Obsah (7)

§ 477§ 178§ 175§ 138§ 144§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1967 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) avaldus Xxxx(Xxxx) vast

) § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 477

lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt Xxxx vastuväidet, Xxxx lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, ning lõpuks võtab kohus seisukoha kohtutäituri tasu hüvitamise kohta.
2. Seoses Xxxx vastuväitega, et menetluskulusid ei jäeta hagita perekonnaasjas puudutatud isiku kanda, mis ei ole põhjendatud ega õiglane, mistõttu tuleks menetluskulud jätta Xxxx enda kanda, märgib kohus, et menetluskulude jaotust saab vastavalt

§ 178

lõikele 1 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotused kindlaks Harju Maakohtu 13.09.2017, Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017 ja Riigikohtu 17.01.2018 kohtumäärustega. Nimetatud kohtumäärused on käesolevaks ajaks jõustunud, mistõttu ei ole ka Xxxx vastuväide menetluskulude jaotuse osas käesoleval ajal asjakohane. Seega peab Xxxx kandma XxxxTallinna Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulusid, mille suuruse osas võtab kohus seisukoha alljärgnevalt. 8. Riigikohtu 19.06.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-58-13 punktis 14 asus Riigikohus seisukohale, et ka hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada varem kehtinud

§ 175lõikeid 1-31.

Seejuures on põhiliseks kriteeriumiks esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus. Ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punktis 14 nentis Riigikohus, et kuivõrd hagita menetluses ei ole kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmäära, tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel. Kuivõrd Xxxx esitas käesoleval juhul Xxxx menetluskuludele vastuväite, analüüsib kohus kohtule esitatud avaldust sisuliselt, lähtudes seejuures aga ka Riigikohtu 31.05.2011 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-18-11 punktis 19 nenditust, et hagita menetluses hüvitatakse õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, mida kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses, samuti asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmine. 9. Xxxx taotles õigusabi kulude hüvitamist summas 150,00 eurot, millele lisandub käibemaks 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Kohus võtab esiteks seisukoha Xxxx lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kuivõrd kohtule esitatud arvetelt nähtuvalt oli Xxxx lepingulise esindaja tunnitasu 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks ja õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, kusjuures seda ka hagita menetluses, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punkt 14, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole ühelgi juhul 3 kõrgem keskmisest turuhinnast, peab kohus tunnitasumäära 100,00 eurot (t/l 169), millele lisandub käibemaks, igal juhul käesolevas hagita asjas mõistlikuks ning asja keerukusega tasakaalus olevaks.
2. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha iga Xxxx lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu ja toimingu peale kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta eraldi. 11.
3. Xxxx lepinguline esindaja koostas 11.10.2017 määruskaebuse osas seisukoha, komplekteeris lisasid ja esitas neid kohtule (1,0 h, 100,00 eurot). Kohtu hinnangul on eelnimetatud ajakulu, arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (VIII kd t/l 33-37, kahepoolne, lisad VIII kd t/l 38-62), samuti vastuse sisu ja mahtu (VIII kd t/l 75-78, kahepoolne, lisad VIII kd t/l 83-85), põhjendatud. Seega leiab kohus, et Xxxx poolt kuulub Xxxx hüvitamisele 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot. 11.
4. Ka koostas Xxxx lepinguline esindaja 23.10.2017 esialgse õiguskaitse taotlust, komplekteeris lisasid ja esitas neid kohtule (0,5 h, 50,00 eurot). Arvestades ka esialgse õiguskaitse taotluse sisu ja mahtu (VIII kd t/l 91-95), leiab kohus, et nimetatud toimingu ajakulu 0,5 h, millele eest on tasu 50,00 eurot, on igal juhul põhjendatud, seda enam, et Xxxx lepinguline esindaja ei taotle tasu muuhulgas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoha (VIII kd t/l 98-99), Xxxx seisukoha (VIII kd t/l 123-124, kahepoolne) ega esialgse õiguskaitse määrusega (VIII kd t/l 126-130, kahepoolne) tutvumise ajakulude hüvitamist. 11.
5. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Xxxx Xxxx kasuks välja õigusabikulud 150,00 eurot (100,00 + 50,00), millele lisandub käibemaks 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot.
6. Lisaks palus Xxxx mõista Xxxx tema kasuks välja kohtutäituri tasu summas 128,40 eurot.

§ 144

punkti 5 järgi on kohtuvälisteks kuludeks ka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 30 lõike 1 järgi maksab menetluse alustamise tasu reeglina isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi maksab ka menetluse põhitasu reeglina isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist. Vastavalt KTS § 38 lõikele 2 on, juhul kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet, kohtutäituri põhitasu 92,00 eurot, millele lisandub käibemaks ning käesoleval juhul menetluse alustamise tasu summas 15,00 eurot, millele lisandub samuti käibemaks vastavalt KTS § 32 lõikele

1. Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub Xxxx Xxxx kasuks välja mõistmisele ka kohtutäituri tasu summas 128,40 (110,40 + 18,00) eurot.
2. Kokku kuulub Xxxx Xxxx kasuks seega välja mõistmisele 308,40 (180,00 + 128,40) eurot. Kohus peab väljamõistetavat summat, arvestades seejuures ka Tallinna Ringkonnakohtu menetlust ja keerukust, sealhulgas tõendite hulka, käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks.
3. Kohus on seisukohal, et muud Xxxx poolt esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. 15.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab kinnitama, et isik ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul Xxxx kinnitas, et tema kui füüsiline isik, ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. 16.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd Xxxx ei taotlenud 19.03.2018 avalduses viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka viivist välja. 4 17.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 5