MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-2753 Haldusasi J. S. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks vastata 21.09.20

) § 215 lg 1 kohta. selgitustaotluse, kriminaalmenetluse Esmalt selgitame, et selgitustaotlusele (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3) vastamisel on Justiitsministeerium pädev andma üksnes õigusliku selgituse tema valitsemisalas oleva või väljatöötatud õigusakti kohta (MSVS § 8 lg 5). Justiitsministeeriumi õiguslik selgitus ei ole õigusabi andmine ning see ei ole kohtutele, prokuratuurile ega teistele riigiasutustele õiguslikult siduv ning tegemist ei ole eksperdi arvamusega kohtumenetluse seaduste tähenduses.

§ 215

lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri nõuded ja määrused kohustuslikud kõigi isikute suhtes Eesti Vabariigi territooriumil. See säte ei ole nõuete esitamise iseseisvaks aluseks, vaid iga konkreetse nõude esitamiseks peab olema

-is 1 või muus seaduses täiendav alus (nt

§ 32lg 2; § 198 lg 1 või krediidiasutuste seaduse § 88).

Läbiotsimise regulatsiooni sätestab

§ 91

, mille lõike 7 alusel tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele, läbiotsimismäärust. Sellest sättest tulenevalt on isikul, kelle juures läbi otsitakse ja kes on läbiotsimise ajal kohal, kohustus ka läbiotsimismääruse tutvustamisele alluda (juhul kui isik tutvustamise kohta allkirja ei anna, kohaldub

§ 152lg 5).

Olukorras, kus läbiotsitavas kohas vastav isik puudub, tuleb läbiotsimisele kaasata kohaliku omavalitsuse esindaja, kelle osalemine on sellisel juhul kohustuslik.

§ 91

lg 7 ei näe ette täpsemat regulatsiooni selle kohta, kas ja kes peab viibima läbiotsimise juures (vrdl

§ 91

lg 8, mille puhul on sätestatud, et notari- või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat). Samas on isikult vabaduse võtmine, mis väljub menetlustoimingule allumise kohustuse piirest, võimalik üksnes konkreetselt

sätestatud alustel, milleks on isiku kahtlustatava kinnipidamine (

§ 217

), sundtoomine (

§ 139

) ning 1 isikusamasuse tuvastamine ulatuses, milles see on vältimatu (

§ 140ja korrakaitseseaduse § 32 ja 33).

Kui ei esine nende toimingute tegemise aluseid, siis puudub ka alus isikult vabaduse võtmiseks. 1.2 Prokuratuur nõustub punktis 1.1 toodud selgitustega.

1. Tühistada 26.02.2018 määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg (06.aprillil 2018 kell 16.00) ja lõpetada haldusasja nr 3-17-2753 menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1) ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tallinna Halduskohtu menetluses on J. S. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks vastata 21.09.2017 esitatud selgitustaotluse küsimustele 1–4 ja Justiitsministeeriumi 16.11.2017 vaideotsuse nr 9-2/1599-4 tühistamiseks.
3. Kaebaja esitas 28.03.2018 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks taotluses toodud sõnastuses. Kompromiss on kaebaja poolt digitaalselt allkirjastatud 28.03.
4. Kohus edastas 29.03.2018 kaebaja poolt allkirjastatud kompromissi teksti Prokuratuurile ja Justiitsministeeriumile, paludes tutvuda kompromissi tekstiga ja saata see allkirjastatult kohtule. Kompromissiga mittenõustumisel palus kohus sellest kohtule teada anda. Kompromissi tekst on Justiitsministeeriumi esindaja poolt allkirjastatud 29.03.2018 ja Prokuratuuri esindaja poolt allkirjastatud 30.03.
6. Kompromissist tulenevalt soovivad menetlusosalised lõpetada haldusasja 3-17-2753 esemeks oleva vaidluse järgmistel tingimustel:
7. Justiitsministeeriumi antud selgitus: Esitasite 15.09.2016 Justiitsministeeriumile selgitustaotluse, kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 215 lg 1 kohta. Esmalt selgitame, et selgitustaotlusele (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3) vastamisel on Justiitsministeerium pädev andma üksnes õigusliku selgituse tema valitsemisalas oleva või väljatöötatud õigusakti kohta (MSVS § 8 lg 5). Justiitsministeeriumi õiguslik selgitus ei ole õigusabi andmine ning see ei ole kohtutele, prokuratuurile ega teistele riigiasutustele õiguslikult siduv ning tegemist ei ole eksperdi arvamusega kohtumenetluse seaduste tähenduses.

§ 215

lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri nõuded ja määrused kohustuslikud kõigi isikute suhtes Eesti Vabariigi territooriumil. See säte ei ole nõuete esitamise iseseisvaks 2

-is või muus seaduses 1 täiendav alus (nt

§ 32lg 2; § 198 lg 1 või krediidiasutuste seaduse § 88).

Läbiotsimise regulatsiooni sätestab

§ 91

, mille lõike 7 alusel tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele, läbiotsimismäärust. Sellest sättest tulenevalt on isikul, kelle juures läbi otsitakse ja kes on läbiotsimise ajal kohal, kohustus ka läbiotsimismääruse tutvustamisele alluda (juhul kui isik tutvustamise kohta allkirja ei anna, kohaldub

§ 152lg 5).

Olukorras, kus läbiotsitavas kohas vastav isik puudub, tuleb läbiotsimisele kaasata kohaliku omavalitsuse esindaja, kelle osalemine on sellisel juhul kohustuslik.

§ 91

lg 7 ei näe ette täpsemat regulatsiooni selle kohta, kas ja kes peab viibima läbiotsimise juures (vrdl

§ 91

lg 8, mille puhul on sätestatud, et notari- või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat). Samas on isikult vabaduse võtmine, mis väljub menetlustoimingule allumise kohustuse piirest, võimalik üksnes konkreetselt

sätestatud alustel, milleks on isiku kahtlustatava kinnipidamine (

§ 217

), sundtoomine (

§ 139

) ning isikusamasuse tuvastamine 1 ulatuses, milles see on vältimatu (

§ 140ja korrakaitseseaduse § 32 ja 33).

Kui ei esine nende toimingute tegemise aluseid, siis puudub ka alus isikult vabaduse võtmiseks.

1. Prokuratuur nõustub punktis 1 toodud selgitustega.
2. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamine on võimalik kogu menetluse vältel, sh enne kaebuse menetlusse võtmist. Samuti ei ole kompromiss piiratud vaidluse esemeks olevate küsimuste lahendamisega. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi võib pidada õigusvastaseks, kui üks pooltest võtab kompromissiga kohustuse anda haldusakt või sooritada toiming, mis on seadusega vastuolus. Haldusorgan ei saa näiteks kompromissiga võtta endale kohustust anda välja haldusakt, mille väljastamise eeldused on täitmata, isegi kui see ei puuduta kolmandate isikute õigusi. Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita.
3. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal enam lubatud sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda. Kaebaja on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest.
4. Kohus kinnitab kompromissi, tühistab 26.02.2018 määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (06.aprillil 2018 kell 16.00) ja lõpetab haldusasja nr 3-17-2753 menetluse. Tühistamine jõustub menetlust lõpetava määruse jõustumisel.
5. HKMS § 104 lg 6 p-s 1 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praegu on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata.
6. HKMS § 108 lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. 3