Obsah (7)

§ 371§ 338§ 363§ 442§ 4§ 168§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2607 Tsiviilasi TR Trading OÜ hagi T R vastu Tsiviilasja

§ 371lg 1 p 10 ja § 371 lg 2 p 1.

1. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. ASJAOLUD
2. Hageja TR Trading OÜ esitas 16.02.2018 Harju Maakohtule hagi T R vastu. Harju Maakohus leidis, et tsiviilasi ei allu Harju Maakohtule ning 19.02.2018 kohtumäärusega otsustas saata tsiviilasi nr 2-18-2607 kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.
3. Hagiavalduse kohaselt hagi hind on 400 eurot, hagi alus on autorendi leping nr
4. Summa 400 eurot. Isik sõitis auto katki ja lubas tasuda kaskoomavasutuse. Siiani pole tasunud. Rendileping. SMS et lubab tasuda ja tunnistab seda. 2-18-2607
5. Kohus tutvus esitatud hagiavaldusega ja leidis, et see ei vasta

sätestatud nõuetele. Kohus andis hagejale 15.03.2018 määrusega tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks: esitada hagiavalduses kohtule selgelt väljendatud nõue; täpsustada hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid (esitatud hagiavalduses on hagi aluseks olevad asjaolud puudu); esitada tõendid, et isik tekitas kahju ning et isik andis lubaduse kahju hüvitada, tõendid kaskokindlustuse kohta; tasuda hagiavalduselt riigilõiv 100 eurot ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed, mis võimaldaksid kohtul kontrollida riigilõivu tasumist. 4. Maakohtu 15.03.2018 määrus on hageja esindajale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 15.03.2018 /tl 12/. Hageja ei ole tähtaegselt puuduseid kõrvaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 338

lg 1 kohaselt peavad menetlusdokumendis muu hulgas sisalduma menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed (p 1); kohtu nimetus (p 2); asja põhisisu (p 3); menetluses olevas asjas tsiviilasja number (p 4); menetlusosalise esitatav taotlus (p 5), taotlust põhjendavad asjaolud (p 6) ja menetlusdokumendi lisade nimekiri (p 7).

§ 363

lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese, p 1); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus, p 2); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p3); kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (p 4) ja hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele (p 5). Hagiavaldus neile nõuetele ei vasta. 6. Hageja nõue ei ole selge.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viidatud sätet on selgitanud Riigikohus

1. oktoobril
2. aasta tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07 tehtud otsuse p-s 14, märkides, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13 teine lõik). Nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus. 7.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja ei ole toonud esile hagi alust, mis võimaldaks nõude lahendamist ja rahuldamist. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20. oktoobri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-109-04, p 25). Samuti ei vasta esitatud hagiavaldus seaduses sätestatud nõuetele.

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagi aluse puudulikkus on hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 p 1 alusel keelduda, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. 2

§ 372

lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagiavaldus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus hagimaterjalide tagastamiseks. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada

§ 372lg 5 alusel määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Reena Undrest kohtunik 3