← Eesti

1-15-1840/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 12.04.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1840 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Valeri Semenjuki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VALERI SEMENJUK, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 38601183726, Karistuse kandmise algus 18.09.2014 ja lõpp 18.09.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.04.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VALERI SEMENJUK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Valeri Semenjukile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Semenjuki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.09.2015 otsusega tunnistati Valeri Semenjuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 274 lg 1 ja § 328 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1, 2, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 1 mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.09.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Valeri Semenjuki vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on vanglas väga raskesse olukorda sattunud, sest ka tema abikaasa pandi vangi ja nende laps jäi vanemateta. Last kasvatab isiku ema üksi ja kinnipeetav soovib osaleda poja kasvatamises ja aidata oma ema. Sattus vanglasse, kuna müüs narkootikume, kahetseb seda väga. Soovib tulevikus oma elu muuta ja pühendada end täielikult oma perele, tahab ka tööle minna. Tal on keevitaja eriala omandatud. Tal on palju võlgnevusi, kuid tahab osade kaupa kohtutäiturile maksma hakata. Ei suhtle enam endiste sõpradega. Ise on proovinud narkootikume, kuid edaspidi ei kavatse neid tarvitada. Lisab, et ei süüdista enam teisi oma kuritegudes. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda, millest nähtub, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ja narkootiliste ainete käitlemine. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupi mõju. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, ta omandas riigikeele A1- ja A2-taseme, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, selle jätkutegevuse ja Agressiivsuse asendamise treeningu, ta on vangistuses töötanud majandustöödel, varem koristajana, käesoleval ajal tootmistöödel komplekteerijana ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus elavad kinnipeetava ema ja tema alaealine poeg. Kuigi isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht ehitusega tegelevas firmas, oli ta enne vangistust töötu ning tema peamiseks sissetulekuallikaks oli Töötukassalt saadav toetus ja narkootikumide müügist saadud tulu. Isikul oli raskusi tulude-kulude tasakaalus hoidmisega, tema toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata rahalised nõuded, mida on üle 10 000 euro. Kinnipeetava ema on nõus poega vajadusel moraalselt ja ka materiaalselt toetama, kuid kohtu hinnangul, kuivõrd isik on pannud toime kuritegusid just materiaalsel kasu saamiseks, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid majanduslike raskuste tekkimisel. 2 Samuti kuuluvad isiku suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kellega on varem vabaduses olles suhtlemist jätkanud. Kuivõrd käesolev kuritegu ja ka varasemad kuriteod on toime pandud grupis, viitab see asjaolule, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav olnud. Samuti on kinnipeetav pannud enamuse kuritegudest toime alkoholijoobes olles. Isik ise tunnistab probleemi alkoholi liigtarvitamisega ning on motiveeritud loobuma tarvitamisest või seda vähendama. Enda sõnul kutsub alkohol esile temas agressiivsust ning soodustab kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, võib kinnipeetav majanduslike raskuste ilmnemisel, alkoholi tarvitama asumisel või endiste kriminaalsete tuttavate mõjutusel toime panna uusi kuritegusid. Seega esineb kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk ning kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuivõrd isik on varem kriminaalhooldusele allutatuna 2-l korral toime pannud uue kuriteo. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Valeri Semenjuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.