KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2858 Tsiviilasi Xxxx kaebus Tallinna kohtutäi
) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt
§ 477
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
§ 477
lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Pooled on avaldanud, et on nõus kaebuse kirjaliku läbivaatamisega. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. 4. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse täiteasjades 008/2010/2352 ja 008/2011/3672, mille osas tegi kohtutäitur otsuse 14.02.2018 (tl 3-4). Avaldaja esitas Harju Maakohtusse hagi 21.02.2018, seega on hagi esitatud tähtaegselt ning
§ 218lg-s 1 nõutud kohtueelne menetluse läbitud.
5. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur arestinud avaldaja sissetuleku 14,97 euro ulatuses, kuhu on sisse arvatud sissetulek, millele on seadusega keelatud sissenõuet pöörata. Avaldaja on 2
(4)seisukohal, et tema puhul on arestimisele mittekuuluv osa 308 eurot kuus, võttes arvesse, et avaldaja puhul on toimetulekupiir 140 eurot kuus ning tema perekonna alaealisel liikmel 168 eurot kuus. Kuna avaldaja pension on väiksem kui 308 eurot, siis tuleb pensioni arestimine tühistada täies ulatuses.
- TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. 09.01.2018 jõustus TMS-is § 132 lg 12 , mille kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
- aastal on toimetulekupiir 140 eurot kuus.
- Käesoleval juhul on kohtutäitur 19.01.2018 koostanud riiklikust pensionist kinnipidamise aktid täiteasjades 008/2010/2352 ja 008/2011/3672, millega on määranud, et kinnipidamisele kuulub 20% riiklikust pensionist TMS § § 132 lg 12 alusel. Kohtutäitur rahuldas oma 14.02.2018 otsusega avaldaja kaebuse osaliselt, leides, et võttes arvesse avaldaja ülalpeetavat, kuulub kinnipidamisele 14,97 eurot. Puudub vaidlus, et avaldaja igakuiseks sissetulekuks on pension 267,93 eurot ning sotsiaaltoetus 53,70 eurot, kokku 321,63 eurot (tl 6). Avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps Xxxx (tl 5). Tulenevalt TMS § 132 lg-st on ülalpeetava pealt mittearestitav summa 166,66 eurot kuus (500/3).
- Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, mille kohaselt suureneb ülalpeetava tõttu mittearestitav summa (milleks on toimetulekupiir 140 eurot) iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast. Kohtu hinnangul on TMS § 132 lg 12 erisätteks TMS § 132 lg-te 1 ja 2 suhtes, sest näeb ette, et juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lg- 1 nimetatud sissetulekust. Lg 1 näeb ette üldise põhimõttena õiguse mittearestitavale sissetulekule ning määrab selle sissetuleku suuruse. Lg 2 aga ei sätesta kohtu hinnangul eraldi õigust mittearestitavale sissetulekule, vaid võimaldab võlgnikul olemasolevat mittearestitavat sissetulekut suurendada ning seda juhul, kui võlgniku sissetulek on suurem kui mittearestitav sissetulek TMS § 132 lg 1 tähenduses. Lõige 12 annab kohtutäiturile õiguse kohaldada aresti kuni 20% mittearestitavale sissetulekule lõike 1 tähenduses. Lõike 12 teises lauses sätestatud toimetulekupiir ei tekita iseseisvat mittearestitavat sissetulekut, vaid piirab kohtutäiturile antud täiendavate õiguste kasutamist. Seega ei tähenda TMS § lg-d 1 ja 2 seda, et toimetulekupiirile summas 140 eurot lisandub omakorda veel mittearestitav osa ülalpeetava pealt. Lõikes 12 nimetatud toimetulekupiir ei ole mittearestitav summa lõike 2 tähenduses ning lõike 2 tähenduses on mittearestitavaks summaks lõikes 1 sätestatud ühe kuupalga alammäär. Seega on kohtutäituril õigus arestida kuni 20% füüsilise isiku saadavast sissetulekust, mis ületab kehtestatud toimetulekupiiri.
- Käesoleval juhul on kohtutäitur võtnud võlgniku igakuise sissetuleku, milleks on 321,63 eurot, millest on maha arvestanud TMS § 132 lg 2 alusel ühe ülalpeetava pealt 166,66 eurot. Saadud summast (154,97 eurot) on kohtutäitur maha arvestanud toimetulekupiiri 140 eurot, mille tulemusena moodustab arestitav osa 14,97 eurot. Puudub vaidlus, et täitemenetluste 008/2010/2352 ja 008/2011/3672 käigus ei ole sissenõude pööramine võlgniku muule varale viinud nõude rahuldamiseni ning seega on kohtu hinnangul põhjendatud ka TMS § 132 lg 12 kohaldamine. Kohtutäitur on praegusel juhul arvestanud võlgniku sissetuleku hulka ka 3
(4)sotsiaaltoetuse summas 53,70 eurot. Tulenevalt TMS § 131 lg 1 p-st 3 ei saa sissenõuet pöörata sotsiaaltoetusele. Küll aga on avaldaja igakuine sissetulek riiklik pension 267,93 eurot, mis ületab toimetulekupiiri ning järelikult on kohtutäituril § 132 lg 12 alusel õigus arestida kuni 20% avaldaja sissetulekust. Käesolevas asjas arestimisele määratud summa, so 14,97 eurot, ei ole rohkem, kui seaduse alusel lubatud on. Seega leiab kohus, et kohtutäituri 14.02.2018 otsus on seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.
§ 172
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
§ 172
lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
§ 172
lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. 12. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuid kuivõrd hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4
(4)