← Eesti

1-18-2929/12

Obsah (8)§ 245§ 248§ 315§ 408§ 326§ 318§ 423§ 424

1-18-2929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018. a, Tallinn Kohtuasja number 1-18-2929 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4.

redaktsioonist tulenevalt kuuluvad

§ 245

lg 1 p 11 ja 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavalduse ese ja alus ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele tsiviilhagi nõude olemasolu ja suuruse ning kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

§ 248kohaselt on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine 2

(3)kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Maakohus on
  1. aprillil
  2. a prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitanud just sellisel kujul nagu see sõlmiti. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult, see on talle arusaadav ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Seega on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsiooni läbivaatamiseks alust ei ole ning see tuleb jätta läbi vaatamata.
  3. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ka seetõttu, et V. Zagurskil puudus apellatsiooniõigus, kuna ta oli sellest kirjalikult kohtuistungil loobunud. Vastav tahteavaldus on

§ 315lg 6 sätestatu kohaselt kantud ka Harju Maakohtu 4.

aprilli 2018. a kohtuistungi protokolli ning allkirjastatud kõikide menetlusosaliste poolt eraldi dokumendina. Riigikohtu lahendis 3-1-1-60-05 väljendatud seisukohast tulenevalt kaotab isik õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, kui ta on loobunud apellatsiooniõigusest ning kohtuotsus jõustub

§ 408lg 1 kohaselt.

Seega jõustus maakohtu

  1. aprilli
  2. a kohtuotsus
  3. aprillil
  4. a. Sisuliselt saab aga jõustunud kohtuotsuse täitmisel tõusetunud küsimuste üle otsustada täitmiskohtunik.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

9.

§ 423

kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

4 jaos sätestatu kohaselt lahendab juba jõustunud kohtulahendi täitmisel tekkivad küsimused maakohtu täitmiskohtunik.

§ 424

sätestatu kohaselt lahendab täitmiskohtunik rahalise karistuse pikendamise ja ajatamise küsimuse. Eelnimetatud sätte kohaldamine aktualiseerub kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist. V. Zagurski apellatsioonist on võimalik aru saada, et ta ei soovigi kohtuotsust vaidlustada, vaid soovib, et menetluskulude ajatamist arutataks kohtuotsusest eraldi. Samuti on ta esitanud taotluse temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude ajatamise taotluse edastamiseks maakohtu täitmiskohtunikule. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuivõrd süüdimõistetu on apellatsiooniõigusest loobunud, siis ei ole apellatsiooni läbivaatamiseks alust, maakohtu 4. aprilli 2018. a kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus on jõustunud ning süüdimõistetu on avaldanud soovi tema menetluskulude ajatamise taotluse edastamiseks maakohtu täitmiskohtunikule, tulebki ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude ja tsiviilhagide tasumise tähtaja ajatamise kohta edastada Harju Maakohtu täitmiskohtunikule lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.