) § 415 lg 1 p 1 alusel kaja tingituna asjaolust, et hagimaterjale (sh hagi menetlusse võtmise määrust, millega kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama ja määrati selleks tähtaeg) ei toimetatud kostja juhatuse liikmetele isiklikult allkirja vastu ega ka elektrooniliselt kätte. Hagimaterjalid saadeti kostja elektronposti aadressile XXX. Kostja töötaja (raamatupidaja) YY kinnitas küll aadressilt XXX kohtule menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei edastanud neid dokumente seejärel kostja juhatuse liikmetele. Hagimaterjalid edastas raamatupidaja kostja juhatuse liikmele alles 23.01.
2. Hageja leidis, et
lg 1 p 1 eeldused ei ole täidetud, sest hagi toimetati kostjale kätte elektrooniliselt. Elektronposti aadress XXX on kostja üldaadress. Kostja viitas sellele aadressile oma kodulehel kui juriidilisele kontaktile, sama aadress on märgitud kostja kontaktaadressiks sotsiaalmeedias, äriregistris ja erinevates inforegistrites. Edastatud materjalid jõudsid adressaadini, kust dokumentide kättesaamist kinnitas isik, keda kostja kasutab igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Kostja väide, et raamatupidaja ei edastanud dokumente juhatuse liikmele, on kontrollimatu ega oma tähtsust. Elektrooniline kättetoimetamine ei pea ilmtingimata toimuma infosüsteemis. Dokumendi saab elektrooniliselt kätte toimetada ka
Saab eeldada, et volitamata isikutel puudub XXX postkastile juurdepääs.
Kohtul ei olnud alust keelduda tagaseljaotsuse tegemisest. 3. Harju Maakohus tegi 13.02.2018.a määruse, millega jättis kostja kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus tühistas rakendatud täitemenetluse peatamise täiteasjas 2
Kohus saatis 08.01.
Hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mis loetakse kostja poolt omaksvõetuks, on õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud kliendileping 34-2017/ML-TLN, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale tellitud õigusteenust, kostja ütles pooltevahelise lepingu 07.12.
5. 26.02.2018.a esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 13.02.2018.a ja 21.02.2018.a määrused ja taastada asjas menetlus ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas määruse tegemisel ebaõigesti
lg-t 4 ja 5 kui asus seisukohale, et hagimaterjalid toimetati kostjale 08.01.2018. a elektrooniliselt kätte. Kostja jäi kajas esitatud seisukohtade juurde. Infosüsteemi kaudu kohus kostjale menetlusdokumente kätte ei toimetanud. Kohus ei üritanud kostjale infosüsteemi kaudu dokumente kätte toimetada. On üldteada asjaolu, et äriühingu üldist e-posti aadressi ei halda reeglina mitte juhatuse liige, vaid keegi äriühingu töötajatest. Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. Antud juhul ei ole hageja hagis väitnud ega tõendanud, et kostja on hagis märgitud töö kätte saanud. Kohus ei ole määruses lahendanud kostja poolt kohtu deposiiti makstud 5538 euro tagastamise küsimust, kuigi oleks seda pidanud lõpplahendi tegemisel tegema. 3
lg 2 alusel koosmõjus
lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi saab lugeda
lg 1 p 1 mõttes nõuetekohaselt kättetoimetatuks, kui hagi kättesaamist kinnitas töötaja e-kirjaga. Riigikohus on selgitanud, et
lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand
lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude (RKTKm 3-2-1-19-09, p 15 neljas lõige). Samuti on Riigikohus leidnud, et kuigi
ÜS § 118 lg 2) võimaldab lugeda menetlusdokumendi üldjuhul kättetoimetatuks tavaliselt saaja nimel dokumente vastuvõtvale isikule dokumendi üleandmisega ning
võimaldab täiendavalt menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu, ei saa nimetatud kättetoimetamise viise lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu
lg 1 p 1 ja ka p 2 tähenduses, kuna
lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja
tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja (RKTKm 3-2-1-152-06, p 13; RKTKm 3-2-2-2-13, p 14 teine lõige, RKTKm 3-2-1-103-12, p 11, RKTKm 3-2-1-19-09, p 15 kolmas ja neljas lõige). Eelnimetatud tsiviilasjade asjaolude kohaselt võttis dokumendid vastu juriidilise isiku töötaja (sekretär, assistent, raamatupidaja) isiklikult allkirja vastu, kuid olenemata sellest tuleb ringkonnakohtu hinnangul samasugusele seisukohale asuda ka elektroonilise kättetoimetamise puhul.
lg 1 p 1 puhul erineva tõlgenduse andmine elektroonilise ja isikliku kättetoimetamise juhtudel ei ole põhjendatud. Seega ei saa käesoleval juhul lugeda raamatupidaja e-kirjaga antud kinnitust dokumentide kättesaamise kohta nõuetekohaseks kättetoimetamiseks
lg 1 p 1 mõttes, kuivõrd ta ei ole ei juriidilise isiku seaduslik esindaja ega lepinguline esindaja
Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, kas tegemist oli e-postiga, mida kostja kasutas igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Kohtule ei ole esitatud volikirja (
lg 2), mille alusel saaks lugeda, et raamatupidaja oli
lg 2 mõttes esindaja ja seega
lg 1 p 1 mõttes õigustatud võtma kostja esindajana kostja nimel vastu menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt esineb
10. Kuivõrd ringkonnakohus leiab eeltoodud põhjendustel, et kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks võtta seisukohta määruskaebemenetluses esitatud ülejäänud väidete kohta. 4
lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna esineb
Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Kohtul tuleb kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad
Seega tuleb
lg 2 alusel koosmõjus
lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada.
lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (
12. Kuivõrd asjas menetlus jätkub, tuleb tühistada ka 21.02.2018.a täiendavas määruses kindlaks määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (
Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. 13. Vaidlustatud määrusega arvas maakohus kautsjoni riigituludesse. Selles osas tuleb määrus samuti tühistada
lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja.
lg‑s 5 sätestatud eeldusi ei esine ja seega puudub alus arvata kautsjon riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule, kusjuures taotluses tuleb märkida kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (
16.
lg 4 lause 2 kohaselt võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Seega ei saa määruskaebuse rahuldamise osas Riigikohtule määruskaebust esitada.
lg 1 esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.