I. Asjaolud 1. Riigikohtu 20.02.2017 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäeti Xxxxja Xxxx(võlgnikud) kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) tühistati Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus võlgnike kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas (resolutsiooni p 1) osaliselt ning määruskaebuse 2
) § 175 lg 2). Kohtutäitur ei esitanud kohtu määratud tähtajaks enda menetluskulude nimekirja. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kohtutäituri põhjendatud ja vajalike menetluskulude olemasolu, mis kuuluksid hüvitamisele. Kohus jätab kindlaks määramata kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes. Kohus lahendab seetõttu käesolevas määruses sissenõudjate menetluskulude kindlaksmääramise küsimuse. Riigikohtus ei toimunud asja sisulist lahendamist (määruskaebus jäeti menetlusse võtmata). Riigikohus ei küsinud seisukohta määruskaebuse kohta ning sissenõudjad pole Riigikohtule esitanud asja lahendamiseks seisukohti ja muid vastavaid menetlusdokumente. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-158-12 p 12). Kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kohtus, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kohtule menetlusdokumente esitama ega asja lahendamiseks esitama menetlusdokumendi osas seisukohta. Kohtu hinnangul sissenõudjad ei ole teinud Riigikohtus toiminguid, millega kaasnevad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Samuti sissenõudjad ei osalenud kassatsiooniastmes kohtumenetluses. Võimalikke nõustaja kulusid ei hüvitata, sh kassatsooniastmes (
Seejuures ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab kindlaks määramata sissenõudjate menetluskulude rahalise suuruse Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. 3.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
kohaselt kohtuvälised kulud on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-13 p-s 14 märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada
Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-86-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata
lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) jäeti Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus jõusse osas, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades võlgnike kanda. Kohtu hinnangul ei ole välistatud hagita menetluses maakohtus sissenõudjate vajalike ja põhjendatud esindajakulude hüvitamine. Kohus määrab alljärgnevalt kindlaks sissenõudjate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus. 4.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sissenõudjad märkisid oma menetluskulude suuruseks kokku maakohtus 2667,50 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudjad ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Sissenõudjad on põhjendanud maakohtus kulude suurust menetluskulude nimekirjades järgmiselt: „Arveldusperiood: Juuni 2015 Nimi Kogus Tasu osutatud õigusteenuste eest – Xxxx kaebus kohtutäituri 11.05.2015 otsusele (tsiviilasi 2-157736) – dokumendiga tutvumine: esialgse õiguskaitse määrus Arne Ots 0,2 h – 04.06.2015 kommunikatsioon: Harju Maakohus - esindusõigus ja esialgse õiguskaitsega seonduv Arne Ots 0,8 h – 04.06.2015 e-kirja ettevalmistamine: xxxx - informatsioon uue kohtuasja kohta xxxx 0,3 h – dokumendi analüüs: kaebuse materjalid, kohtumäärused menetluse korraldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks xxxx 1,8 h – menetlusdokumendi ettevalmistamine: puudutatud isikute seisukoht kaebuse osas xxxx 8,0 h – menetlusdokumendi ettevalmistamine: määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse peale xxxx 2,4 h Kokku: xxxx 11,1 h/tariif 205 EUR, xxxx 2,4 h/tariif 110 EUR 13,5 h Arveldusperiood: August 2015 Nimi Kogus Tasu osutatud õigusteenuste eest - Xxxxde kaebus kohtutäituri 11.05.2015 otsusele (tsiviilasi 2-157736) – 27.08.2015 e-kirja ettevalmistamine: Harju Maakohus - kaebuse menetlemise aeg xxxx 0,4 h – 28.08.2015 e-kirja ettevalmistamine: xxxx, xxxx - Harju Maakohtu 18.08.2015 määrus ja edasine menetlus xxxx 0,2 h Kokku: xxxx 0,4 h/tariif 110 EUR, xxxx 0,2 h/tariif 170 EUR 0,6 h - menetlusdokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri maakohtus (kohtule esitatud 06.06.2016) xxxx 1.1 h 132.00“. Kokku on sissenõudjatele õigusabi osutatud maakohtus 15,2 tundi (13,5+0,6+1,1). Sissenõudjatele osutati õigusabi 15,2 tunni ulatuses tunnitasuga vahemikus 110 eurot kuni 205 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabile lisandub riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot. Võlgnikud vaidlevad tunnitasu suurusele vastu ning paluvad hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikust. 5. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud 4
Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjast nähtuv õigusabi 1,1 tunni ulatuses menetluskulude nimekirja eest. 7. Sissenõudjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on vahemikus 110 eurot kuni 205 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudjaid eindanud lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (
Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seejuures hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu
lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 5
lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Sissenõudjate põhjendatud menetluskulude suurus on maakohtus kokku 1469 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõiki menetluskulusid on sissenõudjad kandnud võrdsetes osades. Menetluses osales kaks sissenõudjat. Menetluskulude suuruselt 1469 eurot (ilma käibemaksuta) on iga sissenõudja menetlukulu võrdne osa 734,50 eurot ilma käibemaksuta (1469 : 2), mis tuleb jõustunud kohtulahendi järgi omakorda võrdsetes osades võlgnike kanda jätta. Kohus määrab iga sissenõudja osas kindlaks maakohtu põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 734,50 eurot ilma käibemaksuta. Jõustunud kohtulahendi järgi jäeti menetluskulud võrdsetes osades võlgnike kanda. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Sissenõudjad palusid välja mõista võlgnikelt menetluskulud maakohtus 2667,50 eurot (ilma käibemaksuta), millest mõlema sissenõudja iga võrdne osa on 1333,75 eurot (2667,50 : 2). Kohus määras iga sissenõudja osas kindlaks maakohtus põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 734,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohus jätab iga sissenõudja osas rahuldamata menetluskulude kindlaksmääramise nõude maakohtus summas 599,25 eurot (1333,75 – 734,50). 10. Vastavalt sissenõudjate taotlusele mõistetakse välja võlgnikelt sissenõudjate kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.