enampakkumistel osaleda teised isikud, vaid ainult kaasomanikud. Kohtule on seega arusaamatu, kuidas hageja õigused on antud juhul rikutud. Hagejale jääb võimalus kas osta kinnistu(d) ja saada ainuomanikuks või müüa need kostjatele ja saada hüvitist. Selline lahendus on, kohtu arvates, täielikult kooskõlas Viru Maakohtu 16.10.2014 tehtud otsusega. 5
§-d 24 ja 25) (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle. Samuti märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil, et juhul kui kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks toimub täitemenetlus, tuleb kohtutäituril kaasomandis olev asi arestida, kinnisasja arestimiseks tuleb täituril mh lasta kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge. Asja arestimine on vajalik kaasomandiosade edasise käsutamise takistamiseks ja kohtutäituri tasu tagamiseks (
§-d 54, 142) (vt ka Riigikohtu ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Nimetatud Riigikohtu seisukohast teeb kohus järelduse, et täitemenetluses oli võimalik kaasomanikel kokku leppida enampakkumise viisis ja korras, kuid kui kokkuleppele ei jõutud, jäävad enampakkumise tingimused kohtutäituri otsustada. Sellisel juhul peab täitur juhinduma
sätetest ning täitemenetluse osalistel on õigus täituri tegevust vaidlustada. Kaasomanikul ei ole aga õigust nõuda kohtu kaudu täitemenetluses teiste kaasomanike tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise taotluse osas märgib kohus, et kuna kohus ei võta hagi menetlusse, jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.