Obsah (8)

§ 657§ 173§ 651§ 456§ 442§ 238§ 459§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2018, Tallinn Tsiviilas

) § 163 lõike 1 alusel täielikult poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. 14.08.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2. Kohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel ja rikkus menetlusnorme. Kohus ei arvestanud kostja objektiivse võimatusega elatist tasuda. Kohus lähtus PKS § 102 lõike 2 teisest lausest, kuid ei arvestanud, kas kostjal on võimalik hagejale objektiivselt elatist anda. Kohus ei täitnud selgitamiskohustust ega põhjendanud, milliste vahendite arvelt peab võimalikuks kostja poolt hageja ülalpidamist. Kostjal ei ole reaalselt võimalust elatist anda ning kohtu poolt väljamõistetud elatis on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kostja selgitas kohtule, et tema ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja töövõimetuspension. Tervise tõttu on kostjal välistatud võimalus täiendavat sissetulekut teenida. Kostja on ise osaliselt oma vanemate ülalpeetav, kuna tal ei ole võimalik oma sissetulekutest katta elementaarset põhivajadust elukoha osas. Kostja esitas kohtule detailse ülevaate väljaminekutest ja kohustustest ning selgitas, et tal ei ole võimalik teha muudatusi tarbimisharjumustes, kuna kõik kohustused on vältimatult vajalikud, et säilitada minimaalne elamisväärne elu. Otsusest ei selgu kas ja milliseid kostja kulutusi peab kohus ülemäärasteks, st milliste kulutuste arvelt peaks kostjal olema võimalik muuta enda tarbimisharjumusi ilma, et kostja enda hädavajalikud põhivajadused ei saaks kahjustatud. Samuti selgitas kostja, et tal puudub reaalne võimalus teha midagi selleks, et hankida suurem sissetulek. Hageja teisel vanemal on seevastu igakülgne võimalus ja samasugune kohustus hankida varalised vahendid hagejal ülalpidamiseks.
3. Kostja ei nõustu kohtuga, et antud juhul ei tulnud kohtul eraldiseisvalt välja selgitada lapse tegelikud vajadused. Maakohus ei selgitanud, mille poolest erineb hageja keskmisest Eesti lapsest. Olukorras, kus kostja taotles elatise vähendamist, tuli kohtul välja selgitada lapse tegelikud vajadused. Kohus ei arvestanud ühtegi kostja seisukohta ja vastuväidet. Vastustaja seisukoht
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
5. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ning kogunud ja hinnanud apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid seonduvalt kostja varalise olukorraga, leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel osaliselt menetlusõiguse norme, mis tõi osaliselt kaasa ebaõige otsuse tegemise elatise osas perioodi eest enne 01.04.
6. Selles osas kuulub maakohtu otsus osaliselt tühistamisele. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi perioodi eest enne hagi esitamist rahuldamata ja vähendab väljamõistetud elatist märtsikuu 2017 eest (

§ 6578 lõike 1 punkt 2).

Muus osas täiendab kolleegium osaliselt maakohtu põhjendusi (

§ 657lõike 1 punkt 21).

Menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsuse muutmiseks alus puudub. Lisaks jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud (

§ 173lõige 2).

26.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas kostja kaebuse hagi rahuldava osa peale. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, on otsus jõustunud (

§ 456lõige 1).

27. Esmalt lahendab kolleegium seni lahendamata menetluslikud taotlused (

§ 442lõige 5).

13.02.2018 korraldusliku määrusega kõrvaldas ringkonnakohus maakohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumise ja andis kostjale võimaluse tõendada enda varalist olukorda ja igakuiseid hädavajalikke kulutusi. Kostja esitas koos täiendava selgitusega sõiduki reg/nr XXXXXX registreerimistunnistuse ja põhiandmed, 27.12.2017 maksekorralduse kohustusliku liikluskindlustusmakse tasumise kohta, arve 10.11.2017 rehvide ostmise kohta, pangakonto väljavõtte bensiini ostmise kohta 30.08.2017-11.02.2018, pangakonto väljavõtte Telia Eesti AS-le ja Elisa Eesti AS-le teenuste eest tasumise kohta, S OÜ arved 04.01.2018 ja 29.01.2018, pangakonto väljavõtte S OÜ-le tasumise kohta, retseptid, kviitungid jalanõude jm kohta, venna TT kinnituskirja, ülekanded PP-le ja PP pangakonto väljavõtte, PP kinnituskirja, ema MM kinnituskirja, ülekanded MM-le. Lisaks tegi kohus kostja taotlusel päringu SA TÜK närvikliinikule, millele neuroloog II vastas 05.03.2018. Kolleegium tutvus esitatud tõenditega ja leiab, et tegemist on käesoleva vaidluse lahendamiseks asjakohaste tõenditega

§ 238lõike 1 mõttes.

Kolleegium võtab täiendavad tõendid vastu ja annab neile hinnangu käesolevas otsuses allpool. 28. Samuti esitas hageja vastuseks kostja uutele tõenditele omapoolseid tõendeid kostja tõendite ümberlükkamiseks ja enda vajaduste tõendamiseks. Kolleegium on seisukohal, et esitatud tõenditest on asjakohased kostja tõendite ümberlükkamiseks esitatud ekraanitõmmised autopass.ee-st ja elisa.ee-st, kuna nendega soovib hageja lükata ümber kostja poolt esiletoodud sõiduautoga seonduvate kulutuste ja sideteenuste tarbimisega seotud kulutuste suuruse vajalikkust. Need tõendid võtab ringkonnakohus

§ 238

lõike 1 ja § 230 lõike 1 alusel vastu ning annab neile hinnangu käesolevas otsuses allpool. Küll aga keeldub ringkonnakohus vastu võtmast tõendeid hageja vajaduste tõendamiseks, kuna käesolevas asjas ei ole need asjakohased. Ringkonnakohus ei andnud nimetatud asjaolu tõendamiseks hagejale täiendavat võimalust, kuna leiab, et konkreetse vaidluse puhul ei sõltu väljamõistetava elatise suurus hageja vajadustest, vaid kostja majanduslikust võimekusest, mis on selgelt ja otseselt seotud tema tervislikust seisundist tuleneva võimetusega ise elatist teenida. Kostja ei ole toonud välja selliseid elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse mõistlikult eeldada, et hageja igapäevased vajadused oleksid väiksemad kui käesolevas otsuses allpool kostjalt väljamõistetava elatise kahekordne summa (st vähem kui vastavalt 249.30 eurot ja 268 eurot kuus) ja et seeläbi mõjutaksid hageja tegelikud vajadused väljamõistetava elatise suurust.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsusest nähtuva seisukohaga, nagu oleks kostja olnud kohustatud tõendama, et vajalikud kulutused hageja ülalpidamiseks on alla VV poolt kehtestatud töötasu alammäära. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on küll õige, et kui esitatakse alaealise lapse ülalpidamiseks elatisehagi PKS §-s 101 lõikes 1 ettenähtud 9 alammääras, ei pea hageja enda igakuiseid vajadusi tõendama. Samas kehtib selline eeldus vaid seni, kuni kostja esitab põhistatud taotluse elatise väljamõistmiseks suuruses alla seaduses ettenähtud alammäära. Sellises olukorras tuleb kohtul selgitada hagejale, et tal on vaja tuua esile ja tõendada enda igakuised vajadused ning nende rahuldamiseks vajalikud kulutused. Käesolevas asjas maakohus hagejale tõendamiskoormust ei selgitanud. Samas, nagu kolleegium eelnevalt selgitas, ei saanud hageja igakuiste tegelike vajaduste tuvastamata jätmine tuua kaasa ebaõige otsuse tegemist. Seetõttu ei pidanud ka apellatsioonikohus menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades vajalikuks anda hagejale võimalust enda vajaduste tõendamiseks ega tuvasta käeolevas asjas hageja tegelikke vajadusi.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud kostja tervislik seisund annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga, et õiguslikult ei ole võimalik elatist alaealise lapse ülalpidamiseks vähendada 0 euroni. Õige on, et vastavalt seadusele ei vabane kohustatud isik alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid see ei välista erandlikel asjaoludel elatise suuruse vähendamist 0 euroni, kui mõjuva põhjuse tõttu ei võimalda vanema käsutuses olevad vahendid anda elatist ilma, et ta ise kaotaks minimaalsed vahendid hädavajalike kulude katmiseks. PKS § 102 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb vanemal, kes muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga, nagu tähendaks ühetaoline kasutamine alati matemaatiliselt võrdset kasutamist, vaid arvestama peab, et mõlemale oleksid tagatud minimaalsed vahendid hädavajalike kulutuste katmiseks.
3. Järgnevalt tuvastab kolleegium kostja majandusliku olukorra ja temale elamiseks vajalike kulutuste suuruse, mille tulemusena selgub, millise summa igakuiselt on kostja objektiivselt võimeline hagejale maksma. Poolte vahel puudub vaidlus, et seonduvalt mais 2016 tuvastatud 100%-lise töövõimetusega moodustavad kostja sissetuleku alates juunist 2016 igakuiselt pension ja sotsiaaltoetus. Kostja konto väljavõtetega on tõendatud pensioni suurus algselt 318.72 eurot ja alates aprillist 2017 334.91 eurot ning sotsiaaltoetuse suurus 53.70 eurot (t lk 20-54).
4. Kostja tõi maakohtu ette järgmised igakuised hädavajalikud kulutused ja nende suurused (seisuga 06.04.2017; t lk 65): elekter 20 eurot, söök 150 eurot, telefon 5 eurot, TV ja internet 32.98 eurot, muusikakeskuse liising 14.24 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kütus autole 60 eurot, parkimistasu 4 eurot, auto ülevaatus 2.92 eurot, auto kindlustus 5.58 eurot, ravim neurotin 8.16 eurot, d-vitamiin 7.48 eurot, taastusvahendid 25 eurot ja riided 10 eurot, kokku 370.36 eurot. Ringkonnakohtus tõi kostja esile järgmised kulutused (seisuga 27.02.2018; t lk 110-112): auto kindlustus perioodil 30.12.2017-30.12.2018 4.72 eurot kuus; auto ülevaatus 2.92 eurot; auto rehvid, sh vahetus, ja muu hooldus 20.97 eurot, kütus 31.29 eurot; AS-le Telia Eesti mobiilsed teenused 21+10.90 eurot; mobiiltelefon 9.50 eurot; d-vitamiin 7.48 eurot; omega3 kapslid 14.95 eurot; muud ravimid 1.90 eurot; riided 18.09 eurot; söök 210 eurot; hügieenitarbed 3 eurot; kulud eluasemele (elekter, kütteseade) 22.82 eurot; taastusvahendid 5.30 eurot, kokku 385.17 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja kuludest ei ole vajalikud kulutused sõiduauto ülalpidamisele, kuna kostja ei ole kaalunud võimalusi igakuiselt Tartus arsti juures käimiseks kas kohaliku omavalitsuse abiga või kellegi teise autoga, kellele saaks tasuda vaid 10 eurot bensiiniraha. Samuti 10 vaidlustab hageja kostja kulutusi mobiilsetele teenustele, leides, et tulenevalt kõneoperaatorite hinnasõjast piisaks kulust kuni 8 eurot kuus, et kasutada vajalikku nutipaketti. Samuti vaidleb hageja vastu igakuistele kulutustele treeningriietele, selgitades, et nende eest ei ole põhjendatud maksta täishinda.
5. Ringkonnakohus nõustub hagejaga osaliselt. Hageja ei vaidlustanud ja seega ei ole vaidluse all kostja vajalikud kulutused kuus eluasemele 22.82 eurot, ravimitele ja vitamiinidele 7.48+14.95+1.90=24.33 eurot, hügieenitarvetele 3 eurot ja taastusvahenditele 5.30 eurot. Vaidluse all ei ole ka kulutused söögile, mille puhul võtab kohus vajalikuks suuruseks maakohtus esiletoodud 150 eurot. Kolleegium möönab, et kulutused söögile on üldteada ja selgelt vajalikud, kuid kostja ei ole ringkonnakohtule esitatud suurema summa puhul selgitanud, millest tuleneb igakuise söögikulu oluline erinevus võrreldes esmaselt esiletooduga. Kulu põhjendatust ei tõenda senini tehtud tegelikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidluse all kostja kulutused kuus kokku 174.33 eurot.
6. Seonduvalt erinevate kulutustega autole tõi kostja esile, et vajab autot igakuiselt Tartus arsti juures käimiseks. Vajadus külastada üks kord iga 4 nädala järgi SA TÜK Närvikliinikut on tõendatud neuroloog II tõendiga 05.03.2018 (t lk 158-159). Hageja ei tõendanud väidet, et kostjal oleks võimalik saada arsti juurde tasuta transpordiga kohalikult omavalitsuselt. Kohus ei saa eeldada, et kostjal oleks võimalik ka paluda igakordselt kellelgi tuttaval teda arsti juurde viia, tasudes vaid kütuse eest. Kui kostja kasutaks, arvestades tõendamist leidnud tervislikku seisundit, arsti juurde sõiduks kellegi teise autot koos autojuhiga, tuleks eeldada, et ta tasub selle eest igakordselt ka kasutuseelist, st renditasu ja autojuhile (töö)tasu, mis kokkuvõttes ei tule eelduslikult odavam isiklikule sõiduautole tehtavatest põhjendatud kuludest. Kolleegium on seisukohal, et seoses sõiduautoga on tõendatud järgmised kostja hädavajalikud kulutused kuus: kohustusliku liikluskindlustuse makse 4.72 eurot (tõendatud maksekorraldusega t lk 116) ja ülevaatuse tasu 2.92 eurot (kehtiv ülevaatus olemas t lk 117). Lisaks kulutused hooldusele, rehvidele jmt 2.80 eurot kuus ja bensiinile 10 eurot kuus. Kulutuste puhul rehvidele jmt selgitab kolleegium, et arvestab kostja poolt 27.02.2018 esiletoodud kulutusi 15 aasta peale, sest auto ainult arsti juures käimiseks kasutamisel kujuneb läbisõiduks aastas, arvestades vahemaad Tartu ja XXX küla, XXX, vahel u 25 km, 600-700 km, mistõttu kindlasti ei ole vaja nt rehve vahetada 2 aasta tagant. Väikese läbisõidu puhul on oluliselt harvem ka vajadus hooldusele ja remondile. Seonduvalt kuluga bensiinile nõustub kolleegium hageja väidete ja arvestusega, mh kontrollis kolleegium google.maps-i abil hageja poolt esiletoodud vahemaad Tartu ja XXX asuva XXX küla vahel.
7. Seonduvalt kostja kulutustega sideteenustele on konto väljavõtetega tõendatud, et perioodil 01.10.2016-märts 2017 tasus kostja igakuiselt AS-le Telia Eesti 21+11.98=32.98 eurot ja AS-le Tele2 keskmiselt 5.21 eurot (t lk 20-54). Samuti on tõendatud, et augustist 2017-jaanuar 2018 tasus kostja AS-le Telia Eesti keskmiselt 32.36 eurot ja Elisa Eesti AS-le keskmiselt 4.31 eurot kuus (t lk 122, 123). Seega on tõendatud, et keskmiselt on vaidlusalusel perioodil olnud kostja vastav kulu AS-le Telia Eesti 32.67 eurot ja muudele sideoperaatoritele keskmiselt 4.76 eurot. Kostja on selgitanud, et seonduvalt tervisliku seisundiga, mh nägemise kahjustumisega ja liikumise olulise takistatusega, vajab ta pidevalt televiisorit ja raadiot, et hoida üleval oma emotsionaalset seisundit, tarbida meelelahutust ja hoida ennast kursis ühiskonnas toimuvaga. Samas ei nähtu kostja tõenditest, et tema tasu AS-le Elisa Eesti oleks 9.50 11 eurot. Eeltoodust tulenevalt hindab kolleegium kostjale hädavajalikuks kuluks internetile/ telefonile 35 eurot kuus.
8. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kostja hädavajalike kulude suuruseks on tõendatud 229.77 eurot, millele lisandub kulu riietele 18 eurot, kokku 247.77 eurot. Selle kulu osas nõustub kolleegium kostjaga, arvestades, et see sisaldab lisaks treeningriietele kulu muudele riietele/jalanõudele, mistõttu kulu suurus ühe kuu arvestuses keskmiselt on täiskasvanud isiku, kes enamiku aja lamab, kohta mõistlik. Iseenesest asjakohane on hageja väide, et treeningriideid ei ole mõistlik osta n-ö täishinna eest. Samas peab käesolevas asjas arvestama, et kostja ise ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline poodides käima ja on seetõttu seotud lähedaste võimalustega teda aidata.
9. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et kostja igakuiste rahaliste võimaluste tuvastamisel tuleks jätta arvesse võtmata sotsiaaltoetus. Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 7 lõikele 1 makstakse puudega tööealise inimese toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks. Kostja puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse (t lk 63) kohaselt on kostjal tuvastatud lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele ning kommunikatsioonivahendite kasutamisele. Kostja on toonud oma igakuiste vajaduste hulgas välja mh kulutused transpordile, ravimitele, enesehooldusele, majapidamisele ja kommunikatsioonivahenditele. Seega tuleb kostjal hageja ülalpidamise võimekuse tuvastamisel võtta arvesse, et perioodil 01.10.2016 kuni 31.03.2017 oli kostja sissetulekuks kokku 318.72+53.70=372.42 eurot, millest elatiseks oli võimalik tasuda 372.42-247.77=124.65 eurot. Alates 01.04.2017 on sissetulekuks 334.91+53.61=388.61 eurot, millest elatiseks on võimalik tasuda 388.61-247.77=140.84 eurot. Kuna hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, kuulub kostja kaebuse alusel vähendamisele maakohtu poolt alates hagi esitamisest märtsikuu 2017 eest väljamõistetud elatis. 12 päeva eest arvestatud elatis 2017.a märtsis on 48.25 eurot. Alates 01.04.2017 väljamõistetud elatise vähendamiseks alust ei ole.
10. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka PKS § 108 alusel enne hagi esitamist 5,5 kuu jooksul tasumata elatise osas. Selles osas nõustub kolleegium kostjaga ja leiab, et hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine on käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolude alusel kostja suhtes ebaõiglane, pannes ta olukorda, kus ta objektiivselt ei ole võimeline võlgnevust maksma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 selgitanud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes nõuet tema vastu. Asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks nõudnud enne hagi esitamist kostjalt ülalpidamist, kuigi viimane tasumine oli septembris
12. Kuna hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus muuta maakohtu otsust hageja 12.03.2018 menetlusdokumendis taotletud viisil, st siduda väljamõistetud elatise kindla protsendiga kostja sissetulekust. Asjaolude olulisel muutumisel on hagejal õigus nõuda igakuise elatise suuruse muutmist

§ 459lõike 1 punkti 1 alusel.

Sama õigus laieneb ka kostjale, kui tema varaline olukord peaks edaspidi oluliselt muutuma. 12 40. Kuna hagi jääb rahuldatuks osaliselt, ei ole alust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad lummagi poole apellatsioonimenetluse kulud

§ 163lõike 1 alusel vastava poole enda kanda.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/